Küsimused mulle

1. detsember 2016

Kus te enne olite?

Tõin täna üle pika aja postkastist kraami ära. Lehed meil ei käi, vahest supsab sinna vaid Coop´i reklaam ja meie valla leht - vsjo. Vahest mõni ametlik kiri ka.

Ükspäev näiteks palusin Stigil teeotsa kõndida ja postkasti vaatama minna, et tal tegevust oleks väljas ja äkki joppab - saab boonuseks midagi postkastist koju ka tuua. Ammu polnud juba keegi vaatamas käinud. Tuligi varsti õnneliku näoga kiri näppus. See oli üks paha kiri, millest ma eriti rääkida ei tahakski. Tuju tegi kehvaks igatahes. Lugesin läbi, googeldasi, et jumalapärast mingi pettus ei ole, sest tõesti, ma ei suutnud uskuda, mis kuradi jama see on.

Kujutage ette, kui me Metega reisil käisime, olime teel Riiga, hommikul kella viie paiku, kuskil jumal teab kus põrgus, kiirust ületanud. No mina ei näinud küll ühtki sähvatust ja ei kihutanud me ka nii meeletult, täitsa normaalselt kulgesime. Aga näe, kuskil 50-ne alas olime suutnud siiski 87 km/tunnis sisse saada. Vai hulle. Eks me olime jutuhoos ka ja ei pannud mitte midagi kahtlast tähele. Igatahes näed, ära tuli. Ja et edaspidi Lätimaa peal mingeid ebameeldivusi ei tuleks, maksin ma mõningasel kaalumisel trahvi kiiresti ära, et see jama kaelast ära saaks. Oi mul oli rahast kahju. Niigi eelarve nii pingeline ja selline pauk.

Aga nüüd asjast, millest ma siia tegelikult kirjutama tulin. Täna tegin jälle pisikese peatuse postkasti juures, sest kui lapsed koolist tulevad, ei suvatse enam keegi isegi mitte mööda minnes postkasti vaadata. Niivõrd mugavaks on inimesed muutunud ja ega seal tavaliselt ei ole ka midagi. Täna oli. Selline nii vahva A4 paber absoluutselt vajaliku infoga. Kahjuks küll natukene hilinemisega. Kus te enne olite?



4 kommentaari:

  1. Ohh kui kahju kuulda. Usutavasti võis juhtuda kuskil väheasustatud punktis, mis siiski asula nime kannab. Kihutasin ka hiljuti varavalges-ööpimeduses lennujaama poole. Tagasiteel pärisvalges vaatan mingil hetkel, et väga asula moodi koht kus liigun, aga huvitav, et pole ei 50 märke ega ka sellised sardiinikarbi-linnasiluette märganud, mis kodumail tavaliselt pedaalijalga ohjeldavad. Igaks juhuks võtsin kiirust maha. Järgmises asulamoodi kohas olin eriti tähelepanelik... Piiri ületades vaatasin kõiki suuremaid silte eest ja tagant.. Kuskil oligi viide kohalikule liikluskorraldusele kus asulanimega (oli vist lihtne valge) silt tähendab sedasama mis meil siluetiga viide asulale (=automaatselt 50, kui ei ole reguleeritud teisiti). Võõras kirikus tuleb kohalikke kombeid järgida :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Koht üsna tuntud - Murjani. Olge siis tähelepanelikud, seal pidid kaamerad hästi kõrgel olema ja teistmoodi, kui meil siin Eestis.

      Kustuta
  2. Vastused
    1. No jah, ja puhtas eesti keeles saadeti protokoll koju. Teevad siis juba Eestiga koostööd järelikult ja enam ei ole nii, et võid trahvikviitungi prügisse visata.

      Kustuta