Küsimused mulle

5. juuni 2018

Ligadi logadi

Ma olen täna tubli olnud. Viimasel ajal olen mõtlema hakanud, et ma peaks omale mingi trelli moodi asja muretsema ja seda käsitsema õppima. Tundub, et sellised oskused kuluks mulle ära küll. Asjad meil siin lihtsalt lagunevad. Köögikapiukse reguleerimisega sain edukalt hakkama katseeksitusmeetodil. Ei olnudki nii keeruline. Lihtsam on muidugi loota, et vast keegi teine teeb, aga kui lootused täide ei lähe, siis tuleb ise teha. Ja kui hea tunne on, kui oled oma kätega mingi asja, mis juba ammu-ammu karjub abi järgi, korda teinud.

Täna mul oli täitsa tunne, et olen valmis oma riidekappi remontmina hakkama, mis juba nädalapäevi seisab, riidepuu sisse kukkunud. Kapi seinad on laial vajunud ja riiulid-värgid ei seisa ka enam sees. Riiulite osa tegin ükspäev korda, riidepuude kapiosa ootas tegemist. Kapp laguneb vägisi kätte ära või tõesti on mul ülearu palju riideid sinna sisse topitud, et kapp ei suuda lihtsalt enam vastu panna.

See hunnik seisis nädalapäevad kapis ja ootas päästmist

Selle prao kapi tagaseinas likvideerisin ära


Päris mitu kotitäit asju sorteerisin välja, et normaalne oleks riideid sisse panna ja välja võtta kapist. Niikuinii suurem osa riietest seisab, sest selga lähevad ikka lemmikuteks kujunenud asjad. Mul on plaan kirbuturgu minna, aga nädalavahetused on nii ära tükeldatud, et lihtsalt pole mahti. See vajab ju üksjagu ettevalmistust ka lisaks.

Siis ma parandasin meie postkasti ukse ära - oli teine ripakil. Korra ma seda juba näpuga parandasin, täna läksin päris kruvikaga kohale. Postkast on vana ja väsinud, aga teenib meid veel ausalt. Isa vana:)

Õnnetu postkast

Aga elanikud on sees olnud

Nagu uus:D

Väike assistent
Kui Sten kuulis, et postkasti parandama lähen, mainis ta, et dushikabiinis oleks ka vaja ühtteist teha. Küll ma teen, ei ole vaja igal aastal meelde tuletada:D