Meie järjekordne öökapiraamat on "Anna ja tema merisiga Julius" ja vaieldamatult viimase aja lemmik kirjanik Ketlin Priilinn. Küll on mõnus lugeda selle kirjaniku kirjutatut ja lastele meeldib kuulata ka. Isegi Stig kuulab ja mõtleb kaasa.
Sel korral siis juttu kohe-kohe 7-aastaseks saavast Annast, kes unistab oma loomast. Sarnane vanus Meenaga, kuigi Meena omale looma ei unista, sest meil on neid praegu piisavalt.
Anna sai oma kuuendaks sünnipäevaks kauaigatsetud looma (merisea) ja mis edasi juhtuma hakkab, selgub, kui me igal õhtul ühe peatüki loeme. Põnev.
Ma usun, et enamus pole kuulnudki, mis asi on kaaruspael. Ka mina ei olnud oma elus seda sõna veel kuulnud, enne esmaspäeva. Veel vähem teadsin ma, mis asi see on. Ja sõna meelde jätmisega oli mul ka tükk tegu.
Esmaspäeval käsitööringi minnes aga jäi mu päevateki heegeldus lausa seisma, sest mulle õpetati kaaruspaela tegemine selgeks. Selle paelaga saab mulgipäraselt kaunistada igasugu asju. Meil on vallamajas sellised vahvad pilkupüüdvad istmed, mis on ka selles stiilis kaunistatud. Küll mitte kaaruspaelaga, aga võhik ei taba seda äragi.
Paela heegeldatakse kahe heegelnõelaga korraga, saadakse neljatahuline nöör. See vajab hetke harjumist. Edasi läheb juba libedalt ja ei ole midagi keerulist. Mina kaunistasin selle paelaga oma mitu aastat vana H&M musta poolmantli - andsin natuke värskema ilme ja ma loodan, et see teiste silmale ka ilus vaadata on.
Meil on siin külas üks naine, kellel vist enamus asju on kaaruspaelaga kaunistatud. Mulje vähemalt on küll selline jäänud ja väga lahe on. Nüüd tekib meid juurde tänu käsitööringile:)
Enne
Nüüd
Veel ideid, mida kaaruspaelast teha, leiab Eneli blogist (LINK)
Kaaruspaela saab teha kolmel moel: heegelnõeltega, varrastega ja spetsiaalse hargiga. Siin on youtub'st pärit õpetus hargiga paela tegemiseks.
