Küsimused mulle

13. juuli 2017

Ma olen kõrgendatud tähelepanu alll. Õhus on pinget.

Täna on meie viimane õhtu Saksamaa pinnal selleks korraks. Õhk on üsna paks, kuigi siiani sujus kõik üsna kenasti. Isegi kiitis, et ta poleks uskunud, et nii kenasti kõik läheb.

Inimesel on tohutu kontrollimise vajadus, kuigi ma ei lase ennast sellest ärritada ja ega mul midagi varjata ka ei ole, aga igat meie sammu siin kontrollitakse. Hea et autol toonklaasid on, sest no seal on meil igasugust manti, mis mõnegi ahhetama-ohhetama paneks. Auto uksed hoian kogu aeg lukus, juhuks et härra sinna nuhkima ei läheks.

Teisel korrusel, kus me peremehe lahkel loal peatume, käiakse ka regulaarselt kontrolli tegemas. Ma ei tea, kas tõesti uudishimu tapab või mis häda on kogu aeg teiste asjadel silma peal hoida. Mind küll ei huvita nii detailselt teiste asjad, et peaksin salamisi hiilima ja teadma, mis, kus ja kuipalju on.

Täna õhtuks oli meil plaanitud lastega minna meie peretuttava juurde, kes meil siin algusaegadest juba lähedaseks sai. Palusin härral tema auto eest ajada, et meil on vaja veel lastega välja minna. Ma ei õelnud kuhu ja ta hakkas kohe kibelema. Ja lõpuks ta enam ei suutnud ja ütles otse, et ta on nii uudishimulik, et kas ma ütleks, kuhu meil minna on. Loomulikult polnud see mingi saladus, aga väike test.

Eile, kui me ujumas käisime, tuli härra lihtsalt lambist poole olemise peal meid kontrollima, et kas me ikka oleme kohas, kuhu minna lubasime. Ja siis veel vabandas, et nii ootamatult tuli, et ma oleks ju võinud mõne teise mehega talle vahele jääda. Umbes nii ta serveeris mulle seda asja. Äärmine kontrollimise vajadus, haiglane suisa. Aga mind pole tõesti vaja kontrollida, mitte mingis mõttes.

Ja veel. Kuna ilmad on siin üsna sellised viludas vaheldumisi päikesega, siis olen ma saanud hakkama enamvähem teksadega ja peal selline avaram õhem pluus. Teisel päeval ta juba hakkas uurima, mida ma peidam. Varemalt olevat ma meelsasti oma keha näidanud. Ja kui me tema juhtimisel autoga ringi kruiisisime, siis oli mul tema sõidustiilist ja siinsetest üles-alla vasakule-paremale teedest süda täiesti paha. Vat siis hakkas ta juba kõvasti kahtlustama, et olen rase. Tuli lausa pluusi alla kõhtu uurima. Jumal küll, eks. Kas ma tõesti nii ebausaldusväärne ja litsakas tundun. Omaarust elan ma lausa nunna elu.

Kui me siin eelnevad õhtud oleme koos veiniklaasi taga istunud ja maailma asju arutanud, siis viimased õhtud on lapsed alt magama kupatatud ja ma olen ka natuke distantsi hoidnud. Tundub, et me (tema oma lihased lapsed tegelikult), segame tema rahulikku ja igavavõitu elu. Eks ta sai ära ka ikka mainida, et tema maksab oma elatisraha ja rahu maa peal. Tema tahab oma rahuliku elu säilitada. Saksa keeles kõlab see hästi (ich bezahle meine ... Euro und habe meine Ruhe). Seda küll lõõpimise mõttes, aga ju see on tal ikka südamel ka. Nagu seegi, et me saame siin tema juures ikka julmalt odavalt ennast majutada. Ikka korra päevas tuleb ära see meeldetuletus. Selline vahva oma "isik" meil siin Saksamaal. Aga me oleme alati teretulnud, ka minu teised lapsed.

Ma ei saa ainult aru, miks mind nii hirmsasti valvata, kui ta on kindel, et 5 lapsega ei taha mind keegi. Võtku vabalt! Ma küll võtan.

Ja on selge, et sel mehel on probleeme alkoholiga. Ega ta seda ei varja, ütles otse, et tervislikel eluviisidel pole tema puhul mingit mõtet, tema elu on üksildane. Seega joob veini palju tahab ja suitsetab rahumeeli.

Kui ma korra ootamatult allakorrusele läksin, siis millegipärast peideti veiniklaas kiirelt ära. Mul sitaks hea kuulmine ja veiniklaasi kõlksatus oli kohe kuulda. Minule joosti kohe vastu, et mida veel alt vaja, kuidas aidata saab. Ja nina on mul ka ülihea, lõhnad olid ikka korralikud. Seepärast vast oli vaja ka lastest õhk puhtaks saada, et tipsutama hakata. Alkohoolikute rõõmud.

6 kommentaari:

  1. Et härra siis maksab ikkagi elatisraha jah?! ��

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänu kohtusse pöördumisele jah. Leidsime kompromissi ja kohus kinnitas selle värskelt.

      Kustuta
  2. ta ei pruugi alkohoolik olla. Kogu see situatsioon on tema jaoks " liiga palju " ja ta ei oska muudmoodi löögastuda kui veiniga. Depressiivne ja tundlik..nagu ta on..aga Sa oled ikka veel kena ja ahvatlev naine.milleks muidu sellised nuhkimised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ei noh tore, meestele on ikka kõik lubatud, alati leidub vabandus. Mulle on ka tihti kõike "liiga palju" olnud, aga ma pole kordagi jooma kukkunud:D

      Kustuta
  3. ära lase ennast häirida- oled seal ju vaid teatud aja, püüa mööda vaadata tema veidrustest :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõik sujus, olin siiski ju külaline ja mina tema elu elama ei pea.

      Kustuta