Sain just hetk tagasi ühe armsa kirja, mille sarnaseid võiks iga päev lugeda. Iga päev päris seda lõbu muidugi ei ole, aga vahest ikka tullakse hea sõnaga. Ja kuna mul on ka päris palju vihkajaid, siis nemad pole veel oma nime alt midagi halba ütlema tulnud. Anonüümselt ja ainult kommentaariumis tegeletakse selliste asjadega. Ma ei kustuta kunagi ühtki halba kommentaari, sest minu arust on see juba omaette lugemine ja annab päris selge pildi, mis maailmas me elame.
Nii, nüüd aga heade asjade juurde. Nii mõnigi siiski kadestab mind, kuigi alati imestatakse, mida on minu juures kadestada. Aga lugege ise...
Tere. Ma ei saa enam kuidagi vaiki olla....pean häbiga tunnistama, et Kodutundest teie peret vaadates, tekkis ka mul küsimus: Miks aidatakse nii heal järjel peret? Ja muidugi need Perekoolist loetud kommentaarid....aga siis sattusin Teie blogile, lugesin selle algusest saadik läbi....loen siiani ja olen mõttes tuhandeid kordi palunud oma halbade mõtete ja eelarvamuste osas Teilt vabandust. Te olete hämmastavalt virk ja tegus naine ja miks mitte aidata ka neid, kes tõesti ise ennast aitavad, mitte ei istugi mustuses, näljas ja viletsuses käsi pikal nagu enamus Kodutunde kandidaate...Praeguseks ma lausa imetlen teid ja teie loovust eluga hakkama saamisel. Kuidas te kasvatate ise toitu, käite marjul (mina vihkan korilust ja rohimist) Kui ilus on teie kodu ja koduümbrus ja kui töökad koduses abis on teie lapsed...Ma ei oskagi kõike seda väljendada, mida teie blogi jälgides tunnen....eelkõige vist kadedust, et ma ise selline hakkaja ei ole vaid üsna laisa loomuga ;) Igatahes soovin teie perele siiralt kõike kõige paremat, koerad las haukuda, aga karavan läheb kindlalt edasi. Külli (nelja lapse ema)
Ma olen igatahes meelitatud:)
Nii, nüüd aga heade asjade juurde. Nii mõnigi siiski kadestab mind, kuigi alati imestatakse, mida on minu juures kadestada. Aga lugege ise...
Tere. Ma ei saa enam kuidagi vaiki olla....pean häbiga tunnistama, et Kodutundest teie peret vaadates, tekkis ka mul küsimus: Miks aidatakse nii heal järjel peret? Ja muidugi need Perekoolist loetud kommentaarid....aga siis sattusin Teie blogile, lugesin selle algusest saadik läbi....loen siiani ja olen mõttes tuhandeid kordi palunud oma halbade mõtete ja eelarvamuste osas Teilt vabandust. Te olete hämmastavalt virk ja tegus naine ja miks mitte aidata ka neid, kes tõesti ise ennast aitavad, mitte ei istugi mustuses, näljas ja viletsuses käsi pikal nagu enamus Kodutunde kandidaate...Praeguseks ma lausa imetlen teid ja teie loovust eluga hakkama saamisel. Kuidas te kasvatate ise toitu, käite marjul (mina vihkan korilust ja rohimist) Kui ilus on teie kodu ja koduümbrus ja kui töökad koduses abis on teie lapsed...Ma ei oskagi kõike seda väljendada, mida teie blogi jälgides tunnen....eelkõige vist kadedust, et ma ise selline hakkaja ei ole vaid üsna laisa loomuga ;) Igatahes soovin teie perele siiralt kõike kõige paremat, koerad las haukuda, aga karavan läheb kindlalt edasi. Külli (nelja lapse ema)
Ma olen igatahes meelitatud:)
Minu meelest oli ka väga tore see, et just teie pere sai Kodutundelt abi, täpselt samal põhjusel nagu kirjaski oli toodud - mõnikord jääb tublidel inimestel ka natuke omast jõust puudu. Väga tore perekond tundute :)
VastaKustutaAamen!
VastaKustutaÜhinen selle kirja kirjutajaga. Mina sattusin seda blogi lugema läbi Perekooli, kui tahtsin vaadata, et kes see kasuahne mõrd siis on, keda niimoodi kirutakse .... ja jäingi lugejaks. Väga-väga positiivne blogi! Tavaliste raskes olukorras pereemade kurtmise ja vabanduste leidmise asemel, et kuidas ikka ei saa ja raske on, loen ma siit aina ettevõtlikkusest, ise hakkamasaamise püüdest ja abi küsimisest, kui omal käed lühikeseks jäävad. Tubli naine ja ema!!!
VastaKustutaNii hea on näha, et ka selliseid kirju ei peeta paljuks saata.
VastaKustutaOled tõepoolest positiivse ellushtumisega ja ettevõtlik naine, jõudu ja headust kõiges! :)