Glamuur ja natukene mitte glamuur

Laste suvevaheaeg on täies hoos. Isegi ilmad on üsna suvele sarnased. Ujuma me küll veel saanud ei ole, aga voolikuga veesõda käib iga päev. Hea, kui vesi omast käest võtta on (tiik).

Käisin ükspäev tsivilisatsioonis ja kuulsin, kuidas kaks naist omavahel arutasid, millal küll vihma loota on. Linnainimesed peavad ju oma taimi kastma "kalli" veega ja siis tehakse seda jao pärast. Olulisemad taimed saavad, teised peavad ootama vihma.

Minu nõgeseleotis sai ka eilse seisuga valmis. Kurnasin siis ära, ei saanud päris ämbritäit. Katsusin siis igasse kastmisvette sortsu seda rammu lisada ja kõigile taimedele jagada. Mina mingit eriliselt rõvedat haisu ei tundnudki. Mul juba vist neljas nädal meeletu  nohu (arvatavasti mingi õietolmu allergia) ja lõhnu eriti ei tunne. Kahjuks või õnneks. Lapsed tundsid küll ja juba kaugele. Ju siis mingi tõepõhi on siiski all, et hais on hullem, kui kanakakal :D Nüüd jääb siis üle tulemusi oodata. Kas mahuvad tomatid veel kasvuhoonest välja ja kas porgandid paisuvad "nunnudeks". Uue leotise panime ka Metega hakkama. Kuna meil nüüd trimmer on, siis nõgeste otsimisega tekkisid juba pisikesed probleemid. Ei ole neid enam nii laialt käes, pidime kaugemalt otsima.

Trimmeri ostu pole ma veel hetkegi kahetsenud. Suur abimees on ta meil majapidamises. Isegi Jaskar võtab aegajalt omal algatusel ja lihtsalt trimmerdab siit ja sealt. Hea vaadata kohe, et temalgi sellest rõõmu on. Ja maja ümbrus on ka ilusasti niidetud ja mõnus.

Mete ja Meena on suurest vabaaja küllusest hakanud omale tööd otsima. Tulevad ikka aegajalt ja küsivad, mida teha  vaja on. Meena on pidevalt töökinnastega kuskil ametis. Kakub siis heina või sõidab aiakäruga ringi. Kastab. Hoovi pealt basseinist on hea vett ammutada ja amplililled on alati niisked. Mõtlen isegi Meenale ühe normaalsuurusest nõks pisema kastekannu muretseda, kui silma jääb. Ta on selle täiesti ära teeninud.

Mete kõplab mul hoolega kartulipõllus. Pisikese tasu eest muidugi. Tal on paar kindlat soovi, mille ma täitma pean, kui põld puhas. Väga hea diil minu jaoks ja Mete leiab ka, et nii on okei.

Pisike täpp põllul siblimas :D

Mete on üldse kuidagi aktiivsemaks muutunud kodutöödes. Alati valmis käed külge lööma, igal pool platsis, teeb ja organiseerib. Vahva. Äkki saab tast siiski veel asja :D

Natukene motiveerib teda ka mingusugune ühine ettevõtmine, mida me siiski plaanime selle suve jooksul. Millal ja mida, see on lahtine veel. Ma istun praegu justkui püssirohu tünni otsas. Ei oska oodata, millal plahvatus käib ja kui suur see olla võib. Plahvatusest oleneb, mida ja kui palju me ette võtta saame.

Jutt siis autost, mis momendil veel remondis on ja millel pidi olema sada viga. Kui ma täna Delfist seda uudist lugesin, siis puges mulle pisukene hirm naha vahele. Minu auto ei kannata küll antud looga mingit võrdlust, aga igasuguseid kahtluseusse süstis see minussegi. Auto on pea nädala juba remondis olnud, aga ei kippu ega kõppu. Kas töötunnid jooksevad kogu selle aja? Milliseks kujuneb lõpparve? Mis vead talle veel lisaks külge poogitakse? Peaksin ma äkki huvi tundma? Ootan muudkui kõnet, et asjades selgust saada ja eluga edasi minna. Peaasi, et ma oma vahenditest arve makstud saaksin ja auto ka korras oleks. Muud ma ei soovikski.

Selle teadmatuse taga kõik praegu takerdubki. Kulgeme siin omas rütmis. Igal oma tegevused. Jaskar praktikal, Sten käib ka taskuraha teenimas, mina Mete, Meena ja Stigiga kodused. Kiiret kuhugile ei ole, nokitseme vaikselt. Kui Malluka laps saab paar tundi päevas väljas aias mängida, siis meil on vastupidi. Paar tundi päevas veedame toas, ülejäänud aja tegutseme väljas, kes siis millega. Magamisega probleeme meil ei ole.

Eile elasin virtuaalselt kaasa Eesti Blogiauhindade (EBA2015) jagamisele. Ei näinud mingit vajadust ise kohale minna ja ei pea kahetsema. Endal mul oli kodus aga selline "eurovisiooni "tunne täitsa, aga presidendi vastuvõtu sugemetega. Noh et ikka mis blogijatel seljas ja nii. Oli ju ette antud dresscode smart casual ja riietuse ümber käis juba enne ammu arutelu, mis oli üsna huvipakkuv ja hariv. Mõnus meelelahutus.

Aitäh lugejatele, kes mind nominendina ülesse andsid ja arvasid, et väärin ära märkimist. Imelikes kategooriates küll, aga no seal oli teisigi ämbreid. Parim oli muidugi stiilseima blogija tiitel :D

Stiilseim blogija
foto: marimell FOTO

Meeldivalt üllatas Lipsuke. Aegajalt ikka loen tema blogi ja sealsetest piltidest on jäänud temast natukene teine mulje, välimusest siis. Aga nüüd värsketelt jäädvustustelt vaadates, siis tegu väga armsa inimesega. Kõik on paigas ja omal kohal;)

Lipsuke oma tirtsuga
foto: marimell FOTO

Aitäh korraldajatele, kes mullegi siia metsade vahele natukene "glamuuri" tõid.