Meelitasin ikka niipalju internetti välja, et saan vast postituse tänasest päevast ära teha. Homme ei ole enam huvitav vanadest uudistest rääkida:) Mis see nett mul siin maksma läheb, selgub EMT järgmise kuu arvest. Kasutan oma telefoni ruuterina ja nagu näha, olen täitsa levis. 4G on siin tulevikumuusika. Eesti on ikka ka päris tasemel paljudes asjades.
Nagu paljud juba FB-i vahendusel teavad, olime täna Ikeas. Enne tegime tähtsad käigud lasteaeda ja kooli, et hiljem ajaga mitte jänni jääda. Kes teab, kauaks me siia veel jääme. Ja hea, et me koolis ära käisime. Mete sai homseks hea pakkumise, rahvastepalli võistlusel osalemise. Nimi pandi kohe kirja ja Mete muust nüüd ei räägigi, et tuleks vaid homme kiiremini.
Alustasime siis lasteaiaga. Lasteaia juhataja ja mõned Meena ajast kasvatajad oli kohal ja olid rõõmsad Meenat taas nähes ja Metet ka muidugi. Tema ju ka alustas sealt lasteaiast oma teed Saksamaal. Meenal on väga paljud kohad ja inimesed ununenud. Mälu värskendamine on tulnud igati kasuks.
Lasteaeda on juurde tehtud üks grupp (rühm) beebide jaoks, mida varem ei olnud. Kokku seega nüüd 4 rühma. Mõnus pisike lasteaed mõnusas madalas majas. Ja juhataja on väga meeldiv inimene ja oli alati lahkest valmis meid igas asjas aitama. Isegi enda juurde elama kutsus meid, kui meil probleemid omal ajal tekkisid.
Lasteaia juures elab üks vahva tädi, kes armastab lilli. Nagu Meena vanaema umbes. Meena käis juba aegadest algustest neid lilli seal imetlemas ja sai selle tädiga väga lähedaseks. Igal hommikul vahetasime paar sõna ja tähtpäevadel pidas see tädi ka Meenat alati meeles. Iseenesest mõistetavalt käisime ka täna seal tere ütlemas. Aga tädi ei olnudki kodus. Kui me lasteaias valmis olime, oli selle tädi abikaasa kohe kiirelt omanaise koju tellinud, et too ikka kindlasti Meenaga kohtuda saaks. Väga armsad inimesed.
Edasi läks sõit 6 km edasi kooli juurde. Sten meiega kaasas ei olnud. Tema õpetaja oli selle pärast väga õnnetu ja palus homme kindlasti ka Stenil platsis olla. Sten sai sellest natukene julgust ja ootab samamoodi põnevusega homset.
Steni õpetaja oli aknast meie tulemist näinud, minu ka ära tundnud kohe ja omaette mõelnud, et ta on vist peast lolliks läinud. Arvas, et näeb viirastusi:D Sekretär tuli kohe uurimas, kas oleme külaskäigul või on vaja pabereid täitma hakata, et lapsed koolis saaks jälle tulla:) Kõik sõbralikud ja taaskohtumisest õnnelikud. Mete õpetaja muidugi tahtis Mete kohe kooli jätta, aga jätsime selle homsele. Esimene tund pidi religioon olema, sinna Mete minema ei pea. Läheb teiseks tunniks. Armas.
On tunda, et Mete ja Sten väga igatsesid oma vanu kamraade näha ja pakkusin Metele isegi välja, et äkki ta tahaks vahetusõpilasena mõnda aega Sakamaal õppida:D Ega tal selle vastu midagi ei olnud. Aga siis hakkasin mina mõtlema, kes siis teda pesema sunniks, tema asjad korras hoiaks jne. Ma ei usu, et ta ilma minuta toime tuleks:D Ma olen asendamatu veel praegu:)
Pühkisime pisarad, võtsime Steni peale ja alustasime oma Ikea aktsiooniga. Meil läks üllatavalt hästi. Meena kauples ennast kohe Ikeas olevasse lastehoidu. Kuna sinna võetakse vaid lapsi vanuses 3 - 10, siis oli lihtne. Mete tahtis shopata, Sten oli liiga vana ja Stig liiga noor lastehoiu jaoks.
Lapsi oli vähe, siiski koolipäev. Kui on palju lapsi, siis on ajalimiit 2 tundi, kui võid oma lapse hoiule anda, et kõik lapsed ja vanemad saaksid seda võimalust kasutada. Täna aga õeldi, et võib olla kauem, kui kaks tundi. No mis siis viga. Liiatigi, kui Meena oli oma õnne tipus. Saime rahus kolm tundi ringi vaadata, ilma et tuli takus oleks. Traditsiooniks on saanud meil kindlasti Ikeas üks söömine teha ja palju palju kohvi juua. Stig sai omal kõhu küll korralikult täis. Ta sõi peaaegu üksi ära ühe prae lõhega, puuviljasalati ja siis veel krevette ka peale. Sellest oli mul küll hea meel.
Üldsegi oli ta igati viks poiss ja väga nauditav oli ostelda. Sten ja Mete on ka sellest poest omamoodi vaimustuses, aga Mete ei saa aru, mis nendest nõudest nii väga vahtida on:D Aga korvi tõstmises oli ta küll igati abiks.
Mida me üldse jahtima läksime, oli turvavärav trepile. Saime. Iseaasi, kas ta ka sobib. Aga peaks. Ja nõusid sain jälle omale juurde. Need kuluvad ikka ära, eriti suvel ja plastmassist. Laheda riivi sain. Kummiga voodilina. Plaastreid. Neid meil kulub. Ilusad joogikõrred. Kaks voodialust hoiukasti. Mete valis omale musta vaibajupi. Ja veel ühtteist. Pidime natuke ikka oma ruumi võimalustega ka arvestama, nagu alati.
Peale Ikeat käisime veel meie oma kohalikes Lidlites ja Aldides. Stig sai omale 5€- ga laheda jope, Mete 10€-ga rattakiivri. Eestis oleks selline asi ulme. Kassidele ostsin krõbinaid ka suuremal hulgal...89 eurosenti kilo.
Tänaseks tundub, et on neti limiit täis. Hakkan nüüd tiramisuga maiustama ja mis kõige parem, mulle jääb sellest naudingust veel klaas ka:D Kulub ära:)
Ja kui kedagi huvitab, siis koju ei kipu meist veel keegi!
Nagu paljud juba FB-i vahendusel teavad, olime täna Ikeas. Enne tegime tähtsad käigud lasteaeda ja kooli, et hiljem ajaga mitte jänni jääda. Kes teab, kauaks me siia veel jääme. Ja hea, et me koolis ära käisime. Mete sai homseks hea pakkumise, rahvastepalli võistlusel osalemise. Nimi pandi kohe kirja ja Mete muust nüüd ei räägigi, et tuleks vaid homme kiiremini.
Alustasime siis lasteaiaga. Lasteaia juhataja ja mõned Meena ajast kasvatajad oli kohal ja olid rõõmsad Meenat taas nähes ja Metet ka muidugi. Tema ju ka alustas sealt lasteaiast oma teed Saksamaal. Meenal on väga paljud kohad ja inimesed ununenud. Mälu värskendamine on tulnud igati kasuks.
 |
| Lasteaia mänguplats |
 |
| Meena endine kasvataja Elke (vasakul) |
Lasteaia juures elab üks vahva tädi, kes armastab lilli. Nagu Meena vanaema umbes. Meena käis juba aegadest algustest neid lilli seal imetlemas ja sai selle tädiga väga lähedaseks. Igal hommikul vahetasime paar sõna ja tähtpäevadel pidas see tädi ka Meenat alati meeles. Iseenesest mõistetavalt käisime ka täna seal tere ütlemas. Aga tädi ei olnudki kodus. Kui me lasteaias valmis olime, oli selle tädi abikaasa kohe kiirelt omanaise koju tellinud, et too ikka kindlasti Meenaga kohtuda saaks. Väga armsad inimesed.
Edasi läks sõit 6 km edasi kooli juurde. Sten meiega kaasas ei olnud. Tema õpetaja oli selle pärast väga õnnetu ja palus homme kindlasti ka Stenil platsis olla. Sten sai sellest natukene julgust ja ootab samamoodi põnevusega homset.
Steni õpetaja oli aknast meie tulemist näinud, minu ka ära tundnud kohe ja omaette mõelnud, et ta on vist peast lolliks läinud. Arvas, et näeb viirastusi:D Sekretär tuli kohe uurimas, kas oleme külaskäigul või on vaja pabereid täitma hakata, et lapsed koolis saaks jälle tulla:) Kõik sõbralikud ja taaskohtumisest õnnelikud. Mete õpetaja muidugi tahtis Mete kohe kooli jätta, aga jätsime selle homsele. Esimene tund pidi religioon olema, sinna Mete minema ei pea. Läheb teiseks tunniks. Armas.
On tunda, et Mete ja Sten väga igatsesid oma vanu kamraade näha ja pakkusin Metele isegi välja, et äkki ta tahaks vahetusõpilasena mõnda aega Sakamaal õppida:D Ega tal selle vastu midagi ei olnud. Aga siis hakkasin mina mõtlema, kes siis teda pesema sunniks, tema asjad korras hoiaks jne. Ma ei usu, et ta ilma minuta toime tuleks:D Ma olen asendamatu veel praegu:)
 |
| Koolimaja |
 |
| Mete oma endise klassijuhatajaga |
 |
| Kooli sisehoov, kus lapsed vahetunnid veedavad |
 |
| Niinimetatud raamatukogu, kus saab kolmapäeviti lugemas käia |
Lapsi oli vähe, siiski koolipäev. Kui on palju lapsi, siis on ajalimiit 2 tundi, kui võid oma lapse hoiule anda, et kõik lapsed ja vanemad saaksid seda võimalust kasutada. Täna aga õeldi, et võib olla kauem, kui kaks tundi. No mis siis viga. Liiatigi, kui Meena oli oma õnne tipus. Saime rahus kolm tundi ringi vaadata, ilma et tuli takus oleks. Traditsiooniks on saanud meil kindlasti Ikeas üks söömine teha ja palju palju kohvi juua. Stig sai omal kõhu küll korralikult täis. Ta sõi peaaegu üksi ära ühe prae lõhega, puuviljasalati ja siis veel krevette ka peale. Sellest oli mul küll hea meel.
Üldsegi oli ta igati viks poiss ja väga nauditav oli ostelda. Sten ja Mete on ka sellest poest omamoodi vaimustuses, aga Mete ei saa aru, mis nendest nõudest nii väga vahtida on:D Aga korvi tõstmises oli ta küll igati abiks.
Mida me üldse jahtima läksime, oli turvavärav trepile. Saime. Iseaasi, kas ta ka sobib. Aga peaks. Ja nõusid sain jälle omale juurde. Need kuluvad ikka ära, eriti suvel ja plastmassist. Laheda riivi sain. Kummiga voodilina. Plaastreid. Neid meil kulub. Ilusad joogikõrred. Kaks voodialust hoiukasti. Mete valis omale musta vaibajupi. Ja veel ühtteist. Pidime natuke ikka oma ruumi võimalustega ka arvestama, nagu alati.
Peale Ikeat käisime veel meie oma kohalikes Lidlites ja Aldides. Stig sai omale 5€- ga laheda jope, Mete 10€-ga rattakiivri. Eestis oleks selline asi ulme. Kassidele ostsin krõbinaid ka suuremal hulgal...89 eurosenti kilo.
Tänaseks tundub, et on neti limiit täis. Hakkan nüüd tiramisuga maiustama ja mis kõige parem, mulle jääb sellest naudingust veel klaas ka:D Kulub ära:)
Ja kui kedagi huvitab, siis koju ei kipu meist veel keegi!
Mete on ikka täpselt sinu koopia!
VastaKustutaEhh, no mis ma pean nüüd tunnistama. Seda, et minust on saanudki selle blogi lugeja :) Ei ole just väga palju blogisid, mida ma aeg-ajalt jälgin, eriti just võõraste inimeste omasid, kellega mingit sidet pole.Ja selle blogi avastasin ka täiesti juhuslikult.
VastaKustutaSeega nüüd tuleb suur tunnustus: mulle väga meldib kirjutaja stiil, asjadele ja sündmustele lähenemine ja mõnusalt vahva huumor asja juures. Väga nauditav!
Blogipidajale pikk pai ja sosinal olgu öeldud, et õhtul saan minagi heita pilgu blogija tuttavatele koduradadele kaugel piiri ääres.
Parimate tervitustega,
Reti
Sõitsin üleeile ka teie kandist mööda ja mõtlesin sinu peale:))) Nii ootan saadet!
VastaKustuta