Päev Varssavis

Esimene öö mugavas Varssavi hotellis mööda saadetud, kõhud keskmisest paremast hommikusöögist punni söödud, oli Mete välja otsinud esimese lähima Nike´i poe. Tal on kohe nõrkus selliste asjade vastu. Esimest korda, kui me Nike´i poodi sattusime, pidi Mete poe uksel nutma hakkama - õnnest. Nüüd on ta meid Nike´i usku pööranud. Ja ma räägin siin ikka outlettidetst ja tehase poodidest, mitte tavalistest, kus "kirvehinnad".

Soolaga juba ei koonerdata

Nagu ikka, olime seegi kord varased ja esimesed, kes poe ukse taga juba varavalges kraapisid. Et aega natukenegi parajaks teha, panime Navisse esimese läheduses oleva Lidli. Kilomeeter sõitu ja olemas. Niisama poe ukse taga vahtida ja oodata pole ka eriti lõbus.

Mis meid ees ootas selles Mete välja otsitud poes, ei teadnud meist keegi. Täiesti avastamata paik (LINK). Aga nagu õige pea selgus, oli seal ikka kõvasti rohkem firmasid esindatud, kui pelgalt Nike. Silme eest võttis kirjuks.

Kõige pealt oli vaja muidugi Nike´i poes ära käia, siis sai juba muule keskenduda. Kas me sealt ka midagi ostsime, ma enam ei mäletagi. Mete värskendas just mu mälu ja tema oli sealt omale tossud saanud, mingi pikema varrukatega pluusi ja mütsi.

Ühte poodi tahan ma isiklikult esile tõsta - VOLCANO. Hea kvaliteet hea hinnaga. Eriti meestele. Ja naistele ka. Sealt sain ma omale päris paar asja ja Jaskarile ka ühtteist.

Üks näide, kuidas mujal allahindlused välja näevad (hinnad zlottides)

Ega me kõiki poode läbi kammida ei suutnud, kus sa sellega. Käisime maksimum 5-6 poes ja siis oli juba lagi. Ecco pood oli üks viimastest, kuhu otsustasin ka pilgu heita. Olen nende hindadega Eestis üsna kursis, sest ema ostab sealt omale jalanõusid ja Meenal on samuti nende firma jalanõud. Kvaliteet hea, jalanõud mugavad ja minu südame on nad juba ammu võitnu. Ainuke asi, et ma pole omale veel midagi sobivat sealt leidnud.

Igatahes astusime me sinna kambaga sisse. Mete ja Sten sättisid ennast kohe pehmele sohvale poe kaugemasse nurka istuma, minul lasti rahulikult ringi vaadata. Nii ma siis suuruse 41 riiuli juurde sattusin. Oli päris mitu paari jalanõusid, mis mulle kohe silma hakkasid. Kui tundus juba, et olen omale midagi leidnud, kutsusin Mete hinnangut andma, et noh kas panen väga mööda või nii. Üllataval kombel Mete vaid kiitis ja aitas mul päris adekvaatselt otsustada ja lõpuks jäi nii, et ostan omale kohe kahed saapad - ühed pikemad, teised lühemad.

Päris arvestatav allahindlus

Sotid selged, istusime autosse ja hakkasime edasisi plaane tegema. Südamel oli veel SportDirect, mis asus teises linna otsas. Aga võtsime selle vabaduse ja käisime ka seal ära, et siis veel korra läbi terve linna sõita, et otsa Poznani peale saaks. SportDirectist sai Sten omale suurema spordikoti ja oligi kogu lugu. Sellega meie Varssavi saaga lõppes. Ah jaa, kogematta sattusime ka Biedronkasse, kust Mete omale suure hunniku lemmiktoitu sai. Eks me kõik sõime, mõnus tervislik vahepala ka autoroolis võtta.

Ca. 1,49 zlotti pakk, Leedu Lidlis soodukaga 0,69 eurosenti

Suuna järgmise hotelli peale võtsime kuskil kella nelja paiku pühapäeval. Sõita oli omajagu maad ja tahtsime parajal ajal järgmises broneeritud hotellis olla.

Kasutasime tasulist kiirteed. Hotelli leidsime poole lihtsamalt kui Varssavi ööbimiskoha, aga see mitte eriti kolossaalne hinnavahe (13 eurot), selle pealt poleks pidanud küll kokku hoidma. Hotellide vahe oli nagu öö ja päev. Eks muidugi see kõik arendab silmaringi ja lapsed näevad midagi muud ka kui vaid luksust (või siis sellist tagasihoidlikumat elu), aga jah...keegi küll nutma ei hakanud, kui meie toa snepper-laadset sügavat veneaegset lukku vs. Varssavis avanes toa uks kaardiga - nägid. Ja need radikad. Isegi mina polnud midagi sellist enne näinud, läksin päris materjali katsuma.

Aga see eest ruumi oli rohkem, kaks tuba lausa. Hommikusöögil olime ka ainukesed ja no sõime kogu raha eest. Isegi Sten sõi. Kohv oli kannust, aga väga hästi keedetud. Kui meie sealt lahkusime, oli toidu osas igatahes enamvähem puhas vuuk. Loodan, et neil ikka teistele külalistele ka midagi oli, kui seal üldse peale meid kedagi oli:) Pidi olema, sest toa seinad kostsid küll koledasti läbi. Ja kui kraanikausis vesi jooksis, siis dušikabiinis aja vesi üles. Duši surve aga oli nii hea ja terav, et juukseid pestes pärast enam kammida vaja ei olnud, lõi juuksed nii sirgu. Sten arvas, et vat see oli alles terav surve, nahk oli lausa valus.

Sten ei hakanud jõusaali otsima, tegi kohapeal oma setid ära:)

Kokkuvõtteks aga saime linade vahel magada, külm ei olnud, soe vesi oli, hommikusöök oli ka kokkuvõttes maitsev ja retseptsioonis sujus ka kõik. Parkimise eest raha ei kasseeritud. Pakkisime aga jälle oma asjad, et suund Saksa piirile võtta.