Küll on hea, kui sul on ikka lapsed. On mingigi motivatsioon ja kohustus ennast lõpuks voodist välja ajada. Hommikul saatsin küll koolilapsed kooli (ütlesin uksel "head aega"), nii et olin ikka varajane, aga kui lapsed olid läinud, keerasin uuesti magama. Oi kui raske oli täna tõusta. Õhtul kaua üleval olek annab ikka valusasti tunda.
Aga Stigile see korda ei lähe, et mina poole ööni üleval olin. Tema magas magusasti oma une täis ja hakkas mulle peale käima, et tema tahab teed jooma minna. Palusin tal natukene oodata, et ma veel magan natuke. Ta oli nõus. Aga vaid hetke. Pidin sooja teki alt välja ronima. Ja oi kui külm elamine oli. Minu tuba oki soe, aga muu avatud elamine oli ikka oi kui külm. Vist mingi 16 kraadi.
Panin kohe õhksoojuspumba tööle, pliidi alla olemasolevast peotäiest puidest tule alla, Stigile tegin kuuma vee eilsele pärnaõieteele peale, omale kohvi ja siis tegin pausi. Enne suuremat operatsioni õue. Natukene kannatas venitada, sest kõik soojusallikad olid töös.
Oli vaja minna puid tooma. Kõlab lihtsalt. Aga enne, kui puukuuri sai minna, tuli tee lumest lahti ajada. Ma pole eriliselt lumeajamise usku, tänamatu töö minu arust. Kevadel sulab ju niikuinii ise ära:D Aga tegin erandi ja lõin natukene korda majja. Võimalikult palju lund viskasin maja seina ääde. Toas äkki natukene soojem, kui lumega vooderdatud on. Päris mõnus ilm oli väljas, -7, tuulevaikne, mõnusalt valge ja lumine. Kassid mõllasid hangedes. Sain endale päris korraliku sooja sisse, nii hommikuvõimlemiseks päris hea. Selline tunne oli, et puid polekski tuppa vaja vedada, niigi kuum olemine:)
StigIle oli vaatepilt läbi akna nii ahvatleb, et tema lunis ennast välja. Ma veensin ta ümber, sest Meenal õuemineku tuju ei olnud ja üksi ma teda välja ei saada. See oleks vaid riidese paneku "rõõm" mulle olnud. Ta oleks kohe tagasi tuppa tahtnud. Lubasin talle, et kui Mete koolist tuleb, siis lähevad koos Metega.
Nüüdseks on tuled all, mina olen töösoojast maha jahtunud ja värisen jälle. Kui ahju kinni panen, viskan söögi ka korraga ahju. Kaks ühe hoobiga ja märgatav sääst jälle.
Ühe armsa topsikese sain ka juba valmis tehtud jooksu pealt...
Selline elu meil siina paksus metsas, lumehangedes, haigete lastega.
Aga Stigile see korda ei lähe, et mina poole ööni üleval olin. Tema magas magusasti oma une täis ja hakkas mulle peale käima, et tema tahab teed jooma minna. Palusin tal natukene oodata, et ma veel magan natuke. Ta oli nõus. Aga vaid hetke. Pidin sooja teki alt välja ronima. Ja oi kui külm elamine oli. Minu tuba oki soe, aga muu avatud elamine oli ikka oi kui külm. Vist mingi 16 kraadi.
Panin kohe õhksoojuspumba tööle, pliidi alla olemasolevast peotäiest puidest tule alla, Stigile tegin kuuma vee eilsele pärnaõieteele peale, omale kohvi ja siis tegin pausi. Enne suuremat operatsioni õue. Natukene kannatas venitada, sest kõik soojusallikad olid töös.
Oli vaja minna puid tooma. Kõlab lihtsalt. Aga enne, kui puukuuri sai minna, tuli tee lumest lahti ajada. Ma pole eriliselt lumeajamise usku, tänamatu töö minu arust. Kevadel sulab ju niikuinii ise ära:D Aga tegin erandi ja lõin natukene korda majja. Võimalikult palju lund viskasin maja seina ääde. Toas äkki natukene soojem, kui lumega vooderdatud on. Päris mõnus ilm oli väljas, -7, tuulevaikne, mõnusalt valge ja lumine. Kassid mõllasid hangedes. Sain endale päris korraliku sooja sisse, nii hommikuvõimlemiseks päris hea. Selline tunne oli, et puid polekski tuppa vaja vedada, niigi kuum olemine:)
StigIle oli vaatepilt läbi akna nii ahvatleb, et tema lunis ennast välja. Ma veensin ta ümber, sest Meenal õuemineku tuju ei olnud ja üksi ma teda välja ei saada. See oleks vaid riidese paneku "rõõm" mulle olnud. Ta oleks kohe tagasi tuppa tahtnud. Lubasin talle, et kui Mete koolist tuleb, siis lähevad koos Metega.
Nüüdseks on tuled all, mina olen töösoojast maha jahtunud ja värisen jälle. Kui ahju kinni panen, viskan söögi ka korraga ahju. Kaks ühe hoobiga ja märgatav sääst jälle.
Ühe armsa topsikese sain ka juba valmis tehtud jooksu pealt...
 |
| Seeria täieneb, prügikast ja pliiatsitops |
ja järgmine kord 2 täit puid kelgule , siis kergem majani tarida !!!
VastaKustutaAga jõudu !
H.
Mina olen nii kõva " mutt" küll, et tirin käe otsas, ühe korvi kaupa ikka, mitte kaks korraga. Sten on kavalam, tema sõidutab puid kelguga.
KustutaMa sumpasin läbi lume puid tassida :D Kes seda teab, kuhu lumelabidas suvega jalutanud on, igatahes mina teda üles ei leidnud ja nii siis tassisingi puid põlvetõste kõndi tehes :D
VastaKustutaPeaasi, et puud tuppa saavad.
KustutaEks nende tööriistade kadumine majapidamises, kus on rohkem inimesi, tegu on. Me oleme püüdnud ikka eluliselt tähtsad asjad kindlatele kohtadele saada, et jälle võtta on, kui vaja. Aga tihtipeale on need kohad nii kindlad, et enne saab hooaeg läbi, kui asi välja ilmub.