Kassid läinud - hiirtel pidu

Hiired vaevalt veel pidutsema hakata jõudsid, aga kassid olid meil kaks päeva "lennus" või siis jahil. Aga ma ei usu, mis jahil nad olla said, söök kogu aeg ees.

Eile hommikust saati oli meil siin nagu välja surnud ja selline leina meeleolu. Lapsed kooliminnes olid veel kasse näinud ja mina neile süüa viima minnes enam kasse ei näinud. Vaikus. Kutsusin, otsisin. Läksin tuppa ja mõtlesin, et äkki kuskil eemal ja ei kuule. Läksin siis jälle. Söök puutumata, kasse pole. No olgu, õhtuks on ikka tagasi. Ei, täielik vaikus. Siis hakkas juba mure tekkima, et mis küll juhtuda sai. Lasin peast igasugu õudusi läbi - alustades rebastega ja lõpetades kanakullidega. Aga kolm kassi korraga - tundus natukene utoopia.

Hommik algas jällegi kasside kutsumisega. Ei midagi. Ikka veel. Mete oli ikka väga kurb juba. Me kõik. Päev aega hoidsin lehtlal silma peal ja lootsin kasse näha. Lõpuks olime lootus juba maha matnud ja arvasime, et ju mõni metsloom on käinud ja meie kassid on hukka saanud. Kuigi ma polnud mingit võitlemist, kisa ega kära kuulnud. Kassid olid lihtsalt õhku haihtunud. Kurb tunne oli, tühjus. Ei lootnud mina neid enam näha. Kõndisin isegi krundi piiril, et mingitki märki näha, kas karvatutte või mis iganes. Ei midagi. Mete helistas isegi koolist ja uuris, kas kassidest on märki.

Tulen mina täna juba üsna pimedas kodu Meenaga ja lehtla alt kõnnib vastu Kõuts (kollane). Viskasin kotid kohe maha hoovi peale, küsisin toast taskulambi ja jooksin vaatama. Tuli ka teine vastu ja kolmas. Kõik kohal. Söögikarbid tühjaks söödud, elus ja terved:) Rõõmu kui palju. Metel oli pisar silmas lausa. Täielik pinge langus meil kõigil.

Viisime siis uued söögid, sooja piima ja loodame, et nad meid nii ei hirmuta enam:D

 

New in: Tupperware vol.2

Neljapäev hakkab olema see päev, kui Tupperwarest paki saan. Loomulikult ainult siis, kui midagi tellinud olen. Sel korral olen jälle paari asja võrra rikkam (või mõnekümne euro võrra vaesem). Võtan asja nii, et tütred kasvavad ja kuna need on ikka kauakestvad asjad, siis rõõmustavad nemad kunagi nende üle ja tunnevad rõõmu kasutamisest. Mina küll tunneks ja tunnen ka.

Mis siis täna pakis oli mulle...

Esiteks vispel. Mu enda oma on selline pehme ja vetruv (plastmassist), üks odav alternatiiv. Teeb küll oma töö ära, aga mitte nii hästi kui loodan seda Tupperware visplilt (metall otsaga).

Lauapärli sarjast suur kauss (3,5 l). See on selline viisakas kauss, mida kõlbab ka lauale panna. Lisaboonus - on tihedalt sulguva kaanega, ei lase külmikus teiste toiduainete maitset külge võtta. Madala lauapärli kauss on mul juba nädala aega olnud ja olen seda juba kahel korral kasutanud. Lemmik! Loodan, et see suurem saab ka lemmikuks.

Mikrokiust nõudekuivatusrätik. Ikka vaja vahest mõni nõu kiirelt kuivatada. See ei pidavat ära vettima ja imavus on ka hea.

Mikrokiust köögirätik. Vahveltrükis, väga nägus, lausa köögi ehe.

Lisaks soodsa hinnaga salatilusikad, mida saab ka eraldi kasutada.

Vasakpoolne käte jaoks, parempoolne nõude kuivatamaiseks

 

Kahekesi köögis

Täna võtsin lõpuks kätte ja tegin esimese piparkoogitaigna valmis. Kasutasin päris lihtsat retsepti, millest kirjutasin siin. Kätte võtta ja valmis ja ta oligi. Tähtis on, et suhkur, või , hapukoor, jahu ja piparkoogimaitseaine kodust võtta oleks. Eks ma olin juba kõik pikalt ette ära varunud, ootasin ainult, millal tegemise isu peale tuleb. Ja tuligi:D

Stig sai magama ja mõtlesin, et kasutan aega ratsionaalselt. Siirupi sain valmis keeta ja platsis ta jälle oligi. Suur abimees omaarust:) Siirupi keetsin taigna jaoks väga omapärasest vedelikust, vett ei kasutanud. Pool liitrit pihlaka mahla võtsin vee asemel ja keetsin siirupi, nagu retseptis ette nähtud. Ühesõnaga siis "pihlaka piparkoogitainas". Kui olin piparkoogimaitseaine siirupile lisanud ja maitsesin...oi kui hea oli. Piparkoogid on ka kindlasti maitsvad, kirbe pihlaka nüansiga:D Tainas peab nüüd muidugi seisma mõnda aega, enne kui küpsetama saab hakata.

Siin siis pildiseeria "abimehega köögis". Õnneks oli taignakauss raske ja püsis ilusasti laual. Stig lõi igal pool käe külge.

Kõigepealt kõrvetasin 300 g suhkrut ja lisasin ettevaatlikult 0,5 l kuuma pihlakamahla (vett), lisasin 1 kg suhkrut ja keetsin veel 10 minutit.

Lisasin kuumale siirupile 500 g võid ja sulatasin vedelikus.

Järgmisena segasin juurde piparkoogimaitseaine.

Siis 300 g hapukoort enam mitte väga kuumale vedelikule juurde segada. Siin oli mul juba segaja omast käest võtta:)

6 munakollast. Mina eraldasin valgeid kollastest, Stig muudkui segas.

Küpsetuspulbri (4 tl) segasin jahuga ja jahu (2 kg) sõelusin juurde kogu segule. Segasime algul vispliga, siis aga oli puulusika abi vaja.

Iga õige "kokk" maitseb, mis ta kokku segas:)

Valmis!

4,7 kg tainast

Kui nüüd kulu kokku lüüa, siis materjali peale kulus ca. 9 eurot ja 4,7 kg tainast. Igatahes kasulikum on ise teha, kui tainas poest osta!

Pihlakasiirup

Meie peres on praegu pihlaka vaimustus ja käib üks suur pihlakate varumine. Ema tegi FB-is levinud õpetuse järgi juba oma siirupid ära ja andis mekkida. Väga hea oli, isegi ilma lahjendamata - joo nagu likööri. Pigem ikka limpsi mitte joo. Väärt kraamiga peab ikka säästlikult ringi käima. Selline mõnus mõrkjas ja magus kleepekas. Ja kui mõelda, et ka tervislik - kõha ja hingamisteede haiguste vastu, siis miks mitte.  Eile lahjendsin esimest korda veega ka ja väga hea morsijook on. Stig lahmib omale sisse ilma aruta. Loodame, et püsib ka terve tänu sellele:)

Otsustasin siis minagi oma kätega selle siirupi valmistamise läbi teha. Praegu on veel viimane aeg pihlakate korjamiseks. Enne aurutamist soovitatakse pihlakaid sügavkülmas hoida, et mõrusust vähendada. Aga loodame siis selle peale, et öökülmad on selle töö juba ära teinud sel aastal.

Mina oma mõistusega tegin nii...

Marjad koos kobaratega panin aurutajasse. Lasin veega üle ja pesin suurema mustuse maha. Jah, kohe seal samas aurutaja sõelaosas. Pole ekstra mingit jamamist pesuga. Siis panin marjad auruma tavapäraselt, nii nagu aurutajat kasutatakse. Seda teavad vast kõik.

Mahla lasin otse potti, kus keetsin ka siirupi. Enne suhkru lisamist tuleks mahlal eemaldada vaht, nii kaua kui teda tekib. Ja siis suhkur. 1 liitri mahla kohta kilo suhkurt on minu jaoks piisav. Võib ka rohkem panna. Keeta, kuni suhkur kenasti sulanud ja asjal siirupi välimus. Värvus on sellel siirupil kohe eriti ergas ja ilus.

Aurutajast tulev mahl

Valmis siirup

Villisin 330 ml-sse plastpudelisse



Allesjäänud kestad

Mina villisin juba natukene jahtunud siirupi plastikpudelitesse, ise hirmul olles, äkki pudel hakkab sulama. Natukene deformeerus esimene pudel, teistega olin ettevaatlikum. Säilima peaks pihlakas päris hästi. Ongi valmis tervislik ja omapärane siirup, mida külalistele pakkuda pisikesest pitsist likööri pähe:D Lastele saab profülaktika mõttes pakkuda lusikaga kui kõõhasiirupit (pihlaka köharohi).

Allesjäänud kestad võib lindudele anda!

Pihlakatele võib lisada ka arooniaid, lodjapuumarju, et erinevaid maitseid saada ja värvuse variatsioonid tulevad ka erilisemad.

Ema käest küsisin, kus ta 60 aastat oli, et alles nüüd pihlakad avastas. Aga jällegi tänu Facebook´ile, sest seal liigub ikka igasuguseid huvitavaid nippe aegajalt. Natuke on FB siiski elu:)