Võtsin ennast eile kokku ja tellisin meile sügavkülma ära. Maasikaaeg pressib vägisi peale ja otsus oli vaja ära langetada. Ja et me varsti reisile läheme, siis seda enam oli vaja tegutseda. Ma nii loodan, et saan maasikatega kõik vajalikud toimingud enne 26. juunit tehtud. Muidu on nii, nagu viimasetel aastatel. Kui on maasika tipphooaeg, oleme meie kodust ära.
Eelmisel aastal tegeles Sten maasikamajandusega ja oli nii palju sügavkülma pannud, kui mahtus. Eks ta ise sõi need talvel ära ka. Moosi oli mul pigem vähe keedetud. Sel aastal plaanin ikka keedumoosi piisavalt teha ja kui uus sügavkülm kohal, siis saab piisavalt sügavkülmamoosi ka teha. Maasikad valmivad. Siiani on lapsed päevas mitu retti teinud maasikapõldu. Kõige hullem, et kanad arvavad ka, et nemad võivad seal käia nii nagu soovivad. Nii kui lahti saavad, on varsti maasikapõllus - kukk tähtsalt esirinnas. Nii ma siis jooksen ja reguleerin seda asja siin. Lapsed ju kardavad kukke, nemad mind aidata ei saa.
Eks ma olen ka juba kuke käest oma jao saanud. Kui ma siin hoian oma sääri pükstes, kreemitan neid ja loodan, et saan reisiks sääred enamvähem plekivabaks, siis kukk märgitas need ikka korralikult ära jälle. Sügavad sinised vaod sees. Selja tagant lendas säärde kinni.
Külmikule plaanin asukohaks Jaskari toa ehk siis see tuba, kus ma tööd teen. Hakkab kohe minu töölaua kõrval olema. Midagi pole teha, paremat kohta lihtsalt ei ole praegu. Aga mõte sellest, et saame nüüd ka vahest omale suure jäätise koju osta - see mõte on nii helge. Muidu oli nii, et kui jäätise ostsime, oli see vaja ühe jutiga ära süüa, sest tavakülmiku sügavkülmas meil ruumi ei ole. Eks me saime sellest 5 liitrist jagu ka ja ägisesime kõik, aga vahest tahaks ju, et saaks kogu aeg jooksvalt sügavkülmikust jäätist võtta.
Nädal tagasi ostsime Valmiera Promost suurema hulga (4,910 kg) liha. Oli üsna hea hinnaga (1kg / 3,69). Nagu igal aastal, teen ma ise suurema koguse sashlõkki. Tavaliselt on selleks ajaks veel natukene sibulavarusid ka jäänud, saab neid sorteerida ja kõvemad mugulad kõik sashlõki tarbeks ära kasutada. Mete-Mari võttiski teisipäeval asja käsile. Läksin talle siis natukene appi, et juhendada, kuidas asi käib. Lõikasin talle lihast suured ribad ette, tema tegi parajad kuubikud. Kõrvalt näpistasin niipalju liha, et sain perele korraliku sooja toidu ka teha - strogonovi. Küll oli hea üle pika aja päristoitu süüa. Jätkus järgmisekski päevaks.
Eilseks oli liha juba parasjagu marinaadis seisnud. Maitsestasin veel natukene soola ja äädikaga üle ja oligi valmis. Mete ajas liha vardasse, Sten pani grilli kuuma ja tegime mõnusa sashlõki õhtu. Ja et grill oli mõnusalt kuum, oli kahju seda raisku lasta. Seega panime kordusvardad liha täis ja kauss saigi peaaegu tühjaks lihaks. Mina pugisin ennast igatahes kaelaauguni täis. Kindlasti teised ka. Ja valmis liha jäi veel alleski. Sellest saab järeldada, et jagus kõigile piisavalt ja kõik said oma isu täis süüa lihast. Korra suve jooksul ju võib. Ma ei anna muidugi pead, et me seda selle suve jooksul veel ei korda. Suvi ju alles algab:)
Pildimaterjal jätkuvalt minu Instagramist!
Eelmisel aastal tegeles Sten maasikamajandusega ja oli nii palju sügavkülma pannud, kui mahtus. Eks ta ise sõi need talvel ära ka. Moosi oli mul pigem vähe keedetud. Sel aastal plaanin ikka keedumoosi piisavalt teha ja kui uus sügavkülm kohal, siis saab piisavalt sügavkülmamoosi ka teha. Maasikad valmivad. Siiani on lapsed päevas mitu retti teinud maasikapõldu. Kõige hullem, et kanad arvavad ka, et nemad võivad seal käia nii nagu soovivad. Nii kui lahti saavad, on varsti maasikapõllus - kukk tähtsalt esirinnas. Nii ma siis jooksen ja reguleerin seda asja siin. Lapsed ju kardavad kukke, nemad mind aidata ei saa.
Eks ma olen ka juba kuke käest oma jao saanud. Kui ma siin hoian oma sääri pükstes, kreemitan neid ja loodan, et saan reisiks sääred enamvähem plekivabaks, siis kukk märgitas need ikka korralikult ära jälle. Sügavad sinised vaod sees. Selja tagant lendas säärde kinni.
Külmikule plaanin asukohaks Jaskari toa ehk siis see tuba, kus ma tööd teen. Hakkab kohe minu töölaua kõrval olema. Midagi pole teha, paremat kohta lihtsalt ei ole praegu. Aga mõte sellest, et saame nüüd ka vahest omale suure jäätise koju osta - see mõte on nii helge. Muidu oli nii, et kui jäätise ostsime, oli see vaja ühe jutiga ära süüa, sest tavakülmiku sügavkülmas meil ruumi ei ole. Eks me saime sellest 5 liitrist jagu ka ja ägisesime kõik, aga vahest tahaks ju, et saaks kogu aeg jooksvalt sügavkülmikust jäätist võtta.
Nädal tagasi ostsime Valmiera Promost suurema hulga (4,910 kg) liha. Oli üsna hea hinnaga (1kg / 3,69). Nagu igal aastal, teen ma ise suurema koguse sashlõkki. Tavaliselt on selleks ajaks veel natukene sibulavarusid ka jäänud, saab neid sorteerida ja kõvemad mugulad kõik sashlõki tarbeks ära kasutada. Mete-Mari võttiski teisipäeval asja käsile. Läksin talle siis natukene appi, et juhendada, kuidas asi käib. Lõikasin talle lihast suured ribad ette, tema tegi parajad kuubikud. Kõrvalt näpistasin niipalju liha, et sain perele korraliku sooja toidu ka teha - strogonovi. Küll oli hea üle pika aja päristoitu süüa. Jätkus järgmisekski päevaks.
Eilseks oli liha juba parasjagu marinaadis seisnud. Maitsestasin veel natukene soola ja äädikaga üle ja oligi valmis. Mete ajas liha vardasse, Sten pani grilli kuuma ja tegime mõnusa sashlõki õhtu. Ja et grill oli mõnusalt kuum, oli kahju seda raisku lasta. Seega panime kordusvardad liha täis ja kauss saigi peaaegu tühjaks lihaks. Mina pugisin ennast igatahes kaelaauguni täis. Kindlasti teised ka. Ja valmis liha jäi veel alleski. Sellest saab järeldada, et jagus kõigile piisavalt ja kõik said oma isu täis süüa lihast. Korra suve jooksul ju võib. Ma ei anna muidugi pead, et me seda selle suve jooksul veel ei korda. Suvi ju alles algab:)
Pildimaterjal jätkuvalt minu Instagramist!
Miks sa seda instagrammi nii hullult reklaamid, kui lugejid nö ligi ei lase. Heameelega elaks ka seal kaasa. :)
VastaKustuta