Kui nüüd mõni arvab, et ma eilses postituses oma päeva töö juures kirjeldasin, siis sorry, eksite. See oli puhas ulmekirjandus. Mina katsun endast ikka natukene rohkem anda, kui vaid enda kohale vedamine. Loodan, et “sõnum”jõudis kohale. Ma tean, et mul on lugejaid ka meie firmast ja üks kolleeg andis sellest ka täna kenasti märku. Mitte küll eriti positiiveses võtmes, aga asi seegi. Ta andis mulle teada, et minu ülemus võib ka siia ära eksida, aga no kuulge. Tal on targematki teha, kui blogisi lugeda. Nii madalale ta küll langema ei hakka.
Ja mida tal siit niiväga lugeda olekski, et mind sellega nüüd hirmutada. Igapäeva elu, mis meil kõigil olemas on. Mõnel avalikum, teisel mitte.
Sain loa homme kodus tööd teha. Jah, kujutage ette. Aga ei, ma ei saa, enne pean saama ülemuse jutule. Kodus ma temaga vaevalt kokku trehvan, suurem tõenäosus on, et see juhtub ikkagi büroos. Kuigi jah, seda kuuldes tuletas kolleeg meelde, et ta ei tarvitse enam paljut mäletada ja võimalik, et ta jah muidugi teagi enam, kes ma olen. Vanadus. Et pangu ma kohe lahkumisavaldus lauale:) Et olen seda nii pikalt juba lubanud. Tore teada, kui sinust rage takes lahti saada ja tore sellises õhkkonnas töötada. Ja lisaks muud kasulikku ingot. Aga no jällegi, seda huvitavam võib meie kohtumine ülemusega olla, saab omad tähelepanekud teha. Loodan parimat.
Mõne pisara lasin ka tööl. Mitte eriti rõõmustavad uudised arstilt + lastekaitse võtab meiega järgmisel nädalal ühendust. Ma ei tunne eriti seadusi, aga ma ei tea, kuidas nad vaatavad seda, kui väiksed lapsed hommikust õhtuni omapäi on. Oeh, pole tore.
Rõõmustav on, et viimasel ajal on lugejate arv kahekordistunud. Hapukurgihooaeg? Kirjutan sellepärast intensiivsemalt, et kirjutamine on kerge, midagi raskemat ma koju jõudes enam teha ei jaksa. Eile korjasin herneid talveks sügavkülma, see oli ka kõik. Isegi unejuttu ei jaksanud Stigile lugeda. Täna on selline tunne, et läheks mustikaid metsa vaatama. Äkki saab midagi. Viimane aeg hakata talveks pudrumarju korjama.
Hakkan liigutama. Enne söön midagi. Tunnen, kui kokku ma kuivama hakkan. Kartulid keevad, kodujuust ootab.
Ja mida tal siit niiväga lugeda olekski, et mind sellega nüüd hirmutada. Igapäeva elu, mis meil kõigil olemas on. Mõnel avalikum, teisel mitte.
Sain loa homme kodus tööd teha. Jah, kujutage ette. Aga ei, ma ei saa, enne pean saama ülemuse jutule. Kodus ma temaga vaevalt kokku trehvan, suurem tõenäosus on, et see juhtub ikkagi büroos. Kuigi jah, seda kuuldes tuletas kolleeg meelde, et ta ei tarvitse enam paljut mäletada ja võimalik, et ta jah muidugi teagi enam, kes ma olen. Vanadus. Et pangu ma kohe lahkumisavaldus lauale:) Et olen seda nii pikalt juba lubanud. Tore teada, kui sinust rage takes lahti saada ja tore sellises õhkkonnas töötada. Ja lisaks muud kasulikku ingot. Aga no jällegi, seda huvitavam võib meie kohtumine ülemusega olla, saab omad tähelepanekud teha. Loodan parimat.
Mõne pisara lasin ka tööl. Mitte eriti rõõmustavad uudised arstilt + lastekaitse võtab meiega järgmisel nädalal ühendust. Ma ei tunne eriti seadusi, aga ma ei tea, kuidas nad vaatavad seda, kui väiksed lapsed hommikust õhtuni omapäi on. Oeh, pole tore.
Rõõmustav on, et viimasel ajal on lugejate arv kahekordistunud. Hapukurgihooaeg? Kirjutan sellepärast intensiivsemalt, et kirjutamine on kerge, midagi raskemat ma koju jõudes enam teha ei jaksa. Eile korjasin herneid talveks sügavkülma, see oli ka kõik. Isegi unejuttu ei jaksanud Stigile lugeda. Täna on selline tunne, et läheks mustikaid metsa vaatama. Äkki saab midagi. Viimane aeg hakata talveks pudrumarju korjama.
Hakkan liigutama. Enne söön midagi. Tunnen, kui kokku ma kuivama hakkan. Kartulid keevad, kodujuust ootab.
Ära muretse - pigem said ikka kõik aru, et kirjeldad oma tõelist tööpäeva kodukontoris kõverpeegli vaates ja lisad sinna oma tõelised mõtted. See tänane seletus ju enam midagi ei muuda. Ja oma sõnul pole Sul ka firma poolt midagi karta - mis imetrumbid need siis küll on?... - niiet miks end tagasi hoida? Jõudu, hoia lipp kõrgel! Ning lastekaitsel ei tohiks ju probleemi olla - Sul on nii palju lapsi, suudavad end kõik koos ära hoida küll!
VastaKustutaOled rääkinud, tubli:)
KustutaOh jumal, kust see lastekaitse:( koolilapsed paljudel suvel omapäi kodus, sul ju vanemad vaatavad väiksemaid.. üldse ei saa aru, keegi kaebas või mismoodi:S
VastaKustutaEi ole propbleem üldse selles, et lapsed omapäi. Seda nad veel ei teagi:D
KustutaSu kirjastiil ei sobi lugejale kes teravat huumorit ei môistu, ses suhtes respect sirge selja eest, et julged seda kasutada/iseendana kirjutada, teades, et môistmatud töökaaslased ka lugemas käivad..
VastaKustutaLoen teiste sellises stiilis lugusid ise ka hea meelega. Intriigi peab ju olema:)
KustutaHuvitav, kas seekord räägid, et eelmine postitus oli ulme sellepärast, et hakkasid tõesti kartma, et su ülemus seda loeb? Nüüd siis silud olukorda..
VastaKustutaJa teiseks - lastekaitse kutsusid ise kohale, et saaksid rõhuda laste kaudu, kui võimatu on sul kontoris olla mõned päevad nädalas?
Muidu nii positiivne inimene ja hakkaja, kuid viimasel ajal kõlad väga meeleheitlikult ning negatiivselt..
Appikarje äkki?:)
KustutaKas ei olnud siis ilmselge, et eelmises postituses kirjeldati töökaaslaste tööstiili kontoris...
VastaKustutaTöökaaslane võiks enda poolt siis ka blogija ebda tööstiili kirjeldada. Ei usu, et see väga palju erineb. Ja kodukontoris olles on blogija kindlasti ainult arvuti taga trükkimas ja töötamas? Lugedes eelnevaid postitusi siis ega ikka ole küll - aega on puid laduda ja ka siinseid postitusi teha. Pindu teiste silmis näeb, aga palki enda omas mitte...
Kustutamine teab kuhu, anonüümne. Töötan koolis tugiõpetajana osalise koormusega ja ausalt - ikka ei seisa küll kõik 7 tundi valvel. Aga kui vaja, siis olen olemas 10 tundi ka. Kui vanemad pärast tööd tulevad ja rääkida on vaja. Või on emal just hilja õhtul mureda arutamise aeg. tegelt ma ei tea, millist tööd blogi omanik teostab. kogemustele viidates arvan, et päästeamet see pole, et ei saaks vahepeal pissil käia.
KustutaAnonüümne 12:32 /
KustutaKõigepealt tuleb selgeks teha, kes on tööandja ja kes kolleeg. Pigem on kursis kolleegid tegevustega büroos. Tööandjal muidki muresid. Kui ta näeks, mis kontoris toimub, siis oi, oi, oi...ta ei laseks iial sellisel sigadusel sündida, mida ma siin mõned postitused tagasi kirjeldasin.
Ja minu tegevustest kodukontoris, eks mul ikka ka tööaeg ette nähtud, on ikka vaba aega ka, nagu teistel. Peab väga hea tistsipliiniga olema, kui kodukontoris töötad. Kõik sellega hakkama ei saaks, selge see.
Palun ära ole nii kahepalgeline. Ise teed kodukontoris töö ajal lõunauinakuid, toimetad aias, pesed pesu jne jne. Kui kontorist keegi ära läheks "vaba aega" veetma nii, siis oleks oi oi. Su kolleegidel pole võimalust end palju laua tagant liigutada isegi kui nad seda tahaksid. Sind ei saa keegi kontrollida kui sa kodukontoris oled aga siin teed teisi maha nagu oleksid mustertöötaja. NB sõna on distsipliin. Kõik ei saa ka õigekirjaga hakkama, selge see.
KustutaTjah, nagu mõni neist kolleegidest ise võtaks siin sõna. :)
KustutaLaste kaitsmisest: pole täpselt aru saanud kui vanad lapsed on? Pakun blogilugude põhjal 6, 10, 14, 15 ?
VastaKustutaSuvel on paljudel lapsi üksi kasvatavatel emadel mure: mida teha lastega? Kui lastekaitse kukus tolmutama, siis poleks varsti lastekodudes ruumi.
Eks seda saab lasteakaitsega arutada, kust need piirid lähevad. Pole tõesti kursis.
KustutaAga laste vanused panid enamvähem täppi, kui nüüd ainult välja arvata, et mõned käivad tööl ja kodus on enamasti 6 ja 10 aastane.
kui nii, siis on 10-sele tõesti suur vastutus terve päev 6-aastast poisslast ohjata. Loodan, et asi laheneb.
KustutaAga kuidas lastekaitse teab, et probleemid on ? Kes teavitas ?
VastaKustutaEks ametkondades info ikka liigub ja nad on kohustatud teatud juhtudel lastekaitset ka teavitama juhtunud asjadest, et perele tuge pakkuda.
KustutaUskumatu kuidas inimesed ei saa irooniast aru ja võtavad kõike sõnasõnalt!!
VastaKustutaKes kaugtööga kokku puutunud see teab, et point polegi kellast kellani istuda kodus arvuti taga vaid tähtis on see, et töö oleks tehtud. Tee või kukerpalle samal ajal.
Targutama kõik osavad.
Oled tubli ja asjalik naine! Raskusi on kõigil aegajalt.
Kõige suurem targutaja ongi blogija tehes teisi kolleege maha, kes peavad istuma kellast kellani. :) Kõigil on töö tehtud, kuid peavad ikkagi tööpäeva lõpuni laua taga olema. Blogija aga arvab, et tema teeb kõigi eest tööd, samas kui keegi ei tee midagi. Isiklikult loen nii siit "irooniat" välja.
KustutaNõus:)
Kustuta