Muusika minu kõrvadele

Sajab. Kas pole vahva. Nagu taeva kingitus. Kuigi me saime eile kraanist vee jooksma, siis vihma on nii või naa vaja. Kaevu veesooned vajavad toitu. Ja põld vajab kastmist. Ja mina vajan puhkust. Vihmaga saan ma seda endale võimaldada, sest nagu näha, hakkas mul juba nii igav, et otsustasin blogisse ühe sissekande teha.

Kaua magamisest ei tule meil nädalavahetusel tavaliselt midagi välja. Stig ja Meena on varajased ärkajad. Millegipärast aga eile, kui lasteaeda oli vaja minna, siis Stig magas nii sügavalt ja magusalt, et jätsin ta koju magama ja läksin ise tööle. Õnneks pole see mingi probleem, sest kõik lapsed olid kodus ja hoidjaid oli piisavalt.

Ja kui mõnus oli üksi tõusta ja tööle minna. Ei pidanud mitte kedagi ootama, lihtsalt tõusin, tegin ennast korda ja läksin. Eks mul endal oli ka magus uni, sest magasime lahtise aknaga ja oi kui mõnus see siin vaikses metsatukas on. Täielik vaikus ja rahu pluss mõnus tuuleõhk, ise sooja teki all. Sellest ka raske tõusmine. Aga ma sain oma und venitada ja jõudsin õigeaegselt ka tööle. Hommikukohvi jõin juba töö juures.

Tänu vanaisale oli laste päev ka ülivahva. Vanaisa tuli ja rakendas kõik tööle. Ühiselt veeti puid puukuuri. Mete õhtul ütles, et täitsa mõnus oli tööd teha. Küll on hea, kui keegi tuleb ja minu äraoleku ajal siin asju juhib ja korraldab. Puukuur näeb välja imeline, kord igal sammul. Ema oli Meena vahepeal veel endaga kaasa sõitma kutsunud - kõigile midagi.

Peaaegu nädal aega sai kaev ennast koguda ja olime ilma veeta. Eile käis "eks" ja suure möllamise peale oli ta kraani lõpuks vee saanud. Puhastas mul pesumasina ja nõudepesumasina mingisugused sõelad paksust roostest puhtaks, tegi vetsupoti veepaagi puhtaks, hüdrofoori kõpitses ja kui mina koju lõpuks jõudsin, oligi vesi kraanis. Igati tubli "eks" mul, mida ma küll ilma temata teeksin.


Õhtul olin ma lubanud Meenale, et toon poest küpsiseid ja apelsinimahla. Meena oli kuskilt plaani saanud, et tema tahab küpsisetorti teha. Ta oli väga kannatlik, kui ma küpsisekoormaga töölt tulin. Ootas, kui ma natukene hinge tõmban ja hakkas ise vaikselt pihta. Ma natukene teda siis aitasin ja saimegi tordi valmis. Kukkus päris ilus välja. Jätsime üleöö seisma, et küpsis mõnusalt pehmeks tõmbaks ja hommikul oli mõnus kohvi kõrvale süüa. Meena oli juba varakult maiustamas.

Uus nädal tõotab taas huvitav tulla. Taas, sest kogu aeg on midagi teoksil, olgu see siis positiivne või negatiivne. Õnneks negatiivsest (vee puudumine) saame üle ja oskame edaspidi mingi aja jälle rohkem hinnata oma mugavusi ja säästlikumalt veega ümber käia. Võib-olla. Sellised asjad kipuvad kiiresti ununema.

Juba kolmapäeval lähen ma taas massaaži. Seekord siis naabrinaise käte alla, et oleks võrdlusmoment, kes kuidas protsessi läbi viib. Igatahes mainis ta, et ta pidi ikka vähe karmima käevajutusega olema. Valisin jällegi klassikalise massaaži, sest ta mainis, et ta viib seda läbi imelise lõhnaga eeterliku õliga. See tekitas kohe vau-effekti. Kupumassaaž kuluks ka ära, aga oma raha eest endale haiget teha lasta pole minu stiil. Alustasin nädala alguses kuivharjamisega ja olen sellegagi rahul.

Esmaspäevast viiakse mind töö juures ka ajutiselt teise kabinetti, kus ma saan rohkem telefonile vastama hakata ja teiste kõrvalt natukene midagi juurde õppida. Olen ikka jõudumööda oma ruumis ka telefonile vastanud ja mulle täitsa meeldib. Põhiline on selle juures, et ma klientidele vastata oskaksin. Muud raskust seal ei olegi. Neli päeva ja siis hakkab mul pisikene puhkus. Nagu FB-i jälgijad juba aimavad, siis kasutan oma vabu päevi ja viin lapsed üle pika aja Saksamaale. Stig näiteks ei mäletagi, kus tema issi elab ja milline see Saksamaa on, nii et temale peaks see igati kasuks tulema, huvi pakkuma ja mällu talletuma. Ta on sellises eas juba, et peaks hiljem oma seiklusi hästi mäletama.

Eks ma ise olen  natukene mures, sest niipalju hulga lastega minna on paras ettevõtmine. Mingist puhkusest siin minu puhul rääkida ei saa. Puhkan hiljem töö juures. Aga lastele on vaja üht suuremat elamust korra aastas ja ma püüan ka parima võtta sellest reisist. Eelarve on meil korralik ja oleme kokku leppinud, et paneme rõhku Saksa toidule, millest me niiväga puudust oleme tundnud - brötchen'id, Sahnekefir, lõhe, mettwurst, hommikusöögihelbed, Nutella, jäätis jne.

Opa haual tahame kindlasti ära käia, vaatame, mis meie endisest elukohast on saanud, teeme oma küla peal tiiru, äkki on maasikad valmis ja saame mingi summa eest minna maasikaid põllule sööma. Sellised lihtsad asjad. Pikaks ajaks me jääda ei saa, seega suuri plaane pole mõtet teha. Isegi Jaskar soovis kaasa tulla, mis tähendab mulle vähem roolis olekut ja on ka muul moel abiks. Loodan, et meil läheb reis viperusteta ja saame sõbraliult käidud ja reisitud. Teekond on igatahes pikk ja vaevaline. Aga katsume seda peatustega Poolas leevendada.

Ilusat vihmast nädalavahetust kõigile, puhake!