Olen nüüd jälle kirjutamisse pikema pausi teinud. Osaliselt on selles süüdi "eks". Kui tema Eestis on, siis on seda ringi lendamist kohe tunduvalt rohkem. Eile näiteks...nagu vihaleht oli mul tagumiku küljes kinni.
Eks ta on mind ise ka siiasinna ikka kaasa kutsunud, aga ma olen viisakalt ära õelnud. Eile aga juhtus midagi väga ootamatut. Jumalast lambist, minu oma käte vahel, kustus minu telefon ära ja enam elumärki ei näidanud. Suutsin rahulikuks jääda, sest see polnud esimene kord. Hakkan juba vaikselt harjuma. Lohutasin ennast sellega, et ega see midagi suurt kindlasti ei ole ja mul on garantii ja EMT hoolitseb edasise eest.
Kuna"eksil" oli plaan linna minna, siis laenasin isalt telefoni ja andsin oma plaanidest "eksile" teada. Oh seda rõõmu...see oli minu tagasihoidlik ettekujutus...saime jälle seiklema minna. Jakui minuga juba kuskile minna, siis ei saa milleski niiväga kindel olla. Eriti edasiste plaanidega. Ma ju teen asju spontaalselt ja lennult.
Muideks, isa juures aitasin ma tema autol pidureid õhutada. Ennegi seda tööd kunagi tehtud. Ja saimenagu lipsti ka seekord tehtud. Isal oli kohe nii hea meel, et tegi ettepaneku üks kohvi juua ja kuna ma nagu ikka ilma hommikusöögita kodust lahkun, siis küsisin süüa ka:D Aega oli vaja parajaks teha, kuni eks ennast kohale vedas.
Kõige olulisem ja tähtsam oli telefoniga EMT-sse minna. Loomulikult selgus, et garantii enam ei kehtigi, sest oli mul ju juba mehaaniline vigastus telefonil olnud, kui mul siin kunagi klaas purunes. Väga nutikas. Miks see mind enam üldse ei üllata? Õnneks niipalju tuldi minu soovile vastu, et sain omale asendus telefoni. Seda poleks tavaolukorras ka ettenähtud. Õnneks oli neil piisavalt telefone, mida jagada:)
Edasi seiklesin juba omal käel. Eks ajas omi asju, mina omi. Võtsin suuna Rademari. Olin netis juba pisikese uurimise teinud ja soovisin omale jooksu tosse.
Sellised valisin välja ja plaanisin poes oma silmaga üle vaadata ja jalga proovida...
Hea, et ma seda tegin...enne kui oleksin lolli peaga netist ära tellinud. 41 jäi väikseks. Jah, selline naelakast on mu jalg, aga lohutuseks niipalju, et Nike'il ongi tavapärasemast väiksemad jalanõud. 42 surust poes ei olnud. Uuriti Pärnu Rademarist ja seal oli 42 olemas. Mõeldud-tehtud. Ilmad lähevad kohe-kohe ilusaks ja mul oli kiiresti tosse vaja.
Ajasime omad asjad Viljandis korda ja minu järgmine kohtumine toimus enne kahte Nuias, koolis, arenguvestlus Steni klassis. Väga tähtis, millest kõrvale hiilida polnud mul mõtteski. Enne ajasin veel emaga lastaialaste logistika korda, et siis Pärnusse edasi minna.
Kõik sujus. Emal oli lastelastega kokkuvõttes väga mõnus õhtu olnud. Ma küll siiamaani päris hästi ei usu, mida ma kuulsin, aga äkki oligi nii...Emal on kolmapäeviti vaja sõita pikemalt. Nimelt midagi "Tervisebussi" sarnast, kus siis viiakse kaugemalt kandi rahvast kooli ujulasse ujuma. Ta oli vahepeal lapsed võtnud lasteiast ja nad said selle sõidu kaasa teha. Stig oli siin varemalt juba uhke, et vanaema oli talle lasteada "kollase" bussiga järgi tulnud. Suur elamus ju pisikesele lapsele:D
Ja niikaua kui inimesed ujumas olid, oli ema kahe hädapätakaga julgenud minna kooli juurest üle mägede ja orgude lossimägede kanti seiklema. Ma ei suutnud oma imestust varjata. Mul ei tuleks endale kõige hirmsamates mõteteski sellist plaani. Meena muljetas veel täna hommikulgi suure õhinaga, mida nad kõik näinud olid.
Ema on üldse imelikuks läinud viimasel ajal. Esmaspäeval tuleb tema jala...jah, kuulete õigesti, JALA...mööda meie teed, õhtusel ajal ja koer kaasas. Mul käis külm jutt südamest läbi. Esimene mõte oli, et nüüd on küll midagi tõsist juhtunud.
Kui ta hoovi jõudis, andis ta rõõmus nägu aga natukene teist infot. Tundus, et kõik on siiski korras. Ju tal sai kodus töö otsa, tahtis natuke maha võtta või hakkas tal elus esimest korda igav. Ma ei tea. Paks ta ei ole, koer on tal aga küll ülekaaluline. No ja oligi. Ta oli koera pärast tulnud kõndima.
Pakkusin talle siis head-paremat (et ta väga lahjaks ei jääkspeale sellist pikka retke), jõime kohvi, vaatasime ühiselt "Kodutunnet" ja siis transportisin ma nad mõlemad jälle koju tagasi.
Nii, nüüd tagasi asja juurde. Arenguvestlus läks lubinal. Ainult head sõnad õpetaja poolt. Nagu Metegi puhul. See teeb rõõmu.
Suuremad lapsed soovisid koju minna, kaasa keegi tulla ei tahtnud Pärnusse. "Eks" oli kohe mestis, et tema tuleb ka ka kaasa kui tohib:)
Tore. Vähem rahvast, vähem sebimist. Ja nõrganärvilistel paluks nüüd lõik vahele jätta...esimene peatus oli Abjas Mulgi kõrtsis. Jah, käisin väljas söömas jälle. "Eks" küll maksis, aga siiski. Tol päeval kodus süüa ei tenudki. Ahju ka ei kütnud. Üldsegi midagi ei liigutanud. Juhtub:)
Eelmisest trahvist veel toibumata, sõitsin igati eeskujulikult, et mitte jälle rikkumist ei tuleks. Muideks, hoiatustrahvi sain e-mailiga juba vähem kui nädalaga kätte. Sõitsin 70 alast 79 km/h+- 5 ja selle eest keerati mulle 15€. Saksamaal on tavaline taks 10€. Ja kui nüüd võrrelda elatustaset, siis ikka päris julm.
Pärnusse jõudsime üsna hilja. Läksime kohe tosse üle kaema. Ja uskuge või mitte. Tühi sõit. 42 käis ka varba peale. Ei hakka ju ostma pea 100€- seid tosse, mis ei istu jalas valatult. Vaatasime ja proovisime teisi mudeleid, ükski ei istunud. Tundus, et jäängi ilma jalanõudeta ja pean kodus edasi paisuma, ei saagi metsajooksule minna.
Siis hakkas "eks" millegipärast omale tosse sebima. Unustas vist, mis eesmärk meil tegelikult oli:D Kui tema midagi teeb, siis põhjalikult. Kõigepealt ronis ta mingi masina selga, mis mõõtis midagi, mille järgi siis temale sobivad jalanõud valida. Kohale kutsuti spetsialist, kes oli vastava koolituse saanud. Ma võtsin saapariiulite vahel istet. Tundus, et seal läheb kauem. Kaks inimest olid temaga tegevuses ja nii sain ma segamatult jalanõukaste silmitseda. Tavaliselt on nii, et kui poodi sisened lendab kohe mõni müüa peale ja pakub abi. See on hea, kui abi on vaja, aga vahest tahaks niisama ka uurida. Seda ma siis teha saingi.
Päris pikalt silmitsesin laste tossukastide hunnikuid, vaatasin suurusi, arutlesin omaette, et kellele lastest sobiksid. Tegu oli Catmandoo tossudega, mis algasid suurustest 28. Stigile oleks suureks jäänud. Lõppesid aga suurusega 39...vist. Ja 35 oleks ideaalne Meenale olnud. Tal on küll Metest alles päris mitu paari jalanõusid, aga need on siiski kantud ja ei näe nii ilusad välja kui poeletilt uued. Kumikuaeg on ka tänaseks vast läbi ja ilus oleks ju lasteias õues uute, ilusate, kergete tossudega joosta-ronida. Tõstsin sobiva suurusega kasti kõrvale.
Vaatan siis edasi ja naistele sama pakkumine. Valisin värvi välja ja proovisin suurust 41. Ideaalsed. Ja hind 29.95€. Ka ideaalne. Läksin hoogu, nagu ikka vahetevahel. Tegin kiire rehkenduse ja plaanitavate Nike tossude hinna eest oli võimalik kolm paari tosse saada. Kui mitte senti pooleks ajama hakata, nii umbkaudu. Jaskar on juba ammu rääkinud, kuidas ta peab kekas käima oma vabaajajalatsitega ja tal oleks siiski ka tosse vaja kehalise jaoks. Pole sobivaid silma jäänud siiamaani ja nii ta on veninud. Nüüd aga 48 suurus täitsa olemas ja hind ka talutav. Ostsin ära, kolm paari tosse kolmele inimesele ühe paari kallite tossude eelarve eest. Päev päästetud jälle.
Meena oli väga rahul minu valikuga ja kannab juba täna lasteaias rombakate kummikute asemel kergeid tosse. Mul on hea meel lapse üle:)
Ise plaanin ka oma tosse testima minna, kui tuul vaiksemaks jääb. Ei taha ju triikraud taskus ka päris trassile minna:D
Nii...edasi oli kohustuslik käik Ökopoodi. Tikker oli selleks ajaks juba töölt lahkunud kahjuks. No meil läks seal Rademaris natuke käest ära, mis teha...Aga pean kiitma jällegi seda Ökopoodi. Läksin eesmärgiga pesupesemisvahend osta ja mis ma näen. Jälle sobival tootel -30%. Süda rõõmustas.
Jätsime Kaubamajakaga hüvasti ja suundusime Pärnu Keskusesse. Ilma lasteta H&M-i minna, seda juhust ei saanud kasutamata jätta. Sain esimest korda naisteriiete osakonda. Tavaliselt jookseme läbi ainult lasteriiete osakonnast. Pikemalt ma sel teemal ei peatu ega räägi. Mõni võib infarkti saada:D
Koju jõudsime õhtul pimedas. Korjasin oma lapsed külapealt kokku ja otsejoones tuttu.
Eks ta on mind ise ka siiasinna ikka kaasa kutsunud, aga ma olen viisakalt ära õelnud. Eile aga juhtus midagi väga ootamatut. Jumalast lambist, minu oma käte vahel, kustus minu telefon ära ja enam elumärki ei näidanud. Suutsin rahulikuks jääda, sest see polnud esimene kord. Hakkan juba vaikselt harjuma. Lohutasin ennast sellega, et ega see midagi suurt kindlasti ei ole ja mul on garantii ja EMT hoolitseb edasise eest.
Kuna"eksil" oli plaan linna minna, siis laenasin isalt telefoni ja andsin oma plaanidest "eksile" teada. Oh seda rõõmu...see oli minu tagasihoidlik ettekujutus...saime jälle seiklema minna. Jakui minuga juba kuskile minna, siis ei saa milleski niiväga kindel olla. Eriti edasiste plaanidega. Ma ju teen asju spontaalselt ja lennult.
Muideks, isa juures aitasin ma tema autol pidureid õhutada. Ennegi seda tööd kunagi tehtud. Ja saimenagu lipsti ka seekord tehtud. Isal oli kohe nii hea meel, et tegi ettepaneku üks kohvi juua ja kuna ma nagu ikka ilma hommikusöögita kodust lahkun, siis küsisin süüa ka:D Aega oli vaja parajaks teha, kuni eks ennast kohale vedas.
Kõige olulisem ja tähtsam oli telefoniga EMT-sse minna. Loomulikult selgus, et garantii enam ei kehtigi, sest oli mul ju juba mehaaniline vigastus telefonil olnud, kui mul siin kunagi klaas purunes. Väga nutikas. Miks see mind enam üldse ei üllata? Õnneks niipalju tuldi minu soovile vastu, et sain omale asendus telefoni. Seda poleks tavaolukorras ka ettenähtud. Õnneks oli neil piisavalt telefone, mida jagada:)
Edasi seiklesin juba omal käel. Eks ajas omi asju, mina omi. Võtsin suuna Rademari. Olin netis juba pisikese uurimise teinud ja soovisin omale jooksu tosse.
Sellised valisin välja ja plaanisin poes oma silmaga üle vaadata ja jalga proovida...
Hea, et ma seda tegin...enne kui oleksin lolli peaga netist ära tellinud. 41 jäi väikseks. Jah, selline naelakast on mu jalg, aga lohutuseks niipalju, et Nike'il ongi tavapärasemast väiksemad jalanõud. 42 surust poes ei olnud. Uuriti Pärnu Rademarist ja seal oli 42 olemas. Mõeldud-tehtud. Ilmad lähevad kohe-kohe ilusaks ja mul oli kiiresti tosse vaja.
Ajasime omad asjad Viljandis korda ja minu järgmine kohtumine toimus enne kahte Nuias, koolis, arenguvestlus Steni klassis. Väga tähtis, millest kõrvale hiilida polnud mul mõtteski. Enne ajasin veel emaga lastaialaste logistika korda, et siis Pärnusse edasi minna.
Kõik sujus. Emal oli lastelastega kokkuvõttes väga mõnus õhtu olnud. Ma küll siiamaani päris hästi ei usu, mida ma kuulsin, aga äkki oligi nii...Emal on kolmapäeviti vaja sõita pikemalt. Nimelt midagi "Tervisebussi" sarnast, kus siis viiakse kaugemalt kandi rahvast kooli ujulasse ujuma. Ta oli vahepeal lapsed võtnud lasteiast ja nad said selle sõidu kaasa teha. Stig oli siin varemalt juba uhke, et vanaema oli talle lasteada "kollase" bussiga järgi tulnud. Suur elamus ju pisikesele lapsele:D
Ja niikaua kui inimesed ujumas olid, oli ema kahe hädapätakaga julgenud minna kooli juurest üle mägede ja orgude lossimägede kanti seiklema. Ma ei suutnud oma imestust varjata. Mul ei tuleks endale kõige hirmsamates mõteteski sellist plaani. Meena muljetas veel täna hommikulgi suure õhinaga, mida nad kõik näinud olid.
Ema on üldse imelikuks läinud viimasel ajal. Esmaspäeval tuleb tema jala...jah, kuulete õigesti, JALA...mööda meie teed, õhtusel ajal ja koer kaasas. Mul käis külm jutt südamest läbi. Esimene mõte oli, et nüüd on küll midagi tõsist juhtunud.
Kui ta hoovi jõudis, andis ta rõõmus nägu aga natukene teist infot. Tundus, et kõik on siiski korras. Ju tal sai kodus töö otsa, tahtis natuke maha võtta või hakkas tal elus esimest korda igav. Ma ei tea. Paks ta ei ole, koer on tal aga küll ülekaaluline. No ja oligi. Ta oli koera pärast tulnud kõndima.
Pakkusin talle siis head-paremat (et ta väga lahjaks ei jääkspeale sellist pikka retke), jõime kohvi, vaatasime ühiselt "Kodutunnet" ja siis transportisin ma nad mõlemad jälle koju tagasi.
Nii, nüüd tagasi asja juurde. Arenguvestlus läks lubinal. Ainult head sõnad õpetaja poolt. Nagu Metegi puhul. See teeb rõõmu.
Suuremad lapsed soovisid koju minna, kaasa keegi tulla ei tahtnud Pärnusse. "Eks" oli kohe mestis, et tema tuleb ka ka kaasa kui tohib:)
Tore. Vähem rahvast, vähem sebimist. Ja nõrganärvilistel paluks nüüd lõik vahele jätta...esimene peatus oli Abjas Mulgi kõrtsis. Jah, käisin väljas söömas jälle. "Eks" küll maksis, aga siiski. Tol päeval kodus süüa ei tenudki. Ahju ka ei kütnud. Üldsegi midagi ei liigutanud. Juhtub:)
Eelmisest trahvist veel toibumata, sõitsin igati eeskujulikult, et mitte jälle rikkumist ei tuleks. Muideks, hoiatustrahvi sain e-mailiga juba vähem kui nädalaga kätte. Sõitsin 70 alast 79 km/h+- 5 ja selle eest keerati mulle 15€. Saksamaal on tavaline taks 10€. Ja kui nüüd võrrelda elatustaset, siis ikka päris julm.
Pärnusse jõudsime üsna hilja. Läksime kohe tosse üle kaema. Ja uskuge või mitte. Tühi sõit. 42 käis ka varba peale. Ei hakka ju ostma pea 100€- seid tosse, mis ei istu jalas valatult. Vaatasime ja proovisime teisi mudeleid, ükski ei istunud. Tundus, et jäängi ilma jalanõudeta ja pean kodus edasi paisuma, ei saagi metsajooksule minna.
Siis hakkas "eks" millegipärast omale tosse sebima. Unustas vist, mis eesmärk meil tegelikult oli:D Kui tema midagi teeb, siis põhjalikult. Kõigepealt ronis ta mingi masina selga, mis mõõtis midagi, mille järgi siis temale sobivad jalanõud valida. Kohale kutsuti spetsialist, kes oli vastava koolituse saanud. Ma võtsin saapariiulite vahel istet. Tundus, et seal läheb kauem. Kaks inimest olid temaga tegevuses ja nii sain ma segamatult jalanõukaste silmitseda. Tavaliselt on nii, et kui poodi sisened lendab kohe mõni müüa peale ja pakub abi. See on hea, kui abi on vaja, aga vahest tahaks niisama ka uurida. Seda ma siis teha saingi.
Päris pikalt silmitsesin laste tossukastide hunnikuid, vaatasin suurusi, arutlesin omaette, et kellele lastest sobiksid. Tegu oli Catmandoo tossudega, mis algasid suurustest 28. Stigile oleks suureks jäänud. Lõppesid aga suurusega 39...vist. Ja 35 oleks ideaalne Meenale olnud. Tal on küll Metest alles päris mitu paari jalanõusid, aga need on siiski kantud ja ei näe nii ilusad välja kui poeletilt uued. Kumikuaeg on ka tänaseks vast läbi ja ilus oleks ju lasteias õues uute, ilusate, kergete tossudega joosta-ronida. Tõstsin sobiva suurusega kasti kõrvale.
Vaatan siis edasi ja naistele sama pakkumine. Valisin värvi välja ja proovisin suurust 41. Ideaalsed. Ja hind 29.95€. Ka ideaalne. Läksin hoogu, nagu ikka vahetevahel. Tegin kiire rehkenduse ja plaanitavate Nike tossude hinna eest oli võimalik kolm paari tosse saada. Kui mitte senti pooleks ajama hakata, nii umbkaudu. Jaskar on juba ammu rääkinud, kuidas ta peab kekas käima oma vabaajajalatsitega ja tal oleks siiski ka tosse vaja kehalise jaoks. Pole sobivaid silma jäänud siiamaani ja nii ta on veninud. Nüüd aga 48 suurus täitsa olemas ja hind ka talutav. Ostsin ära, kolm paari tosse kolmele inimesele ühe paari kallite tossude eelarve eest. Päev päästetud jälle.
Meena oli väga rahul minu valikuga ja kannab juba täna lasteaias rombakate kummikute asemel kergeid tosse. Mul on hea meel lapse üle:)
Ise plaanin ka oma tosse testima minna, kui tuul vaiksemaks jääb. Ei taha ju triikraud taskus ka päris trassile minna:D
Nii...edasi oli kohustuslik käik Ökopoodi. Tikker oli selleks ajaks juba töölt lahkunud kahjuks. No meil läks seal Rademaris natuke käest ära, mis teha...Aga pean kiitma jällegi seda Ökopoodi. Läksin eesmärgiga pesupesemisvahend osta ja mis ma näen. Jälle sobival tootel -30%. Süda rõõmustas.
Jätsime Kaubamajakaga hüvasti ja suundusime Pärnu Keskusesse. Ilma lasteta H&M-i minna, seda juhust ei saanud kasutamata jätta. Sain esimest korda naisteriiete osakonda. Tavaliselt jookseme läbi ainult lasteriiete osakonnast. Pikemalt ma sel teemal ei peatu ega räägi. Mõni võib infarkti saada:D
Koju jõudsime õhtul pimedas. Korjasin oma lapsed külapealt kokku ja otsejoones tuttu.
Jõukas elu, mis seal ikka. Tubli!
VastaKustutaOma viie lapse kõrvalt elad sa ikka päris jõukat elu. Mina ei suuda küll lubada endale 100 euroseid tosse kuigi mul on 2 last ainult. Põhiliselt saame oma lastele riided kaltsukatest, kust saab ka väga trendikaid riideid muideks. Sa ikka tead mis asi on kaltsukas ma loodan, kuigi su blogi lugedes tundub et see teema on sulle võõras. Ja ma ei pea ka ostma mingeid 40 euroseid teksaseid et hea välja näha. Neid saab ka palju soodsamalt. Maitse asi aga leian ka 9 ja 19 euroseid teksaseid päris poodidest. Ma ei tea mida sa saavutada tahad selle jutuga kui kirjutad siin et kui kalleid riideid sa ostad ja sinu lapsed kannavad. Jõukusel ei tublidusega midagi pistmist. Tundub et olen kade , võibolla . Aga mul ei maksa laste isad alimente, ei ole vanemaid kes kõik ära teevad, ei ole ka mingit eksi, kes toetab kõiges, ei sõida kuskile Lätti või Leetu veekeskusesse, sest tean et siinsamas Eestis on ka veekeskuseid kus lapsed lõbusalt saavad aega veeta ja siis veel - Mina ei lähe nuta kuskil avalikult et kuidagi ikka ära elame. Minu rikkus on lihtsalt minu lapsed. 😜
VastaKustutaMa loen seda kommentaari kurbusega, aga mul pole tahtmist ennast isegi õigustama hakata. Miks ma peaksingi.
KustutaKummastav on inimeste mõtteviis _ ela nagu mina, siis oled normaalne..
VastaKustuta( lugedes kommentaari =Anonüümne 9. aprill 2015 23:48=)
Päikselist kevadet toimekale Jaanikale !
H.
Kui sa vaatad nüüd kõrvalt objektiivselt, siis kas sa ise ei mõista, miks sellised negatiivsed emotsioonid on inimestel tekkinud. Kui alguses lugesin, et Kodutunne tuleb teile appi, olin siiralt õnnelik ja mul on siiani hea meel laste üle, kes said endale oma toa. Samas kui võrrelda teiste abivajajatega, siis inimesed elavad oluliselt kitsamates tingimustes. Näiteks see pere, kes oli eetris nädal peale teid ning minu silmis oleks nad tõepoolest väärinud terve maja ära tegemist, sest neil ei jää nii kunagi nii palju raha üle, et seda teha.
VastaKustutaNende pidevate ostude tegemisest... Ma saan aru, et on vajalikke oste, mis on vältimatud, kuid neile saaks oluliselt soodsama alternatiivi valida. Hetkel läksid plaaniga poodi osta 100-eurosed tossud omale, aga said tegelikult 30-eurosed korralikud tossud. 70 eurot on ju suur summa, aga et sul üldse see plaan tekkis tekitab ju inimestes küsimust. Või siis näiteks tahvelarvuti ostmine, mille puhul valisid kõige kallima Samsungi mudeli. Milleks? On oluliselt soodsamaid variante, mis on tavakasutajale täiesti sobivad. Mõelda, et su ema sai peaaegu sama summa eest auto. Valikute küsimus. :) Seda puhtamate toodete ostmist toetan ma ise ka, on kõigile tervislikum. Samas Eesti poodide asemel võiksid tellida internetist, kus on tunduvalt soodsam. Näiteks Vitacostist või Iherbist. Neid näiteid võiks veel ja veel tuua, mis tekitavad pahameelt.
Tehes soodsamaid valikuid on ju võimalik järele jäänud rahaga kodu renoveerida ja aia eest hoolitseda. Nii teevad ju ka kõik ülejäänud inimesed. Meie pere teenib üle Eesti keskmise, aga ei saa siiski lubada endale sellist väljas söömist või erinevate kohtade külastamist, sest panustame hetkel kodu rajamisse. Seda juhtub parimal juhul kord kvartalis. Käime rohkem metsas matkamas ja ostame ise söögi kaasa ning teeme seal söögipeatusi. Muidugi mõistan, et ennast peab ka tuulutama ja endale asju ostma, sest elu on elamiseks, aga alati saaks valida soodsama alternatiivi.
Igal juhul loodan, et tutvustasin sulle natuke põhjalikumalt, miks osadel lugejatel on tekkinud väike pettumus ning miks see ei tule kadedusest. Mulle väga meeldivad su postitused, mis pajatavad teie igapäevaelust ning kuidas te aias müttate. Loomulikult oli ka see postitus ühest su päevast, aga minule kui Kodutunde annetajale on selline jutt nagu näkku sülitamine. Paneme siia juurde veel Niloviga seotud skandaalid ja tekib tõesti küsimus, milleks annetada...
Issand, see on vana postitus, aga pean paraku kommenteerima - kust võtab inimene jultumuse hakata rääkima, mida, kui kallilt ja miks peab teine inimene ostma või ostmata jätma. Ma ei usu, et kes iganes sa anonüümne oled, seda veel loed, aga kui juhtud lugema, siis "get a life!" ja kujuta ette, et iga inimese suurimaks kireks ja sooviks siin elus ei pruugi olla pidev koonerdamine. Vahel ma loen sedasama blogi ega saa aru, miks ta iga asja kirjeldab nii põhjalikult, mis ostis, aga see on tema blogi ja ta teeb siin mis tahab. Minu valik on lugeda või mitte. Ja sinu õige valik siinkohal oleks mitte oma õpetusi peale suruda, sest ta POLE KÜSINUD, kuidas leida igale asjale soodsam alternatiiv..
KustutaEi ole tekkinud pettumust Jaanikas, vaid targutavates kommentaatorites..
VastaKustutano kaub võib !
Ikka sama ämber - ela nagi mina , siis on kõik OK !
Anna kannatust !
Saage oma kompleksidest üle ...
Ja kui nüüd seda asja huumoriga võtta, siis milleks ise remonti teha, kutsu Kodutunne, paar valet ja pisaragi kuidagi pigistab välja ning voilaa lihtsalt ja mugavalt valmis ise vaeva nägemata. Ja raha mis alles jäi siis selle eest saab ju reisida ja kalleid riideid osta. Lihtsalt elada peab oskama. 😉 Võtke seda huumoriga!
KustutaMis kallitest riietest jutt käib? Kui mul on Kodutunne käinud, siis pole mul enam mingisugust õigust endale ja oma perele ühtki korralikku riiet ja uut jalanõud osta?
KustutaSul on see õigus osta! Et mitte inimestel sinust halb mulje peale saadet ei jääks siis ei pea ju mainima mis hinnaga mida ostsid. Niimoodi tekib tõesti väga palju küsimusi( kuskil on kala sees). Lapsed on sul vahvad, nende pärast on hea meel. 😉
VastaKustutaAga miks ma peaks seda varjama, mis palju maksis. Mis küsimusi saab tekkida, kui ma püüan aus olla ja olen pingutanud, et see raha kõrvale panna ja aegajalt oma perele vajalikke asju osta? Kus see kala on sinu arust?
KustutaKui elad väidetavalt ainult lstetoetustest siis viie lapse kõrvalt pole just kerge kokku hoida.
VastaKustutaLisaks peretoetustele on meil õigus taotleda ka toimetulekutoetust.
KustutaMa ei mõista, kuidas Te ise aru ei saa, et ilmselgelt Te ei vajanud seda abi. ÜKSKÕIK, milline teine kesistemas oludes pere oleks seda abi rohkem vajanud.
VastaKustutaKui sa näeks praegu, kui palju oli abi meile "Kodutundest", kui õnnelikud on neli last oma tubade üle, millise hoolega nad oma tube korras hoiavad, kui palju paremuse poole on muutunud meie pere sisekliima, siis sa ei arvustaks siin.
KustutaAbi vajavad paljud. Kes oled sina, et tuled siia ütlema, et minu lapsed seda abi ei vajanud?
Asi ei ole mitte selles, et sinu lapsed seda ei vajanud, vaid selles, et keegi teine oleks seda palju enam vajanud. Keegi, kes ei julgeks unistadagi endale igasuguste tabletite ja 100 euriste jooksutossude ostmisest. Hea näide oli saade nädal pärast teid.
KustutaTõesti oleks nemad pigem väärinud maja täielikku remontimist.
Kas see tõesti sulle endale ei tundu kriiskava ülekohtusena?
Kulla anonüümne -11. aprill 2015 10:17-kirjuta palun Kodutunde meeskonnale oma arvamusest . Jaanika on abisaaja , mitte otsustaja- kes saab abi, kes mitte.
KustutaKüsida võib , saama ei pea.
Kriiskav ülekohus ?! Ära üle dramatiseeri..
Kuule Anonüümne 10 . apr. 18.48 , kes keelab küsida abi kellel seda vaja on, ja kui näed abivajajat siis kirjuta ja aita abivajajat aga ära siin tühja õelutse.
KustutaKodutunde tiim arvas teisiti....
VastaKustuta( anonüümsele 10. aprill 2015 18:48 ja 10. aprill 2015 18:09 ).
Ja kes olete teie ,et otsustada, kes vajab abi ja kes mitte.
Teie valikud on teised, ja keegi neid ei arvusta..elage oma elu .
Aga kadedust ikka jagub ..
Õpeta mind ka nii säästma, et endale ja lastele üle 10euroseid kulutusi paar x kuus lubada.. 2 last, üürikorter.. Üür 130, sissetulek peretoetus, vanema lapse alimendid ja peagi lõppev miinimum emapalk.. Kommunaalmaksed praegu ca 130+elekter 20+tel+net 30+lasteaed kohatasu 60+toit 1,50päev...2 lapsega vist elu kesisem..
VastaKustutaSinu suur väljaminek on üürikorter, kõrge lasteaia tasu, internet/telefon. Minul üür puudub, aga seeest maksan elektrit pea 100€ kuus. Kasvatan ise köögivilja/kartuli, teen kõikvõimalikud hoidised (kogu suve olen rakkes), küte on oma. Poest ostan ainult piima/leiva/saia. Ei mingeid hõrgutisi. Eks selle arvelt suudan ka kõrvale panna. Suvel saab kirbukatel müümas käima hakata ja pannkoogi äri teen ka võimalusel.
KustutaIgaühe enda asi, mis hinnaga asju ta ostab. Kui Jaanika peab oluliseks 100-euroseid tosse, siis lasku käia. Minu jaoks on tossud nt teisejärguline asi, meil pere sissetulek veidi üle 2000 euro, 1 laps, aga nii kalleid jooksujalatseid ei ostaks ma ealeski. Ise tellisin just omale Sportsdirectist 30 eurosed tossud :) Üldse ei taha kedagi solvata, aga mina olen just see tüüp, kes kogub ja paneb kõrvale just remondi, mööbli, koduaksessuaaride jne jaoks, söök on samuti tähtis; kokku hoian just riiete ja jalanõude pealt, ostan harva, aga mõistliku kvaliteedi- ning hinnasuhtega asju. Igal omal eelistused. Mis siin siis nüüd õige või vale on - jumal seda teab.
VastaKustutaTossud on ka minul siiamaani teisejärgulised olnud, polegi olnud juba 100 aastat. Õnneks nüüd on olemas, 30€-ga ja rõõm on piiritu:D
KustutaTeksad ostsin ca. 3-4 aastat tagasi (Replay) ja olen nendega tänaseni käinud ja seda päevast-päeva. Aeg oli uued muretseda, et jälle aastaid kasutada. Aga ikka on inimestel häda, selge see ju):
https://www.facebook.com/soppingq/photos/pb.307806632748426.-2207520000.1428768070./360887617440327/?type=3&theater
Kustutama loen siit välja, et mitte isegi kuu aega tagasi:) inimesed oskavad lugeda ja siis natu naljakas hambasse puhuda.. mul suva- osta või iga päev aga osadel inimestel pole..:)
kui suva, siis ära kommenteeri, vaid ela oma elu, kui tal sul üldse olemas on..
Kustutatundub, et oled ka eluta, et siin kommenteerimas:)
Kustutaikka eluta, kuis muidu ..
Kustutaei käi kommenteerimas, vaid oponeerimas..
ära nüüd õigusta, osta elu:)
KustutaLemmik sõna Sul ....OSTA / vaat mis ikka pinda käib.../
KustutaJupiter sa vihastad , järelikult pole sul õigus !!!
ma saan aru vihast- kuna rahvas on ostumaaniat kritiseerinud siis tõesti-tõesti sõna "osta" on nagu härjale punane rätt:) võta palderjani, kui pole siis OSTA:)
KustutaAnonüümne 11. apr. 2015 18:05...mida ma hambasse puhusin :D?
KustutaHea Jaanika !
KustutaÖeldakse , et soola ja nõu antakse siis kui küsitakse, aga võtan selle õiguse 1 korraks ( loodan ,et ei pahanda)- ära lihtsalt reageeri ( ära vasta , kirjuta, arenda dialoogi nende anonüümsetega).
Ega kõigi meelejärgi saa olla , seda enam elada..
Kui pole julgust oma nimel kirjutada, vaid anonüümselt sappi pritsida, siis on viga ju neis ja asi suht mõttetu.
Nad ei mahu ära oma väiksesse hinge...
ILusat ja toimekat pühapäeva tervele perele.
Helina
Mu arust ka natuke naljakas, et kui Kodutunne aitamas käis, siis ei tohi enam ühtki kallist asja osta vms. On ikka suur vahe, kas osta korralikud 100eurosed tossud, mis püsivad pikka aega (st pole IGA KUU sellist suurt väljaminekut) või remontida oma rahadega tuhandete eurode väärtuses ülemine korrus.
VastaKustutaMiks peab aitama ainult neid, kel on majas viimane vaesus, toad pigimustad ning kes ise end elatada ei oska? Miks ei või aidata neid, kes suudavad ise majandada, et perekonnal kõht täis, riided seljas, vahel mõni lõbustus, aga ei suuda midagi suuremat oma jõududega korda saata? Eestis on tõesti peresid, kes elavad palju halvemates tingimustes, kui Jaanika, aga kas see tähendab automaatselt, et seetõttu ei vääri Jaanika abi, kui saab endaga veidi paremini hakkama, kui muud virelejad?
hmm kuidas saab hakkama kui elatub toetustest? tööle minna pole plaaniski.jah võtame tõesti võrduseks räpased ja kasimata Kodutunde pered... seda näha ju ,et nad päris terve mõistusega pole aga proua Jaanika on lihtsalt parasiit ja petis. see on minu arvamus.
KustutaKes- Anonüümne11. aprill 2015 18:17 -arvamust küsis ?
KustutaJulge oled ainult anonüümselt kommenteerides..
Mis asi on võrdus ?
Aga mõtle, mõtle kuidas Jaanika hakkama saab , aga ega välja ei mõtle , pole millega ...
Ah kuidas hinge ei mahu see teise inimese elu ..
Saage juba aru, et Kodutunne tegi selle otsuse! Jaanikal on tore ja huvitav blogi, nii huvitav, et isegi tigetsejad käivad lugemas. Olge positiivsemad, äkki tuleb teil ka päike pilve tagant välja ;)
VastaKustuta+1
KustutaEnnemgi kodutundes pettureid olnud, kes külastusel üllatuseks hoopis haihtunud, kodud mandist tühjaks müüdud ja remonditud koduni maha äritud :)
VastaKustuta?
KustutaKodugi oli see sõna. Tänud autocorrectile
VastaKustutaEi saa aru kuidas Heino kommentaar antud Kodutunde projekti puutub ?
KustutaK.
Arvab vast, et hakkame ka oma kodu rahaks tegema õige pea :D Sellest võrdlusest jäi küll seline mulje.
KustutaLugesin ära 3 kommentaari ja rohkem enam ei tahtnud.. Uskumatu!
VastaKustutaKelle asi see on kui palju maksavad kellegi tossud,,püksid või arvuti? Tahate ehk minu pükste summat ka teada?
Püksid ja tossud peavad olema kvaliteetsed,,et nendega pikalt läbi saada! Palun öelge mulle ka need kohad kust saate 9€ teksad mis kestavad aastaid?!?
See kuidas keegi elab ei ole kellegi teise asi kommentreerida! Kui kedagi kriibib kodutunde valik, siis kirjuta kodutundele või ...ära anneta! Lihtne, siis pole ka sinu asi :)
Jääb tõesti mulje,et kui sul on käinud Kodutunne, siis edasi pead elama kui kirikurott! Või siis ei tohi üldse enam edasi elada!
Edu sulle Jaanika! Elu peab elama ja nautima :)
Nii lihtne see nüüd ka pole... Meie annetame, et aidata hädasolijaid. Kahjuks ei tundunud kodutunde seekordne valik ka meile õiglane. Eriti, kui lugeda blogi, kus teema "olme" järgi on teisel kohal teema "shopping". Tupperware nõud, tselluliidikreemid... Kahjuks jäi juba saatest mulje, et Jaanika valdab päris edukalt keerutamise ja valetamise kunsti. Teeb ennast haledamaks, vaesemaks ja õnnetumaks, kui tegelikult on. Ilmselt läks selle õnge ka kodutunde tiim (või siis oli seal mõni oma jope, kes Jaanikale selle abi sebis). No, mis parata, saagu ta õnnelikuks! Ehkki vale ja pettusega õnnelikuks tegelikult ei saa. Ükskord saabub ka karistus... Kasvõi laste näol, kes juba lapsepõlvest näevad, et elus pole tarvis palgatööd teha ega makse maksta, piisab abirahadest ja almustest, natukesest valest ja pettusest ja õigel ajal poetatud pisaratest...
KustutaMinu arust lihtne, ära anneta !
KustutaAga eks ilu on ikka vaataja silmades, sa näed ainult halba , eks see ütleb su enda kohta nii mõndagi .
Koerad ikka hauguvad ja karavan liigub ....
H.
No kindlasti ei olnud see pettus, sest 5 last vajasid ju tube. Miks ei või hakkajaid suurperesid toetada? Jõudu ja jaksu sulle Jaanika.
Kustuta+1
KustutaKallis Jaanika!
VastaKustutaÄra palun pane tigetsejaid tähele. Minule (ja ma usun, et on teisigi) meeldivad sinu kirjutised väga. Ja mina leian, et Kodutunde raha läks õigesse kohta. Tead miks? Sest mulle meeldis see, et aidati perekonda, kes oskab ka ise ennast aidata.
Mul üldiselt pole midagi nende perede vastu kus on palju lapsi, eriti kui nende lastega hästi hakkama saadakse. Kogemus on näidanud, et paljud suurepere lapsed on oma olemuselt viisakad, korralikud, tugeva töötahtega inimesed. Kahjuks on alati siiski ka neid, kes meepotile tilga tõrva viskavad.
Siiski, mulle meeldis, et aidati perekonda, kus perepea ei vingu ega virise IGA päev, et MIKS küll riik talle rohkem raha ei anna. Jah, Jaanika, sina võtad ka mõnikord sõna, aga seda teeme meie kõik, aeg-ajalt, see on normaalne. Aga mulle meeldib see, et Jaanika võtab kätte ja teeb ise ära. Vajadusel remondib ja ehitab, ta ei istu loorberitel ja ei palu endale asju kätel ette kanda. Tal on oma kodu, mis on korralik ja puhas (milline rõõm oli Kodutundes näha elamist, mis on puhas!), lapsed on tal õnnelikud, hästi hoitud ja korralikult-puhtalt riides. Mida veel tahta?
Ja see keegi, kes ütles, et miks ta küll veel tööl ei käi - kõige pisem laps pole ju veel lasteaiaealine. Küll siis Jaanika ka tööle läheb, kui see laps lasteaias hakkab käima.
Ja mis 100 euro jalatsitest te räägite? Ta ju ei ostnud neid lõpuks! Mina saan ka väikest palka, ent oleksin nõus korralike jalatsite eest hingehinda maksma, kuna tean, et need peavad kasvõi 10 aastat vastu, kui nende eest hoolt kanda. Ning lõpuks ta ostis ju teised jalatsid - nii endale kui lastele. Ning üldse on Jaanikal asjade ostmise koha pealt mõistus peas - kui palju on sellesamas Kodutunde saates näha olnud peresid, kus lastel pole riideidki selga panna ning igas voodis magab vähemalt kaks last, ent tubades on suured plasmatelekad ning arvutid-telefonid vilguvad iga nurga peal?
Jätke Jaanika rahule, kui ei sobi, ärge lugege kah. Mina igatahes loen ja loodan, et nii mõnigi "iiiissand, ma ei suuda 2000 euroga kuus ära elada" inimene tunneb ehk natukenegi häbi.
Kõik kena ja tore aga neid "tublisi ja hakkama saavaid suurperesid" on juba piisavalt palju minu arust. Loe tema Aski ja näed ,et proual pole kavatsustki tööle minna.Miks ka mite käia poodides ja olla "oma aja peremees" kui riik kõik kinni maksab. Ma saaks aru ,et ta käiks miinimumpalgaga tööl ja see selge et sellest palgast ei jagu ja siis küsib omavalitsuselt lisa. Aga proua passib kodus ,ei kavatsegi tööle minna ja kirjutab oma ostudest ja reisidest. Miks ka mite kui riik plekib kõik kinni.
KustutaLisaks sellele ei oska Jaanika öelda, kui palju tal kuus autokütusele keskmiselt kulub (vt tema ask.fm-i), st ei ole ta vaene.
Kustutama ka ei tea palju mul keskmiselt kulub, ja rikkaks ma ka end pidada ei saa..
Kustutamis näitaja see on ?
kui enda elu teistele vabatahtlikult näidatakse/ kirjutatakse siis tuleb arvestada igasuguste kommentaaridega, kindlasti ka solvavate/pahatahtlikega.. midagi pole teha, kõik pole "head"
VastaKustutaMa ei saa aru kõik siin kekkavad ,et oi kui hästi saab hakkama ja kõik kadedad. No olge nüüd :D Mis hakkama saamine see siis on ? Ainuke asi millega ta hakkama saab on meestega aelemine ja laste sünnitamine . Haridus pole tähtis kui on õpitud mingit kodumajandust ja sealt edasi on tühi maa. Lapsedki saadud raha teenimise eesmärgil tundub. Näha on ,et ega ükski mees kellega laps/lapsed saadud pole ju neid tahtnud. Inimene eksib 1 kord või äärmisel juhul 2 korda. Kohe kindlasti mite 5 korda. Ei ole ta ju ise omale maja ehitanud ,vaid ostnud vana maja ja seda Kredexi ja vanemate abiga renoveerinud. Vanematega on tal vedanud muidugi. Askis keegi küsis tema palga soovi kohta . Vastuseks pool kohta ja 700 euri. Kas tõesti? ja mis siis senikaua saab? See on selge ,et oma olematu haridusega sellistel tingimustel sa tööd ei leia. Aga mina käin tööl ja maksan makse. Kõik teavad kui suur on Eesti riigis maksukoormus . Miks pean mina ja kõik teised kes tööd rügavad teha üleval pidama mingit lohe? Ei tule need lastetoetused ja toimetuleku toestus tühjast kohast ,vaid tööd rabavate inimeste taskust. Ka meil maksuorjadel on pered ja kohustused. Aga mis ma ikka siin "targutan". Eks ma olen lihtsalt kade :D :D :D
VastaKustuta+10
Kustuta-10
KustutaHaridust on Jaanikal piisavalt ja loomulik inteligents , kaks korda kuus kuud Saksamaal praktikal käinud. Teil endal pole piisavalt haridust ja haritust, et tööd peate rügama...
KustutaIkka mõni taas jaksab .
VastaKustutaKodutunne teeb valesid valikuid, Kredex toetab lohesid ..
Aeleb ka veel... ai ai. ai...
Kiida lolli ja loll jookseb- käi tööl ja maksa makse ... sinu valik
Lapsi sul vist pole..
Ikka Jaanika poolt !!!
Siin on huvitav toetaja, kes arvab, et maksumaksja võrdsustub lolliga. "Kiida lolli ja loll jookseb- käi tööl ja maksa makse..." Eks keegi peab olema rumal ka ja tööl käima, et Eesti riik üldse toimida saaks. Tänan kaunite sõnade eest!
KustutaAh, et sina -Anonüümne12. aprill 2015 16:18- oled siis see , kelle najal Eesti riik püsib ja toimib... Vat see on küll kõva sõna !
VastaKustutaAeg on tööle minna.. ära oota töönädala algust !!!
Kas oleks vaja põhjalikumalt seletada, kuidas riik toimib? Riigi toimimise jaoks on vaja rahvast ning raha, et kogu süsteemi üleval pidada. Kus kohast see raha tuleb? Eks ikka rahvalt, kellest suurem osa on maksumaksjad. Loomulikult ainuüksi minu maksudega ei pea riiki üleval, vaid kõigi osalejate maksudega.
KustutaTegelikult on kurb lugeda, et seleta palju tahes, ei saada aru, miks on masendav lugeda selliseid ostmise postitusi, nagu peaga vastu seina jooksmine. Näiteks uus postitus on minu silmis väga vahva. Nüüdseks on vist 50+ kommentaariga erinevate osapoolte arvamused selged ja pole mõtet jätkata. Hea meel, et blogi saab klikke juurde ja uute huvitavate postitusteni.
oma mina upitamist sul jagub...=
Kustuta/Aga mina käin tööl ja maksan makse../
/Miks pean mina ja,,,/
/Loomulikult ainuüksi minu maksudega ../
Jäta oma tarkus riigi toimimisest, keda see huvitab..
Aga lastetu oled vist küll , kui nn kadedust pole.. mis siis veel ..
mul on 2last.Palgad niigi nirud ja maksukoormus üle mõistuse suur.Nõustun ,et suurperesid peab aitama aga riigi kulul parasiteerimise lubamine ei ole ju abi.see on hoopis karuteene lastele kes näevad ,et ei peagi vaeva nägema.tüdrukud saaavad samuti suure pere emad jne.Pigem oleks selliseid tööle sundida. Läheks ka meil praegustel tööloomadel natuke kergemaks.
KustutaParaku 2 last sulle tulevikus pensioni ei maksa/kindlusa;
KustutaJaanika 5 kindlustavad küll oma emale pensioni.
Elu paradoks.
Noorem laps sai alles 3 , kus see parasiteerimine...
miks sünnitada 5last kui elama peab toetustest? millised lapsed? kas need kes näevad elus ei peagi ise teenima ega pingutama saab elada ka toetustest???? mis eeskuju see siis on? kunagi elavad ka nemad ,vaid toetustest .Veel 5 toimetuleku raskustes abivajavat inimest juures.Ma muidugi lodan ,et nendest tulevad siiski tublid inimesed. 3 aastane juba lasteaiaealine. minnakse ka 18 kuuse lapse kõrvalt tööle mite ei jääda toetusi kerjama.see on täiesti mõtetu seletada.Nagu ahvidele raketi ehitust õpetada. laske edasi sünnitage lapsi ja kerjake edasi.
KustutaEks taaskord oli ilu vaataja silmades...
KustutaLapsi koolist koju ootav ema on ikka väärt asi !
Igaüks teeb oma valikuid ise, ei aita siin kellegi targutamine.
Ma pole lasteaia usku, vaid kodu ja emausku..
Eks me kõik jääme oma arvamuse juurde, nii sina , mina, kui paljud teised.
Noorim laps sai hiljuti 2 ja juba käib lasteaias.
Kustutakahju , et nii vara.
Kustutajamh .muidu ei saaks Jaanika ega teised "tublid ja hakkama saavad" suurpere emad shoppamas käia ja muid omi asju teha. Laske edasi rumalad orjad !!! :D Rabage rabage! Suurpere emadel ka nutsu vaja
VastaKustutaJah, mindki ehk pani kulmu kortsutama see pisardamine, et isad ei toeta üldse, samas blogist on nii mõndagi teist näha, ja et lubada saab ka endale üht koma teist, mida ka paremal järjel tööinimesed ei raatsi. See-eest ei mõista, kaua võib see teema inimestel hammaste vahel olla?! Mida te nüüd ootate? Et Jaanika avalikult vabandust paluks? Hakkaks summat tagasi maksma? MIDA? Valik langes ju nende kasuks laste pärast ning kõik, kes siin hirmsasti muretsevad, et lapsed õpivad kerjama ja mitte töötama (minu arust küll tublid, käivad ju teised huviringideski), peaksid oma mokad koomal hoidma, sest teie vingumine ei tee ka nendele sugugi head. Ise ei tahaks näha, kuidas mu ema elu lõpuni poole Eesti vimma ja õelust taluma peab (olgugi et kindlasti on Jaanikal raudsed närvid selle saasta osas), seevastu oleksin olnud äärmiselt õnnelik, kui ka minul olnuks koolist tulles ema kodus ootamas.
VastaKustutaOh komöödia! Missugune kiitust väärt ema!? Oli saade sellest 10lapselisest perest, vot eeskuju ka väikeperedele! Jah, ema oli kodus, aga isa rabas tööd ja ei elatud lasterahadest/toimetulekutoetustest.. Said 10 last endale, mitte riigile.
VastaKustuta10 lapse eest ei saa lasterahasid või?
KustutaNad ei ela AINULT toetustest
VastaKustutaIssand kui kadedad on ikka inimesed :D Minul on küll väga hea meel, et seda peret toetati! Viis last said endale väga ilusad toad ju, mis selles halba on? Ja selle tööle minemise juttu juurde tagasi tulles, kes meie riigis ikka naljalt viie väikse lapse üksikema tööle võtab, on ju ammugi teada, et lapsed koguaeg haiged. Las inimene kasvatab rahulikult oma lapsi, kütab maja ja teeb süüa :) lastel vähemalt hea kasvada. Kui lapsed suuremad, küll otsib ka töö, tundub olevat ju küllaltki ettevõtlik naine :)
VastaKustuta