Minu töö hakkab tasapisi vilja kandma

Selles postituses tahaksin kiita oma lapsi ja iseennast ka natuke, sest minu lapsed on minu töö vili. Olen ju neid üksi kasvatanud mõningase ema ja minu sõbra abiga. Nemad olid need, kes võtsid Jaskari enda kasvatada, kui mina aastal 2000 otsusastasin veel ühe 6. kuulise praktika Saksamaal teha kodumajanduse vallas, Eesti Taluliidu kaudu. Enne seda olin teinud aastal 1994, kui mul veel lapsi ei olnud ja käisin veel Helme Kutsekeskkoolis, esimese välispraktika, 6 kuud, Saksamaal Bayern´is. Olin siis 17, 18 saamas, juhiload olin vahetult enne reisi kätte saanud. Kehtima hakkasid, kui sain 18.Sel aastal oli ka Estonia katastroof, kui mina kodumaalt eemal viibisin.
Mäletan, et Taluliidus Sakus  olid veel keelekatsed. No pehmelt õeldes ei osanud ma siis eriti mitte midagi saksa keelt. Niipalju kui koolis kõrvataha jäänud oli. Aga katsetest sain läbi, oli tähtis ainult mõningane keeleoskus ja see, et üldse saksa keelt koolis õppinud olin. Ja nii ma siis grupi Eesti noorte talupidajatega Tartust "mugava Zetra bussiga" reisi alustasin. 1994 aasta aprilli lõpu paiku, vahetult enne oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva.Önneks olime enne taludesse jagamist grupiga nädalasel koolitusel Landsbergis. See oli lahe aeg, saime sisse elada ennast  ja mina kui noorim grupi liige, sain vanematelt ja kogenumatelt natukenegi julgust ja näpunäiteid, kuidas välismaal asjad käivad. Oli see  mul ju esimene välismaa kogemus. Noor ja loll on ikka hea olla, hüppad ikka vette tundmatus kohas ja karta ei oska midagi. Praegu nii lihtsalt ja kergelt sellist sammu vist ei teeks. Aga mine tea, olen alati selline äkkotsustaja olnud, eriti ei mõtle, lihtsalt teen. Ju see pidi olema üks eluetapp minu elus. Neid on mul peale seda veel palju-palju olnud, eriti seoses Saksamaaga. See koht on kohe kuidagi südamelähedaseks saanud. Kaks lastki on saksa soost mul seoses sellega :D Oehh....Jube tüüp olen ikka:)

Meie Eesti grupp. Külastame mingisugust piimatööstust parasjagu.

Minu töökaaslased Jugendhaus´is, ajateenijad, kes ei taha relva kanda ja teenivad oma aega tööd tehes.

Nii, tagasi minu laste juurde nüüd. Avastasin ükspäev, et Mete on 9-aastane ja pole oma elus ühtki nõud puhtaks pesnud ja selles saab süüdistada ainult mind. Olen iseenesest mõistetavaks pidanud, et see on minu töö ja seda alati ise teinud. Isegi nõudepesumasina ostsin, et mul kergem oleks:) Peale seda avastust ütlesin Metele, et ole pai, pese nõud ära, annan sulle 5 eurot. Kraanikauss oli kuhjas täis ja ma olin nii väsinud, ei tahtnud nähagi mingit nõudepesu. Mete kohe naksti nõus ja asus asja kallale. Mul oli ükskõik, kuidas ta seda tööd teeb, kas korralikult või mitte, peaasi, et kraanikauss tühjaks saab ja "puhtaid" nõusid jälle võtta oleks. Töö sai tehtud, maksin palga välja. Mina kirjutasin selle oma mõtetes taskuraha arvele. Kes on õelnud, et taskuraha peab niisama mittemillegi eest jagama. Tuleb ikka välja teenida. Peale seda aktsiooni peseb Mete vabatahtlikult nõusid ja jälgib iseseisvalt, et kraanikauss alati tühi oleks. Mina hoolitsen selle eest, et nõuderestil alati ruumi oleks. Nii, see on siis üks suur abi mul majapidamises, teine õnneks kasvab, Meena. Tema on ennegi mind köögis "aidanud", tahab ikka igas asjas käe külge lüüa ja veega tal meeldib ka mängida. Tihti olen pidanud teda sujuvalt muudele teguvustele suunama, et köögis päris katastroofi ei toimuks ja mul seega tööd juurde ei tuleks:)
Eile sai mul lõpuks kõrini sellest, et Mete kogu aeg telefonis istub ja oma "kroutoopiat" mängib. Mingi ülivinge mäng pidi olema. Aga asi hakkas juba kontrolli alt väljuma ja võtsin telefoni lihtsalt ära. Et tegevust leida, hakkasid Mete ja Sten jumala lambist oma kappi korrastama. Uskumatu, muigasin ainult vaikselt ja tundsin rõõmu. Mul lihtsam jälle ja siis õpivad nad natuke võib-olla oma asju paremini ka kappi sättima, ise peavad ju nad seal majandama ja riietest ülevaadet omama. See selleks. Üleüldse olid nad eile tublid. Sten võttis Meena kampa ja vedasid ilma käsuta sauna puud ja vee ära. Olin siis nii lahke ja tegin tuled sauna alla, tore ju, kui kõik majapidamises kaasa löövad. Võib-olla mõjus neile hästi ka see, et neil mängukaaslane käis. Maalapsele on see ju suur sündmus, kui keegi külla tuleb. Onunaine (minu või minu laste vanatädi...ei teagi nüüd täpselt kuidas see nimetus minu jaoks oleks) käis oma 6-aastase poisiga meil. Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud enam pidama. Aga tore vaheldus nii meile kui neile.
Veel üks tore asi, et meie lapsed on lugemise avastanud. Lugemine on ju kõige alus. Siis saavad nad koolis õppimisega paremini hakkam, kõne areneb, silmaring jne. Suure tänud nede õpetajale, kes on selles osas palju kaasa aidanud.
Istusin laste juurde diivanile ja ütlesin tõsise häälega. Lapsed, mul on Teile üks küsimus. Üks küsimus kõigile. Miks te täna nii tublid olete? Oi nende nägusid, see oli küll ootamatu küsimus. Mõningase kokutamise peale sai Sten esimese vastuse välja käia. Aga sul tuleb ju sünnipäev? Vastan neile alati, kui nad küsivad, mida ma sünnipäevaks tahan, et ainult häid lapsi. Seega nad teavad, milles point  on. Loodan ainult, et see mingi ühekordne kiiks neil ei ole ja asi läheb samas vaimus edasi.
Nii, nüüd hakkab tööpäev pihta, vaja vist segu tegema hakata, et kiik paika istutada. Segu kuvamise kohta sain ka midagi uskumatut teada... 1 cm kuivad ühe nädala. Loodame, et see mingi nali pole :D Siis kivistub suveks äkki betoon ära ka:))))
Üks "selfie" ka tublist emmest

Aeg Saksamaal.

Katsun kirja panna lühidalt oma elu Saksamaal.
Kõik sai alguse 2011 aasta veebruaris-märtsis.Tundsin,et tahaks midagi teha,ära sellest üksluisest elust.Natuke midagi uut ja teistsugust.Vaatasin Saksamaa poole,uurisin netis töökuulutusi ja unistasin.Võimalus oli mul hea,kuna lapse isa elas Saksamaal ja kui ta mu plaanist kuulis,oli ta üllatunud.Ta polnud kunagi arvanud,et olen huvitatud Saksamaale kolimisest.Mõeldud,tehtud.Aprilli keskel olin oma kahe tütrega seal.Eestisse vanaema hoolde jäid kaks poissi.Lubasime minna kaheks aastaks.
Esimeseks asjaks oli lapsed lasteaeda.Kumbki ei osnud sõnagi saksa keelt.Meena oli kahene,Mete kuuene.Läksid nad ühte rühma.Alustasid nullist.
Järgmine samm oli leida mulle töö,et oleks ravikindlustus ja väike sissetulek.Tööle sain ametlikult juba 15.maist.Olin köögi abitööline ja käisin vahetustega tööl.See jällegi tekitas stressi kodus,sest lastega pidi tegelema ka elukaaslane,kui mina tööl olema pidin.Ta tõi iseg paar korda lapsed minu töö juurde,mis oli ikka juba üsna üle piiri.
Üleüldse algul ju elasime tema kulul,kulutasime tema vett.Endal oli mul kõige rohkem paarkümmend eurot,mida ma hoidsin ainult hädspärase jaoks.Katsusime võimalikult vähekulukad olla.Nii pidasime vastu augustini ja siis oli kindel plaan Eestisse tagasi pöörduda.
Suhtlesin ka kuigi palju meie sealse naabriga,vanema üksiku meesterahvaga,kellel käisin aegajalt ka abis muru niitmas,et mõni euro teenida.Kui ta kuulis meie plaanist lahkuda,tegi ta ettepaneku tema hooldajaks hakata ja pakkus ka oma suures majas meile elamispinna.Lõime käed ja meie sõitsime Eestisse etteplaanitud puhkusele,et ametlikult alustada 22.augustist.
Oktoobris tõin järgi ka oma noorema poja,kes läks esimesse klassi sõnagi keelt oskamata.Mete oli selleks ajaks juba oma kooliteed alustanud ja õppis tublisti keelt.Mõlemaid jäid aasta oma koolitees maha,et keelekümblust saada.
Mingi aeg sain ka oma peretoetuste asjad korda,paberimajandus oli tohutu.Rahad maksti järgi tagasiulatuvalt ja elasime juba üsna lahedalt.Teenisin ju isegi juba üsna arvestatava summa.
Huvilistele panen umbes kirja ka,et lssteraha on esimesele,teisele ja kolmandale lapsele 184 € lapse kohta.Palka sain kätte 715 €,üür kolme toa eest oli 200 € "alles inklusive".Sümboolne raha vee,sooja ja elektri eest.Kõik oli ametlik,ka üürileping,mis on Saksamaal väga tähtis.Kõige tähtsam on omada sissekirjutust e.aadressi.
Olime eluga rahul.Mina töötasin kodus,ametlikult 24 tundi nädalas,kuhugile tööle sõita vaja polnud,see kulu jäi ära.Olin lastele alati olemas,soe söök ootas,kui nad koolist tulid.Lapsed leidsid oma sõbrad ja kohanesid kiirelt.
Vanapapi oli rahul,alati lastekilked majas ja tema sai kodus oma vanaduspäevad veeta,mitte vanadekodus.Oli tal vanust juba 91.
Käisime lastegs aegajalt ikka Eestis ja minu pere käis ka meil palju kordi külas.Kõik sujus.
Meenale oli tähtis olla oma isa lähedal,oli ta ju nüüd meie naaber.Peale lasteada läks ta otsejoones issi juurde.Keele sai ta tänu selle väga hästi suhu ja issi rõõmustas selle üle ikka eriti.
Ka mina käisin mõned korrad naabrit külastamas,et inteligentse inimesega suhelda:D
Ega mul seal erilist seltsielu ei olnud,peale oma laste ja vanapapi.
Juhtus nii,et jäin 2012 mais rasedaks.See oli ootamatu rasedus ja teise poole kindel seisukoht oli,et mul pole rohkem lapsi tarvis ja teeksin oma elu ainult keerulisemaks.Üheaõnaga paluti viisakalt abort teha.Mina nii ei arvanud ja ka lähedasemad inimesed olid mulle toeks ja arvasid,et saan ka viiendaga hakkama.
Veebruaris 2013 sündiski Saksamaal pesamuna Stig.Lapse isa ei tundnud vähimatki huvi meie käekäigu vastu,pidin kõigega võõras riigis ise toime tulema ja sain hakkama küll.Töötasin kogu radeduse aja ja kohe peale sünnitust jätkasin.Haiglas olid ainukesed paar puhkepäeva.
Lõpuks hakkas jälle rutiin peale tulema ja igstsesime kõik oma pere ja tuttavaid Eestis.Ka minu vanem poeg sisimas tundis kindlsti emmest puudust.Nii sündiski otsus oktoobris 2013,et kolime Eestisse tagasi.Seljataga oli kaks ja pool aastat väga toredat aega.Kui piltegi vaadata,siis kahetseda pole küll mitte midagi.Jõuludeks olime minu isa ja minu eksabikaasa (meie pere suurim fänn) abiga Eestisse tagasi kolinud.
Sellest ajast lisan ka pildid esimesel võimalusel!
Kel küsimusi tekkis,siis olen lahkesti nõus vastama:)

Meie sisehoov.Müüri taga elab Meena issi.Külas Saksamaa eestlased oma peredega.

Mete esimene koolipäev

Stig oma sünni päeval

Mete teeb koolitöid Opa abiga

Meie küla lõpp.Igapäevane jalutuskäik

Munadepüha ettevalmistused.Seal on komme puid ja põõsaid kaunistada plastikust munadega.

Meie küla peatänav

Sten

Vaade naabri aiast meie majaosale

Eestis käimas

Küla mänguväljakul

Euroopa suurimas rosaariumis

Enne lõpplikku lahkumist Saksamaalt põikasime läbi ka haiglast,kus Opa oli.

Poolas,teel kodu.