Palju, palju jõulukuuski

Tehtud. Ettevalmistusaeg oli pikk. Idee oli hea. Nüüd sai see siis teostatud ja 3. koht külale kätte võidetud! Aitäh kõigile abilistele ja suure töö tegijatele:)

Meil Merjega oli täna au Lilli küla eest väljas olla. Enne oli vaja mudugi kuusk teiste seast välja valida, mis läks päris kiiresti. Ega valikut palju enam ei olnud ja oleme valikuga rahul. Oli täpselt paras ja saime kõik ehted külge panna, mis meile kaasa meisterdatud oli, ca. 60 ringis arvatavasti.)

Meie imestuseks olid kõik kuused juba ehtitud, kui meie oma kuusega lõpuks kohale jõudsime. Olime küll etteantud kellaajast piisavalt varem kohal. Ei tea. Nii me siis kahekesi ehtisime. Paar ehtijat lisandus õnneks veel, seltsis ikka lõbusam. Kokku oli 13 osalejat ehk siis 13 omanäolist kuuske. Kõik olid väga andekalt välja mõeldud, ideid igale maitsele. Vaadake ise:

Meie oma valikuga. Kohe läheb tööks:)

Lastead, meie suured konkurendid. Idee ka üsna sarnane:)

Kasetohukaunistused - ühtlasi korjas ka kõik paremad tiitlid

Väga lahe kuusk jällegi, mulgiteemaline.

Karksi-Nuia kuuse mini variant.

Selle oleksime kohe koju kaasa võtnud. Ka üks lemmikuid:)

Meie "lemmik"

 

 

Nüüd siis galerii meie kuusest, lähemalt ja kaugemalt. Kas pole vahva?

 

Lilli küla "autahvel"

Päris armas

Tarbijate Ühistu 10 eurone kinkekaart, purk mett ja diplom. Meie töö on tehtud:D

Meie kohalikud nobedad näpud

 

Meie küla tüdruk "Eesti tippmodellis"

Aule lahkel loal teen ühe pildipostituse meie oma küla tüdrukust, kes on täieõiguslik Modellisaate osaleja. Siin ta on, imetlege...ja põidlad pihku!

Minu vaieldamatu lemmik:

Mete seljakoti saaga

Räägin lähemalt, kuidas ma seljakoti lõpuks Metele kätte sain toimetatud. Võtsin kuulda üht kommenteerijat, kes soovitas ka kommid kotile külge monteerida.

Kui lapsed olid magama jäänud, pakkisin koti välja, otsisn ilusa nööri, lükkasin lukutilast läbi ja lõin klambrilööjaga kommid kummassegi nööri otsa. Ise kogu aeg kartes, et Mete äkki passib peale ja tabab mu teolt:D Krõbinat oli omajagu ja pidin ju ka tule põlema panema, et nii peent tööd teha :)

Koti sättisin voodi kõrvale maha, et kui ta voodist välja ronib, peaks ta kohe avastama ja heal juhul isegi otsa komistama. Plaan hea küll, aga läks teisiti.

Hommikul ajas Mete ennast istukile ja uniste silmadega läks kohe aknalauda revideerima. Nü,.hkis silmi, et kas tõesti ei midagi. Leppis olukorraga, ronis voodist välja ja hakkas tavapäraselt askeldama. Ei märganud tema kotti voodi ees. Püüdsin teda siis suunata ja käskisin mobiili laadimast välja võtta, mis oleks ta kotile lähemale juhatanud. Ei märganud ikka. Siis palusin maast õhe juhtme üles korjata, mis oli kohe koti lähedal, no ikka ei märganud. Siis sai Meenal mõõt täis ja ta tiris Mete ninapidi koti juurde. Siis oli kohe küsuimuste laviin, et kunas see kott ikka jõudis ja kaua ma olen seda enda käes hoidnud:) Mete pistis kommid põske ja rohkem ta kotiga tegeleda ei jõudnud, oli vaja bussi peale kiirustada.

Kui ta siis koolist tuli, pakkis ta kooliasjad kohe uude kotti, lasi rihmad hästi pikaks reguleerida, et kott ikka vastu peput ulatuks (nii pidi pro olema) ja hakkas siis peegli ees uurima, kuidas kott on.

Siis hakkas ta mu käest numbreid küsima. Küll 1-30-ni, siis 1-50-ni jne. ise muudkui luges kahe koti vahel numbreid, et kumb kott tuleb. Lõpuks kooli läks ta ikka oma tavapärase kotiga, mille ta sünnipäeva rahade eest ostis. Eks tuleb uue koti aeg ka kunagi, ma loodan.


Eilsest päevast veel mõned hetked...

Kassidega seoses - kui ma tuppa ahjupuid vean, siis jääb mul tavaliselt natukeseks uks pärani ja mitmel korral on kassid seda hetke kasutanud, et tuppa uudistama tulla. Olen lasknud neil seda rahulikult teha. Vaatavad ära, lähevad uuest välja. Keegi ei ründa, kõik on viisakas. Isegi kotleti taigna usaldasin lauale, ise läksin puid tooma ja kassid olid toas. Viisakas värk. Kui nad on ära uudistanud, vaatavad nad küsiva pilguga ukse poole ja annavad häälega märku, et tahavad välja.

Lembehetk:)

Eile hommikul vara, kui väljas veel pime olin, hakkasin oma tuba ümber tegema ja eks sai koritstaud ka natuke töö käigus. Tuli vaim peale ja nii on hea tegutseda. Mete kirjutuslaud sai akna alla, et saaks rohkem loomulikku valgust kasutada ja minu voodi aknast eemale, et oleks natukenegi tuule eest varjul. Muidu õhkab külmal ajal ikka väga karget õhku kuklasse.

Täna on veel  plaanis midagi Stigi võrevoodiga ette võtta. Seisab täiesti kasutult nurgas ja võtab ruumi. Mitte väga kasutult. Voodialune kast on titekäru lisasid täis ja seal on veel ühtteist hoiul. Kui selle kuidagi terves tükis saaks kõrvalhoone pööningule transportida, oleks hiiglama hea. Jääb lapselapsi ootama:) Ikkagi meie pere reliikvia. Sama teed ootab ka titekäru lehtla alt ja söögitool Steni toast. Kõik jäävad ootama oma aega ja ei mingit müüki!

Ma tean, vara veel lapselapsi oodata. Ega ma ei ootagi, aga ruumi oleks lihtsalt vaja ja asjad oleks vaja ära paigutada. Nüüd aga tegutsema!

NB!
Et saada teavitus minu uuest postitusest, hakka jälgima mind Facebook´is,  kes seda veel ei tee:)