Sirkel

Eile, natukene enne kella seitset õhtul, ilmus Mete minu juurde ja andis edasi tähtsa teate. Temal olevat järgmisel päeval koolis kindlasti sirklit vaja. Miks see mind üldsegi enam ei üllata? Sellepärast, et Stenil oli eelmisel aastal samal ajal sama jama.

Tal oli isegi natukene suurem see jama, sest tema tuli minu juurde ja alustas vestlust natukene teisiti. Esimene asi, mida ta uuris, oli: "Emme, mis asi see sirkel on?" Ta vaesekene polnud elus seda sõna kuulnud ja veelvähem sellist asja näinud. Ma ei taha midagi halvasti õelda, aga kui õpetaja siiski koolis selist asja nõuab, võiks igaks juhuks klassi ees näidata reaalselt asja, mida ta lastelt ootab. No nii igaks juhuks. Sest on selliseid, kes on vähe kitsama silmaringiga :D

Stenile seletasin eelmisel aastal asja ära ja sirkli viisin kooli järgi, mille ta sai kätte valvelauast. Kus Mete tol ajal oli, ma ei mäleta, igatahes on temast see mööda läinud.

Nüüd siis oli kord Mete käes. Tema küll teadis, mida ta soovib, aga et ta õhtul oma sooviga lagedale ilmus, oli sarnane Steni situatsioonile aasta tagasi. Ma veel naljaga pooleks, nagu kogu elu meil siin tavaliselt käib, soovitasin Metel oma sooviga uuesti peale kaheksat välja ilmuda. Siis on ikka maksimaalselt hilja juba. Konsum kindlalt kinni ja mul pole kuskilt seda sirklit välja võluda.

Saime siis niipalju kokuleppele, et ma järgmisel päeval organiseerin selle talle kooli, et tal matemaatika tunniks töövahend olemas oleks. Ta lihtsalt ei jätnud mind enne rahule, igal sammul oli mul kannul ja tahtis teada, kuidas sellega siis jääb. Loomulikult lisas ta nimekirja ka kohe tintelpeni ja joonlaua. Ma olen selle kooliaasta jooksul Metele vist sada tintelpeni ostnud, mille tüki hind ca. 3€. Kohutav väljaminek pidevalt. Ja ükski odavam kirjutusvahend ei pidavat sobima.

Kõik oli ilus. Püüdsin hommikul asjad nii korraldada, et sain tiiru kodust ära käia. Raha mul ju niikuinii ei olnud. Selle plaanisin taararahast organiseerida. Sõidan siis uhkelt taarakoormaga automaadi juurde ja äkitselt hakkas rahvas lahkuma, koos taaraga. Midagi pidi valesti olema. Läksin uurima. Oligi. Automaadil olevat mingi rike, sest taarat tuuakse nii meeletult. Minul aga uus mure kaelas. Mille eest ma selle sirkli ostan?

Võtsin mõtlemisaega ja viisin tähtsa kirja niikaua posti. Kirja saatmiseks ikka arvel veel mõni sent oli. Ja ma pidin jälle selle kuradi Omniva hinnapoliitika peale ennast siniseks vihastama. Lihtkiri kuskil 70 sendi ringis, tähitult 2.80€. 2.80€, kas nad on hulluks läinud või? :D Paki saatmiseks on seda isegi palju. Tegin odavama variandi ja loodan siiralt, et kiri kaduma ei lähe. Aga ega ma ei imesta ka, kui läheb.

Vahepeal sain ühegi rõõmustava sõnumi. Tore on vahest laenu anda, sest mingi aeg makstakse see jälle tagasi. Nii oligi. Küsimus oli ainult, kas see ka laekunud juba on, sest ühest pangast teise liigub see üsna aeglaselt. Pangaautomaadid olid rahvast ummistunud, pensipäev ju täna. Sain ikka ligi ja raha oli laekunud. Olin jälle rikas :D

Kui ma uuesti taaraga üritama läksin, paistis asi lootustandev. Ootasin kannatlikult oma korda, kuni masin jälle kinni jooksis. Minust jäid inimesed sinna ootama, minule aitas. Lasin jalga. Sirkel koos joonlaua ja tintelpenniga said kooli. Minu ülesanne oli täidetud. Taaraga üritan teine kord.

See polnud minu tänase päeva ainus lubadus. Sten käib juba pikka aega peale, et temal on vaja juuksurise minna. Homme on teatrisse minek ja poiss tahab ilus olla. Arusaadav ju. Andisn oma rahalisest seisust ausa ülevaate ja ta lubas oma raha eest selle asja korda ajada. Mina pidin ainult sobiva aja talle panema. Ja ta käiski omal käel täna juuksuris. Sai hakkama. Samm edasi jälle, et minu elu ka lihtsamaks muutuks. Selles mõttes on tüdrukutega lihtsam, praegu vähemalt. Nende juuksed kasvavad omasoodu.

Mete sõidab ka homme Steni klassiga teatrisse (Peeter Paan) ja siis on see hetk, kui ta oma uue kleidi peab selga panema. Ootan juba seda hetke :D Äkki saan pildile ka:)