Küsimused mulle

3. detsember 2014

Oh lapsed, lapsed...

Meil käisid "päkapikud" siis tänu Meena suurtele pingutustele. Kogu magusakraami andis Meena oma kotiga eile minu kätte. Andis "tellimuse" sisse, mida tema oma sussis näha soovib ja leppisime kokku, et suurematele ei piiksugi.

Kui mina eile koosolekult tulin, oli Meena juba öösärgis ja teki all. Et ikka päkapikkudele head muljet jätta.

Öö oli raske. Stig on tõsises nohus ja võib-olla isegi palavikus. Oli soojem, kui tavaliselt. Nohu tema jaoks on topelthull, sest siis ei saa ta oma põialt suhu panna-ei saa ju läbi nina hingata. Nii ta siis öösel püherdas ja jutustas, kuni ta omale sobiva asendi leidis ja sai magama jääda. Praegugi veel magab. Vaatan üksi "Masha lugusid". Ega minu oleminegi magamatusest parem ei ole.

Kasutasin ööd susside täitmiseks. Sten pistis kohe kõva häälega pahandama, et miks ma tema toas kolistan. Hommikul rääkis ta hoopis teist juttu. Et keegi oli krõbistanud tema toas, ise mugis kommi. Tahtis justkui uskuda, et oligi päkapikk.

Meena kargas esimese äratuse peale voodist püsti ja kohe sussi kontrollima. Oi kuidas ta siis tänas mind ja küsis, mis ta küll tänutäheks teha saab. Mis muud, kui pangu ennast kiiresti riidesse, hambad, patsid ja muud ma ei soovigi. Meenaga saime täna kiirelt valmis.

Meteke aga vist tahab ka sisimas veel päkapikke uskuda. Tema kiikas ka voodist akna poole, äkki siiski on päkapikk midagi toonud. Ja kui meie vannitoast Meenaga tulime, sõi tema juba kommi. Pisike rõõm siiski:) Kodu tulles lubas kogu maja läbi otsida, et tõestada ma ei tea mida :D Meena muudkui pani tarka, et kui sa usud päkapikke, siis nad ongi olemas sinu jaoks.

Lapsed, lapsed:)

 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar