Mis meil juhtunud on vahepeal

Alustaks laupäevaga. Üle pika aja olime jälle vooluta. Ettevalmistusi ma teinud ei olnud, sest oli raske uskuda, et vool ära kaob. Õnneks on meil kaevus vesi ja toas puidega kütmise võimalus. Sooja oli, kohvivee sai puupliidil valmis. Ema oli ettenägelikult kohvipuru ka kaasa toonud. Mul ju kodus vaid kohvipadjad, milledest ma juba ühe tassi valmis olin leotanud. Kehval ajal käib küll:)

Eelmisel päeval vormistati meie telekate ost. Kõik suuresti tänu Kaisale, kes minu ühele postitusele koheselt reageeris ja pakkus head diili. Telekate ses mõttes, et ema otsustas ka detsembrikuu puhul omale kingituse teha ja muretses natukene kaasaegsema "pilli". Tellimus sai tehtud eelmisel päeval enne tööpäeva lõppu ja kuller oli telekatega kohal järgmisel hommikul üheksa paiku. Laitmatu ja kiire teenindus.

Tänu uuele telekale on meil justkui uus elukvaliteet. Väga rahul oleme nii teleka suuruse (32"), kui uue pildi ja soundiga. Välimus on ka päris soliidne.

Kui kuller oli autogrammi kätte saanud, lõpetasime oma kohvid ja siis oli juba aeg varane tiir Nuia teha. Ühendasin jällegi kaks asja. Mete oli vaja bussi peale viia(Tv10 olümpiastarti)  ja minule oli Omnivas pisikene salajane pakike. Eks ma aimasin ikka ka kellelt. Jällegi pean ma Kaisat kiitma. Ta saatis mulle imarmsad soojad sokid, mis on tema kätetöö. See on tänukink, millega ta ühe tähtsa fondi liikmeid meeles peab. Ja nagu selgeltnägija, oli ta pakki pistnud ka mulle väga vajaliku vidina - ripsmetušši. Oligi mu eelmine juba vana ja enamvähem kuiv. Rõõmu kui palju:)

Kas pole ilusad? Nagu masinaga kootud:)

Kui me Metega hommikul autosse läksime, oli meil sealt ka üllatus. Ma nimelt siin just paar päeva tagasi tagasihoidlikult parastasin neid, kellel hiired autos on. Noh et auto on räpane ja toidujäätmed kindlasti vedelevad (emal oli hiir kassatšekid pulbriks jahvatanud). Hiirtel mõnus ennast sisse seada. Ja siis vahetult pärast kiitlemist, et mul küll hiiri ei ole, avastasin puruks näritud kilekoti. Siis juba tundsin hiirte virtsa haisu ka. Koheselt sai lõks ülesse seatud ja järgmine hommik oli paras volask kätte saadud. Jälle minu poolne rõõm.

Hommikusöök kassile

Ma ei saa aru ainult, miks mina pean kassidele hiiri püüdma. Täna panin igaksjuhuks veel korra lõksu üles. Ei saa lasta ju autot ära rüüstata.

Tänane päev oli ka kenasti sisustatud. Külas toimus meil jõululaat ja sinna saatsin ma Steni, et ta saaks piparkoogitaignaga natukene äri teha. Ise ma aega ei saanud, sest pidin Meenale saatjaks olema ühel heategevuslikul esinemisel, kus nad oma lauluringiga esinesid. Mulle ei tulnud mõttesegi, et ma seda kutset eiraks. Teeb ju lauluõpetaja nendega tööd selle nimel, et ka esinemas käia ja kui siis kedagi kohale ei tule on üsna näotu ja tänamatu. Viis last oli kohal ja esinemine sai ilusasti tehtud.

Pisikene proov enne õiget esinemist

Esinetud ja luba piparkooke maitsta

Enne minekut tegime Meenal juuksed korda, mis oli vaja nii või naa juba teha. Tänu mi ekule sai see lihtsalt kätte võetud ja tehtud. Saime isegi aega natukene rohkem teha. Püüdsin Meena juukseid sirgendada. Tal on nad üsna karmid ja hoiavad õrnalt lokki. Sirgendajaga saime nad eriti siledaks ja ühtlasi ka kiiresti kuivaks. Vahest ju võib - nii korra 7 aasta jooksul:)

Peegel leiab kasutust 

Eks me Meenaga olime enne juba natukene suuremad plaanid paika pannud. Põhieesmärk oli laulmine, aga selle tuules plaanisime ka ühise kohviku külastuse teha ja Meenaga seda teha on puhas rõõm. Avastasime ühe päris hea söögikoha otse Kauba tänaval. Nime ma ei teagi ja tšekki ka ei võtnud, kust seda lugeda. Igatahes hea oli - nii söök, miljöö, parkimine kui hinnatase. Teine kordki.

Tellisime omale liiga palju süüa, sest kõht oli nii tühi, et ei tea mida ära söönud oleks. Aga söögikoha poolt tehti kohe ettepanek praad kaasa pakkida. Seda võimalust me ka kasutasime. Meena soovis peale söömist vaid pikali visata ja silma kinni lasta. Kojusõidu aja ta maha magaski.

Nagu tavaks, otse koju ei lähe me kunagi, ikka enne ema juurest läbi. Temalt siis kuulsime, et Steni piparkoogitaigna äri lõppes üsna kiirelt. Sten lihtsalt otsustas, et tema läheb koju ja vanaema võttis tema ülesanded üle. Laat oli uhke olnud, müüjaid palju. Ainuke mure oli olnud ostjate puudumine. Kui me külamajast kiirelt hommikul läbi lipsasime, jäid Meenale kohe silma Elsa teemalised riided. Tema oma aruga oleks kõiki neid omale tahtnud. Jumala õnn, et ma ta sealt kiirelt minema sain, mulle tervislikum. Seletasin talle, et me oskame ise ka Hiinast neid tellida, kui vajadus peaks olema. Kõige hullem, et meil ei ole vajadust. Aga laste asi. Ma rahustasin Meenat, et ma mäletan veel väga hästi, kui ma ise väike olin ja kuidas ma ka omale ühtteist tahtsin. Läheb üle.

Selline nädalavahetus meil. Homme uue hooga.

DIY: Advendikalender 2015

Täna ma siis natukene kirjutaks, kuidas ma oma lastele ise advendikalendri valmistasin. Kirjutan lõpus ka sellest, mis ma teisiti oleksin teinud ja võib-olla järgmisel aastal teen ka. Eks näis.

Idee, nagu ma juba varem maininud olen, on saadud Pinterestist. Minu tehtud variant osutus valituks tänu sellele, et mul on kodus meeletult riidepuid. Seda peaks ka püsilugejad juba teadma. Eriti sobilik selleks projektiks oli aga üks (riide)puu, kus mul ripuvad tavaliselt püksirihmad ja vööd. Ühesõnaga spetsiaalne asi (LINK).

Selle puu ma kaunistasin lumehelbe kleepsudega(Koduekstra), et natukene meeleolu luua.

Paberikotid ostsin meie kohalikust ehituspoest, kus on neid saada vist vähemalt neljas eri suuruses. Valisin kõige pisemad (24 tükki) ja nende tüki hind oli mõni sent. Ühe koti ostsin number suurema. Sellest sai kott numbriga 25, pidulikum päev siiski. Internetist leiad paberikotid siit, Hiina valiku leiad siit.

Sisu hakkasin varuma varakult, et rahakott väga suurt põntsu ei saaks. Ega see väga odav lõbu ei olnud, aga nii hajutatult elas üle küll. Ostetud sai pisikesi magusaid asju ja ikka alati neli tükki ühtemoodi asja kotti. Lõpuks olin ma juba nii kaval, et ostsin kaalukomme, natukene paremaid ja kalimaid, aga nelja kaupa. Näiteks Twixi komme neli, Bountyt, Marsi...neid pisemaid. Polnud eriti kulukas, aga lapsele pisikene üllatusmoment rõõm. Tutiga kommidega sai samamoodi tehtud, ikka neli tükki. Müüjad võisid imelikult küll vaadata ja oma pead vaevata, et miks nii...Suurema osa magusa ostsin Lätimaalt, sest seal on hinnad soodsamad ja kommid ka tundmatumad ja ühtlasi ka meie lastele huvitavamad. Kotikestesse sai ka erinevaid müslibatoone.

Tänane kotike näiteks peitis endas neli pakki Skittels'eid (kaks punast, kaks rohelist). Köögilauale kausikesse olid kellegi kommid jäänud ja ma peaks ütlema, et päris head olid.

Tööriistadest olid vajalikud käärid, augurauad, suur ümmargune auguraud ja üks lumehelbe auguraud. Erinevaid auguraudud Hiinast leiad siit.

Ma murdsin päris kõvasti pead, kuidas numbrid lahendada. Ise ma kirjurada ei tahtnud. Siis leidsin poest sellise paberilehe, kus oli palju erinevaid numbreid. Neid ma siis vastavalt vajadusele välja lõikama hakkasin. Paras jama oli. Siis kolasin aga jälle Pinterestis ja voilaa, numbreid igas variandis välja printimiseks olemas. Ole mees ja lõika ainult välja. Nii siis saidki pooled kotid vähe lihtsama versiooni numbreid (LINK).

Kontoritarvete post ostsin ka dekoratiivset paberit (kuldset), kuhu ma vastava numbri kleepisin. Auguraudadega said augud vajalikesse kohtadesse ja roosa paelega (Ikea) riputasin numbri kotikese külge, millega siis omakorda sai kotige puu külge riputatud. Paelte pikkused tegin erinevad, et kotikesed varjatud ei jäks, vaid saaks kenasti hajutatud ja puu ka tasakaalus oleks.

Kotikesed kaunistasin erinevate kleeppaelte ja kleepsudega. Mõni kott sai ka loomakese peale. Vastavalt olemasolevale materjalile. Olin Depost ka puidust pesulõkse ostnud (Doro), mis ma olin punase ja hõbedase aerosoolvärviga eelnevalt juba ära värvinud. Hõbedase lõksu kinnitasin kotile numbriga 25, punaseid lisasin vastavalt vajadusele. Effektiks.

Lapsed on kalendri väga hästi vastu võtnud. Põnevus, mida järgnev kott endas peidab, on igal hommikul üleval. Eks mul omalgi huvitav teada, mida ma kõike kokku ostnud olen ja mis täna kotist välja koorub. Et umbes nii...ahjaa, need hügieenilised huulepulgad on täna lastele, lahe. Ei saagi lapsed kommi krõbistada.

Täna oli esimene hommik, kui kotti otsida oli au Meenal. Ta isegi teadis, mis numbri käes järg on. Mina näiteks ei teadnud. Hariv kalender siiski :D Kõik eelnevad hommikud on Metel au olnud kotte avada, sest tema on kõige eeskujulikum ärkaja. Võtab oma osa ära ja teised asjad jäävad kotti järgmisi ärkajaid ootama.

Natukene ebaaus on see, et lapsed käivad kätega kompamas, mis võib järgmise päeva kotis olla. Selline arvamismäng käib neil. Pannakse täppi küll, aga siis pole üllatusmomenti. Aga ma arvan, et see on päris geniaalne lahendus ja täidab kenasti oma eesmärki, et jõuludeni jõuda.

Meie advendikalender 2015

Järgmisel aastal teeksin ma midagi sarnast, aga siis oleksin ma juba hoolsam ja telliksin Hiinast Aliekspressist natukene "soga". Näiteks pisikesi Pepa kujukesi, Pikne multika staffi, Forzeni teemalisi figuure, filmi "Pahupidi" tegelaskujusi. Mida iganes, mis sel ajal laste seas popp on. Sel aastal jäin ma kahjuks oma plaanidega hiljaks. See asi tuleks praegu korda juba ajada, kui tahta uuel aastal õigeaegselt üks lahe advendikalender jälle kokku panna.

Selline lugu oligi:)

Leid Depost

Ma vaatan, et jube palju Depo huvilisi käib minu blogis. Pidevalt on otsingusõnadeks "head poed Valmieras", "Depo", "Läti ehituspoed", "depo valmiera". Iga jumala kord, kui seal käin, kohtab seal eestlasi. Ükskord tuli üks mee ja naine lausa juurde ja nad tervitasid sõbralikult, ütlesid, et me oleme kuskil näinud ja nii me igaüks oma rada läksime. Ma siis püüdsin meenutada, kus me kohtunud oleme. Ei meenunud. Sattusime jälle kokku ja siis klaarisime asjad ära. Olime ühes suvises pulmas ühes laudkonnas. Nii väike ongi maailm.

Ma siis näitaks teile oma viimast absoluutselt õnnestunud ostu. Depos on tegelikult ka arvestatav valik jõulukaunistusi, tulesid, kuule jne. Tühjade kätega ei tohiks keegi jääda.

Algusjärgus jõuluasjade väljapanek Depos

Minu leiu näol on tegemist LED jõulukaunistusega, mis käib iminapaga klaasi külge (aken näiteks, miks mitte ka auto aken)). Avastasin selle kassajärjekorras seistes ehk siis asuvad nad kassade juures. Kujusid on erinevaid. Mina krabasin lumehelbe kuju, sest mul tekkis idee seda kasutada Meena Forzeni teemalisel sünnipäeval teemakohase dekoratsioonina. On ju lumehelves läbiv kujund Elsa ja Anna loos.

Hind polnud eriti krõbe, natuke üle 1 euro ja soodustust veel, kui ostad vähemalt kolm tükki. Võtsingi kolm ja ei kahetse. Töötavad nad kahe tableti sarnase patareiga ja pisikesest nupust saab tule sisse või välja lülitada. Aknal on ta hästi armas, tekitab mõnusa jõulutunde küll. Värve muudab ta ka.

Hoolikas tuleb olla kaunistuse kinnitamisega. Steni toas kukkus kuju akna küljest lahti ja üks räitsakas purunes. Selle ma parandasin liimipüstoliga edukalt ära. Siis said ühel ka patareid tühjaks, aga ma ütlen kohe ära, et kasulikum on kohe rohkem helbeid osta, kui uusi patareisid. Ühe patarei hind oli Magaziinis 1.10€, vaja oli kahte. Nii et arvestage ise, mis on kasulikum. Mul on kõigile kolmele tagavara patareid ostetud, sest asi on seda väärt. Armsad on. Ja õdusad.

Muideks, sel samal korral, kui ma Depos viimati käisin, sittus lind mulle sealsamas poes, otse riiulite vahel, nina peale. Mida iganes see siis tähendab:D

Astuge sisse vol. 2

Järg minu toa käes. Olen siin nüüd enam-vähem mingisuguse korra majja löönud. Päris 100% see asi siin niimoodi välja nägema ei hakka, aga elutähtsad asjad on paigas. Mul on plaanis veel üks mõnus lugemis/käsitöö nurk luua, kuhu oleks vaja üks mugav tool (soovitavalt tugitool) ja korralik põrandalamp (kingin enadale jõuludeks).

Planeerimisega on mul natukene raskusi. Praegu jääb nii, aga tulevikus oleks vaja riidekapile ja voodile siiski teine nurk leida. Eks näis, kuidas ma kohanen ja kus oleks neile parem paik.

Praegu näeb aga tuba välja selline...

Peegli skoorisin YSKI-st ca. 19 euroga

Rulood Depost ca. 18 eurot tükk (120 cm laiad)

Nurk, kus võiks tulevikus olla tugitool koos hea valgusega

LED valgusti

Mõnus päevavalgus on toas

 Enne...