Kartulipanek

Täna on see päev vist, kui kartulipanekuks läheb. Vaod said eile sisse, seemnekartult on ka üks kastike juba kohale toodud. Loodetavasti toob sel aastal iga panija ise seemne kaasa, sest mul seda pole lihtsalt. Kus ta mul olla saab, kui jõulude aegu alles tulin ja sinnamaani ostsin oma kardula supermarketist, pestult.
Vagude ajamine ja traktori käivitamine oli meil siin suursündmus, lastele. Päev aega läks traktorile elu sisse saamisega. Oli teine ju sügisest saati puutumatult kuuri all seisnud. Nüüd siis akud tühjad ja sada häda. Vagude ajamine oli käki tegu selle muu ooperi juures.
Stig vaatas suure huviga masinat põllul, Sten jooksis ja püüdis vanaisa huulilt iga soovi välja lugeda ja muudkui jooksis. Mete kükitas mullas ja lasi mullal läbi näppude joosta, ise nii ametis. Siis hakkas vabatahtlikult suurest igavusest kive korjama.

Sten peseb tuuleklaasi puhtaks, et vanaisa paremini näeks:)

Väike masinamees unistustes

Ei tea millest küll Meteke unistab:)

Leidis omale tegevust

Kõik see mees kohal tähtsal üritusel

Mina kakun seda rõvedat umbrohtu, mis igalpool ilutseb

Kägu kukkus just ka õues, toomingas meil siin õitseb, järelikult on õige aeg kartuli panekuks.

Kägu isiklikult

Eile oli ka selline päev, kui lapsed kooli minna ei soovinud. Ja ma lubasin neil koju jääda. Põhjuseks oli too nõidade jant. Nemad ei soovi ennast riietada nõiaks ja üleüldse nad ei osanud ka nõutud nõiakaabut teha. Luua ma aitasin küll Stenil valmis teha, aga no ei ole sellised maskeraadid meeltmööda Stenile ja Metele. Meena seega on hoopis teisest puust. Kostüüm kästi juba päev varem kohale lasteaeda viia ja kui ta eile õhtul kodu tuli, oli tal enda tehtud nõiakaabu peas. Teeb silmad ette suurematele ja mulle ka. Mina igatahes ei oskaks sellist kaabut teha.

Sõrmus hambaarstilt. Hommikul said kaks auku roosad plommid ja kingituseks hambaarstilt väike meene.

Kartulipanek ehk mõtteid Eesti rahva kevadisest ühisüritusest: "Paneme maha!"

1. Uudishimulik naaber:
"Panete ka varast vä?"

2. Tööka mehe väsinud mõte:
"Terve päev otsa panin Laurat igasse vakku."

3. Noor pastor:
"Panime Ando mulda."

4. Vähetreenitud külamees:
"Panin põllul Birgitit seni, kuni selg valutama hakkas."

5. Kirjanduslik klišee:
"Panime isaga Arnot kooli taga põllul."

6. Kirikuõpetaja tütre kõmuline saaga:
"Panime kirikukellade helinal terve jutluse aja."

7. Õpetlik ema:
"Ära nii tihedalt pane, äbarikud tulevad!"

8. Eksliku hinge rõõmus avastus:
"Arvasin, et panin Mildat, aga tegelikult oli see hoopis Ants!"