Jalgrattamatk

Järgmisel hommikul, peale Balti keti 25. aastapäeva, oli meil kavas jalgrattamatk Ruhja. Öö läbi oli kõva sadu ja tundus, et ilma keerab meie plaanid peapeale. Aga õnneks sai sompus hommikust üks ütlemata mõnus päikesepaisteline päev ja ideaalne rattasõiduks. Kuna Sten ja Mete olid valinud Kiidjärve ekskursiooni, siis matkale läksime mina, Stig ja Meena koos minu "eksiga".

Ettevalmistused väljasõiduks

Esialgese kava kohaselt pidi start Karksi - Nuiast olema kell 10:00. Seega ajasime meie ennast piiri peale ca. 10:30. Siis aga selgus, et on ajakavas muutused. Kodu tagasi ka minema ei hakanud, nii et tegime aega parajaks piiri peal, et siis Karksi - Nuiast startinutega ühineda.

Teeme piiri peal aega parajaks

Ratturid hakkavad saabuma. Eesti Politsei annab turvamise üle Läti politseile.

Ühispildistamine enne teele asumist
Foto: A. Peensoo

Meena valmis suureks sõiduks

Eesti -Läti piirilt asuti teele Gööna poole, kuhu oli 10 km.

Lätimaal

Meena abilisega

Seal oli ettenähtud väike peatus Gööna villaveskis koos kerge kehakinnitusega. Pakuti ise tehtud saia - leiba erinevate moosidega. Joogiks kohvi ja tee. Kuna rahvast oli ca. 150 inimest, siis anti teada, et 50 hakkavad sööma, 50 lähevad veski peale ekskursioonile ja 50 otsivad niisama tegevust. Et inimesi kuidagi hajutada ja kõik saaksid asjad aetud. Meie olime sööjate grupis ja siis läksime omal käel veskit uudistama. Sinna me muidugi ei jõudnudki. Olime valest uksest sisse läinud ja sattusime hoopis selle veski majutus blokki. Ei kahetse, väga lahe oli ja siin ka teile palju isetegemise ideid:

Gööna villaveskis

Numbritubade märgistus tähtedega

Numbrituba

Vaibaks kartulikott, istumiseks viljakott, dushinurk vannidest ehitatud

Kaks vanni ja dushinurk olemas:)

Nagid numbritoas

Korvike pesemistarvikute hoidmiseks

Igas toas oli oma pesemisnurk

Voodid, madratsid olid villaga täidetud

Kui me lõpuks ahetades ja ohetades sealt hoonest välja saime, korjati juba rahvast kokku ja sõit läks edasi. Aeg lendas ja imestasin, et kõik see 150 inimest nii kiiresti ühelepoole sai pausiga.

Olime kolonni viimased ja oli päris tegemist, et mitte maha jääda grupist. Enne Ruhjat tehti meist viimastest veel üks professionaalne foto Ain Peensoo poolt.

Foto: A. Peensoo

Edasine sihtkoht oli Ruhja keskväljaks, kus peeti kõne. Ruhajs vist polegi korraga niipalju inimesi olnud:D

Foto: A. Peensoo

Edasi suunati meid Ruhja ainsasse söögikohta "Kolm Venda", kus oli õhtlasi ka matka lõppkoosviibimine koos söögi ja joogiga. Toimus ka üllatusautasustamine, kus jagati meeneid esimesele matkale registreerujale, 25. registreerunule (kuna oli 25. Balti Keti aastapäev), vanimale mehele-naisele nii Lätis kui Eestist ja noorimatele samamoodi. Meie Meena oli noorim osavõtja ja sai omale väga laheda ratta tule - helkuri.

Nuia kandi rahvas

Stig maiustas jäätisega

Viimased rattad ja viimased lahkujad

Pakuti väga maitsvat suppi, leiba - saia, juua ja suurem kogus Ruhja jäätist.

Absoluutselt äge ettevõtmine oli igatahes. Sõit oli rahulik, kellegil ei olnud kuhugile kiiret. Kõik olid sõbralikud, ilm oli imeline. Meenal oli mitmeid abilisi, kes tal aitasid seda vahemaad läbida. Seepärast ta ei leidnud põhjust isegi vingumiseks ja oli väga ametis "matkaga". Stig oli muidugi jälle superlaps. Ei piiksugi halba sõna. Tegi rattatoolis oma uinaku, sai kääru saia, tilga teed ja oli rahul. Päev värskes õhus jällegi veedetud ja olime kõik ka päikest silmnähtavalt näole saanud.

Kodusõit oli ettenähtud bussiga ja rataste jaoks oli spetsiaalne masin. Paljud aga olid nii tublid, et nautisid kena ilma ja sõitsid ka kodu ratastega, meie nende seas. Eks ta ränk oli. Mina igatahes peatust enam teha ei saanud, sest uuesti sadulasse istudes polnud enam nii hea tunne tagumikul. Katsusin ühes poosis olla ja koduni vedada ennast. Siiamaani annab tunda, et istmik on olemas:)

Läti viljapõllud

Joogipaus

Kodus olime õhtul kella kuueks. Ja kui ma ükskord maha jahtusin, hakkas mul nii külm, et panin tule ahju, et kuidagigi sooja saada:)

Balti Keti 25.aastapäev

Oli kindel üritus, kuhu plaanisime lastega minna. Olin 13, kui toimus Balti kett ja mäletan väga hästi, kuidas tüdrukutega sai jala mindud piirile, tohutud rahvamassid, tohutud autod. Selle aja kohta ikka palju autosid, kui mõtlema hakata. Kõik ümbruskonna põllud olid tihedalt masinaid täis.

Aastal 2014 pole põllud sugugi autosid nii täis

Katsusin oma lastele ka mingi pildi tollest ajast anda. Iseasi, kui palju nad mõistavad sündmusi, mida nad ise kogenud ei ole. No mini variandis said nad pisukesegi ettekujutuse 25 aastat tagasi tomunud sündmustest.

Eesti - Läti piirile kõndisime loomulikult jala, sest maad vähem kui 2 km. Võtsin oma kohalolevad neli last, pisem titekärru ja asusime teele. Kaasa pakkisin loomulikult pisikesed suupisted ja joogi. Hommikupoolikul tegime väljas suure kotlettide küpsetamise. Lapsed vormisid toas kotlette, mina väljas küpsetasin. Ja nii oli meil leivakoti mure murtud. Teadagi ju, kuidas lastega välja minnes asjad on. Esimene asi, tahaks juua-süüa.

Snäkkide valmistamine õhtuks

Kohapeal oli nii Eesti kui Läti poolel ka igasugust näksimist võimalik osta. No erandkorras läksime Läti poolele uudistama ja seal pakuti nii isuäratavaid kartulikrõpse, et pidime need ära proovima. Euro tükk ja mui mina oma rahaasjad korda sain, oli varrast kohe-kohe tühi. Ühe ampsu sain, oli hea küll. Tehtud toorest koorimata kartulist. Kohapeal kohe vändati ühest kartulist spetsiaalse riistaga spiraal   puuvardale ja pisteti kuuma õli sisse küpsema. Pärast võis siis igaüks omal soovil maitseaine valida, millega kartul üle raputati.

Mina oma "pisikese" perega

Mete polnud elus suhkruvatti saanud, mitte keegi tegelikult minu lastest, temale sai suhkruvatt, mida ta jagas ka meile. Stig kartis sellist imelikku asja ja ei saanud aru, miks talle vatti suhu topitakse, ajas ka välja ja nii jäigi. Tema ei arvanud sellest midagi:) Eks ta paras silmapete (linnupete) ole, aga vägev:D

Mete-Maril suur elamus suhkruvatti lähemalt näha ja mis veel kõige lahedam- süüa

Ega me siis kohe söögisappa ei võtnud. Enne sõime ikka oma karbid tühjaks. Nii kui kohale jõudsime, oli esimene asi Meena tahtis juua ja süüa. Ettenägelik olen õppinud juba olema:D

Üks naljakas asi, kui hakkasime piiri peale jõudma. Mete küsis seoses tohutu meediakajastusega Presidendipaari kriisi kohta, et kas Presidendil on nüüd "mark" ka või? Ma olin natuke imestunud selle küsimuse peale. Ega ma ei teagi siiani, kas ta oli kursis, mis juhtus. Minult ta otseselt midagi uurinud ei olnud, niipalju, kui ta kõrvalt kuulnud oli. Ma siis vastasin, et eks ikka natuke. Siis Mete ohkas ja ütles: "Kahju tast". Aga presidendi nägime kohapeal kõik ära. Oli teine päris noorusliku ja atsaka olekuga. "Kriisi" küll välja kuskilt ei lugenud, õnneks.

Foto: H. Rull

Ansambel "Tuulepuu" esinemine

Üks esinejatest...Tõnis Mägi

Meie õhtu lõppes varakult, sest "hädapunnid" tahtsid ju kodu. Mina oleks õhtut edasi nautinud, aga lapsevanema rõõmud - kodusõit. Õnneks tuli teepeal vastu minu ema ja võttis kõige suurema vinguja peale - Meena. Ja siis õheskoos jõudsime kokkuleppele, et põikame ka tädi marge juurest läbi, olime ju peaaegu tema teeotsas juba. Parasjagu kõlas piiri peal Tõnis Mägi "Koit", kui meie peatrassilt titekäruga maha keerasime:) Tegime väikese koosistumise ja kohvijoomise enne õhtu lõpetust.

Lõpuks saime autoga kodu ja titekäru on tänaseni küla peal:D

Mete ja Sten pakkisid oma asjad, andsin neile leivakoti kaasa ja nemad läksid vanaema juurde, et järgmise päeva hommikul Loodusmaja raames Kiidjärvele ekskursioonile sõita koos vanaemaga. Meie Meena ja Stigiga pugesime põhku ja siis algas ka tugev vihmasadu. Muusika kostus veel pikka aega minu magamistuppa. Nii lähedal elan ma Eesti- Läti piirile:D

Aeg iseendale

Täna võtsin kätte, pakkisin oma tehnika ja tulin lihtsalt "levi piirkonda", et tegeleda natukene asjadega, mis MULLE meeldivad. Esiteks siis blogimine. On palju pilte ja elamusi kogunenud, need tahaks tasapisi avalikuks teha. Kodus on seda võimatu teha, sest iga natukese aja tagant on kellegil midagi vaja. Nii segatakse minu head mõtted ära ja siis kirjutan kokku jälle ei tea mida:) Tean, nüüd olèn "paha ema" ja miks ma üldse siis lapsi tahtsin. Lihtsam on ju kohe hukka mõista, kui mõista. Iga inimene vajab vahest aega iseendale ja ma pole juba pikka aega seda saanud. Väga hästi ja tabavalt on seda teemat lahatud siin. Minu elu on muidugi tükkmaad leebem variant. Mina olen oma eluga rahul ja vajan lihtsalt vahest aega iseendale.

Õunamoosi vaaritamine

Olen täitsa kodukanaks muutunud. Muudkui vaaritan, teen sisse, mõllan aias. See vaaritamine on minu kaalule juba halvasti mõjuma hakanud. Juba nädalapäevad näitab kaal suts üle 65 kilo, nii et on vaja hakata natukene tagasi tõmbama söögiga. Ja liigutada on ka vaja natukene rohkem ja aktiivsemalt. Äkki peaks isegi vaikselt töökohta otsima hakkama või siis vähemalt selles suunas mõtlema hakkama. Aega veel muidugi on, Stig saab ju alles veebruaris kaks. Lasteaeda mul teda plaanis veel panna ei ole, sest ma olen lihtsalt nii laisk ja kooner, et iga hommik teda sättida ja 15 km aeda sõidutada pole küll minu praegune unistus. Meena hakkab kindlasti jälle Mete ja Steniga lasteaeda minema hommikuti ja õhtuti tuleb jällegi vanaemaga kodu. Vanaema ajagraafik sobib ideaalselt selleks. Iseasi, kuidas nende iseloomud sobivad. Kord kaklevad, siis jälle parimad sõbrannad :D

Kohe-kohe algab kool ja meie koolilapsed ootavad seda sündmust juba väga. See ongi põhiline, et lapsed ikka tahaksid kooli minna ja pärast kooli ikka kodu tulla. Siis on kõik korras. Eile sai Sten koolist õpikud ja töövihikud, mis on vaja kõik kenasti paberite ja kaitsekiledega katta. Mete saab esimesel koolipäeval. Hea ongi nii, siis on see kiletamine ja pakkimine natukene hajutatud. See on mulle üsna kontimööda nokitsemine  ja seda tööd on päris hulga. Ikkagi kahe lapse raamatud, vihikud ja töövihikud. Loomulikult pean ma hetke valima, kui kõik lapsed kas siis magavad või on kuskil ära. Muidu ei paku see töö mingit lõbu, vaid tekib kaos. Stigi pean just silmas, tema on igal pool jaol, kui miskit huvitavat toimuma hakkab.

Steni materjal 4. klassis

Siis veel üks üsna märkimisväärne asi. Nimelt sain enda kasutusse peegelkaamera. Margiks Canon EOS 700D. Olen juba pikka aega plaaninud endale isiklikult ka mingi peegelkaamera soetada, aga sinna on see jäänud. Olen ikka lugenud, et tavakasutajal pole sellega eriti midagi peale hakata. No ja esmamulje on ka selline, et minu telefon on ikka mugavam ja ei tee mitte halvemaid pilte.

Loomulikult oleks sellise kaamera tarvis erikursust. Mina olen siiani kasutanud ainult elementaarseid funktsioone, sisuni pole absoluutselt veel asja olnud. Ma lihtsalt ei oska selle kaamera võimalusi ära kasutada. Juhend on loomulikult kaasas, kuigi soome keelne ja eks ma hakkan seda tasapisi sirvima. Äkki avastan midagi, mis paneb mind taas kaaluma ka omale selline "pill" muretseda. No vähemalt niigi hea, et saan lähemalt tutvuda ja tundma õppida, ilma meeletut summat välja käimata.

Peegelkaameraga tehtud pilt, üks õnnestunumaid. Kaamera omaniku meistriteos.

Minu esimesi ja omaarust parim pilt:)

Rosolje ka üsna hästi välja kukkunud, isegi pildil

Püüan järgmistes postitustes meie käikudest lähemalt kirjutada ja pildimaterjali on ka päris palju.

Minu köök

Söögilaud

Strateegiline osa

Selline näeb välja meie põhiline koosolemise koht, kus teen süüa ja käib ka teleka vaatamine. Ekstra elutuba meil ei ole ruumikitsikuse pärast. Hea, et köök suur on, kompenseerib natukenegi ruumipuudust:) Ühes nurgas on veel puupliit ka, aga see on üks koledamaid kohti ja pildivalgust ei kannata. Pliit ise on superhea. Saab alati kiirelt sooja, kui jahe on.

Unistus täitus

Seoses minu Ikea kanga unistusega tahaks õelda aitäh minu eksile, kes luges minu blogi ja ilmus eile minu ukse taha suure Ikea kotiga, kus oli kolme sorti minu unistuste kangast. Ta vist teeks kõik minu jaoks. Oli veel enne laeva väljumist Ikeast läbi jooksnud ja kui ta kirjeldas seda kanga ostu süsteemi seal Ikeas, siis ta lausa ületas ennast. Seal peab ise lõikama, mõõtma ja siis kaaluma veel ja õiged koodid sisestama, et jupp kangast kätte saada. Ja sealjuures pabistama, et laevast maha ei jääks.

Nüüd on mul igatahes ühele komplektile riie olemas, teisele on veel vaja peenetriibulist kangast. Kangas ise on tegelikult üsna paks, 100% puuvill. Ei teagi, kuidas see tegelikult voodipesuks sobib. No midagi ikka saab.

Ise ma olen täna jällegi Pärnus kirbuturul. Meil kodus oli ilm ilus hommikul, aga poole Pärnu tee peal oli korralik padukas ja nüüd ka ikka padukas, väike vahe ja jälle vihmasabin. Loigud igal pool ja ega vist asja täna müügist ei saa. Imetamispadja olen saanud müüa. No vaatame...

 

Väike unistus

Kõik, kes mind lähemalt teavad/tunnevad, on juba aru saanud, et olen suur Ikea fänn. Eriti nõudefänn. Ei pea isegi Ikea olema, armastan ilusaid nõusid ja igasugu köögipotsikuid. Ega ma neid eriti soetada enam ammu uba ei tohi, sest mul on neid niigi kuhjas juba, seega on praegu kanga teema aktuaalne.

Ikeaga seoses on mul praegult selline unistus, et kui ma sinna kunagi lähitulevikus sattuma peaks, ostan ma omale sealt sellised kangad. Kangastest lasen õmmelda oma laiale suletekile kaks komplekti voodipesu. Üks pool siis mustriline ja teine pool vastavalt siis kas peenetriibuline või laiema triibuga. Sma padjapüüridega. Lisaks veel kummiga voodilina.

ÅKERKULLA, 7,00 / m (laius 150 cm)



ROSMARIE, 7,00 / m (laius 150 cm)

SOFIA, peene triibuga, 7,00 / m (laius 150 cm)



SOFIA, laia triibuga, 7,00 / m (laius 150 cm)



BERTA RUTA, peeneruuduline, 7,00 / m (laius 150 cm)

Berta Ruta sobiks teseks pooleks Rosmarie kangale. See on üks alternatiiv. Eks see veel täpselt selgub.

 

Kuna mina vaatasin kangaid Saksa Ikea lehelt, siis Soomega võrreldes on ikka hinnvahe päris suur. Soome kasuks:) Saksa Ikeasse ma kohe kindlasti ei satu. Võimalik on kas Soome või Vilnius. Leedu Ikeas on käibel litid ja see on juba omaette hinnapoliitika seal -  1 LTL (Leedu litt) = 0.29 EUR. ÅKERKULLA kanga meetri hinnaks Leedus oleks ca. 5,80 / m , Soomes 5,99 / m ja Saksas tervelt 7,00 / m.

 

Vilniuse Ikea asukoht, Vikingų 1,
LT - 02182 Vilnius

Järgi on proovitud navisse selle aadressi sisse löömine, aga mida navi üles ei leia, on Vilniuse Ikea. Seda tänavat pole olemas Vilniuses navi andmetel. Võib - olla nii uus tänav ja navi kaardid lihtsalt uuendamata. See eest on Vilniuse Ikeast võetud tootekataloogis hoopis teine aadress koos kaardiga. Seda mul praegu käepärast ei ole, aga lisan selle info siia esimesel võimalusel.

 

Kas on keegi lähemalt kursis Vilniuse Ikea asukohaga?   

 

 

Lisan IKEA Leedu kataloogist saadud aadressi koos kaardiga...