Esimene päev meie tripist

Kuna ma reisi vältel midagi postitada ei saanud (väljaarvatud FB-i postitused), siis tuleb seda teha tagantjärgi ja meenutades (miks küll meie suures Euroopa Liidus ei võiks interneti kasutamine olla piiranguteta ja võileiva hinna eest?)

Reisi alustasime esmaspäeval kella 11-ne paiku, kui auto oli ülevaatusel käinud ja meie oma kompsudega juba aiaväravas ootamas. Kaasa said kaks telki, tekid, padjad, linad, täispuhutav madrats, 5 -liitrine veenõu, külmakast. Täispuhutava madratsi pumba laenasin küla pealt. Töötas patareide baasil. Pisike hirm oli, et mitu korda jooksu patareidega pumbata saab, äkki vaid korra paar, aga ei...hirm oli asjata. Voolu patareides peaks siiani jaguma.

Esimene peatus oli Riia külje all Salaspils'i Hesburgeris. Seal kulutasin oma esimesed 13.50€. Suht mõttetut rämpsu me seal sõime, mingit emotsiooni sellest küll ei ole. Olulisem oli wc peatus selle aktsiooni juures ja Stig pani muidugi liigutamisele rõhku.

Salaspilsi Hesburgeri mängunurk

Sügavama mulje jättis Bauska peatus, kus käisime Rimist näksimist ostmas, et autosõidu aega kuidagigi sisustada. Ja puht juhuslikult valisin ma omale niivõrd huvitavad kuklid, et siiamaani neelud käivad. No küll olid mahlased ja erinevaid seemneid täis. Tundus, et mahlasus oli saavutatud tangudega. Sealse arve kõige hea ja paremaga tasus isa. Oleks seda teadnud, oleks korvi veel ühtteist ladunud :D

Täiuslik amps Bauska Rimist

Ostetud kraami sõime aiataga, kus pidi olema mingisugune lennumasinate muuseum. Vahtisime värava taga ja lasime toidul hea maitsta.

Joogiks ikka tarhun

Esialgu mingeid suuremaid peatusi ei olnudki. Vaatasime ahnelt läbi autoakna ja tegime mõne klõpsu.

Minimaalselt ka teeehitust

Mini arbuusid (näts)

Kõige pisem reisisell

Umbes 8 paiku hakkasime ööbimiskoha peale mõlema, et mitte pimeda peale jääda. Olime siis Leedus, üsna Poola piiri lähedal, Marjompole's (Leedu, kodust ca.560 km). Otsisime ikka veesilma, et oma telklaager üles lüüa. Teepealt nägimegi pisikest veekogu ja püüdsime sellele kuidagi ligi saada. Ega see kerge ei olnud. Aiad igal pool ees ja seal oli veel raudtee ka. Paras pähkel.

Pidime teisest küljest järvele lähenema ja saime päris ligidale, kus puudus veel piirdeaed. Hein oli küll niidetud ja paistis, et haljastus veel poolik. Kõrval kohe ka mõnus maisipõld. Tundus aga, et tegu on privaatse järve ja maatükiga. Üle järve paistsid suvemajakesed kena haljastuse ja ujumiskohaga.

Panime ettevaatlikult oma kompsud maha ja arvasime, et mis see üks öö ikka teeb, kui me seal veere peal endid sisse seame.

Ja siis ilmus ATV-ga soliidne härrasmees, kes tuli asja uurima. Seletasime asja ära ja saime loa telkimiseks. Lubati tegelikult isegi ujumiskoha juurde telkima, aga loobusime sellest suuremeelsest pakkumisest. Lubasime enda järelt korda hoida ja heaperemehelikult käituda.

Õhtu oli üllatavalt soe ja mõnus. Ei olnud sellist niiskust ja külma nagu Eestisse maha jäänud oli. See oli väga positiivne ja võisime rahus esimese ööga telgis alustada. Öö möödus rahulikult ja probleemideta. Mina nägin korralikult unenägusid, nii et igav küll ei olnud.

Hommikul oli isa varakult üleval ja tiris lapsi telgist välja. Ta võib kohati selliste asjadega liiale minna, seega pidin lausa sekkuma, et ta vett äratuseks ei kasutaks nagu tal kombeks on.

Tegime mõnusa hommikuse pikniku ilusas looduses, pakkisime asjad ja liikusime edasi Suwalki (Poola) suunal, kuhu oli vaid 67 km.