Reisimuljed

Teen siis pisikese kokkuvõtte meie kiirest reisist Saksamaale. Kiirest selles mõttes, et kohapeal saime olla vaid ca. 3 päeva (2ööd).

Kilomeetreid läbisime  ca. 3655, kütust ostsin 274,15 € eest. Kõige odavam diisel oli Leedus, Saksamaalt ostsime diislit hinnaga 1.07€. Poolas oli odavaim diisel 4.08 PLN-i. Lätis Valmiera lähedal oli ka alla eurost diislit. Raha kulutasime 6 inimese peale ca. 1500 eurot. Alles jäi ka, mis on eriti märkimisväärne.

Erilist rõhku panime söögile. Kõik said seda, mille järgi isu oli. Niiõelda väljas sõime vaid ühe korra - Dönerit (4×4.50€). Kui peatuse tegime ja küsisin, kes jäätist soovib, siis ega erilist vaimustust ei olnud. Hea märk iseenesest ju. Mis imestama pani, siis tankla peatuste ajal soovisid kõik Lattet e. siis piimakohvi.

Sõitsime rahulikult, tegime peatusi, kus ise soovisime ja kolasime tahtmist mööda. Sihtkohta jõudmiseks kulus sellise tempoga kaks päeva. Autos pidime samuti magama kaks ööd nii minnes kui tulles. Igal oli oma koht, külm ei olnud ja uni tuli kohe, kui seisma jäime. Mõned tunnid magatud, sai jälle edasi sõidetud.

Mänguväljak-jõusaal suure magistrali ääres (Poola)

Startisime neljapäeval ca. 20:30, kohale jõudsime laupäeva ennelõunal. Seadsime ennast sisse ja et aega mitte raisata, tegime kohe ühe Aldi-Lidli-Kiki jne. tiiru.

Pühapäeva kasutasime kirbuturul käiguks. Poed ju siis kõik viimseni kinni. Meena ja Stig jäid issi kantseldada. Saime mõnusalt suuremate lastega käia kus tahtsime. Ene koju minekut käisime veel maasikapõlus ja võtsime kojugi maasikaid kaasa. Mitte Eestisse...ei, ei. Ikka Saksa ajutisse peatuspaika.

Samal õhtul tegime ka küla peal tiiru - käisime surnuaias, mänguväljakul.

Järgmisel päeval, nagu ma juba mainisin, käisime kirbuturul. Mitmel erineval. Sattusime ka ühele küla kirbuturule, kus iga majapidamine müüs oma hoovis mittevajaminevaid asju. Meie ostud:

Hantlid, 5€ (Stenile)

Tõukekas, 2€ (Metele)

Kõnnikepid, 7€ (minule); kirves 18€ (Jaskarile)

Kummikud, 4€ (minule)

Ksüllofon, 7€ (Meenale)

Uued raamatud, 0,50 senti tükk

Ise ma sain veel ühe H&M-i linase kleidi 1 euroga, mis istus mulle selga nagu valatult.

Õhtul sain ma veel ühe oma unistuse täita - ühe tiiru kõndida Saksamaa pinnal, oma tuttuute kõnnikeppidega. Tegin tiiru ühe lähedal asuva järve ümber. Stig ja Meena olid samal ajal issiga sealsamas järve kaldal asuval mänguväljakul.

Ostudest. Superhinnaga sain tüdrukutele uued originaal Crocsid. Varssavi SportsDirect-ist. Sealt sai Mete endale ka Nike spordirinnahoidja, pikemad jooksupüksid ja lühemad jooksupüksid. Mete sõbrannale tõime samast poest tagasi tulles ka ühed NikePro lühikesed jooksupüksid, samasugused, nagu Mete endale ostis.

Hind al. 6€, pole paha:)

Jätkan oma postitust päev hiljem. Vahepeal oleme Jaanijooksul käinud ja Jaanituligi on peetud. Ja mis põhiline, vesi on tagasi. Meil tuleb kraanist ilus puhas vesi. Pesumasin tötab, nõudepsumasin käib. Vannitoa lõin läikima, köök on enamvähem, pesud kokku lapitud, Meena riidekummut sorteeritud. See on see, kui üle nädala pole lillegi kodus liigutatud. Teha on veel omajagu.

Püüan selle postitusega lõpule jõuda, sest uued teemad tulevad peale.

Ma endamisi mõtlen, et kui Marina peaks seda postitust lugema ja nägema, millistest mõttetutest ostudest ma kirjutan, siis tea, et mis teha. Oleme tavalised keskmised eestlased, palju rahvast ja püüame ennast nii hästi majandada kui suudame. Kui ma üksik inimene oleks, ei ajaks ma eales sellist tavaari kokku. Ostaksin jooksvalt ja kvaliteetset.

Nagu näiteks hambaharjad, pastad, duśigeelid, prügikotid, nõudepesumasina tabletid, kassitoit.

Kui kahene pakk hambaharju maksab ikka 65 senti, siis miks ma peaksin Eestist topelt kallimaid ostma. Neid kulub meil üsna palju. Sama hambapastaga. Paradontax on minu pikaaegne lemmik. Eestis maksab tuub üle 5 euro, Saksamaalt Rossmannist sain 3.45 €. Dušigeeli pudel maksab tavahinnaga 55-89 senti ja seda kulub meil ka parasjagu. Varu on aastaks kindlasti olemas.

Kassitoidu konserv (415g) Lidlis 35 senti, meil keskmiselt 65. Kuivtoit kilo Aldis 89 senti, meil alla euro naljalt saada pole. Ruumi kokkuhoiu pärast valasime krõbinad pappkarpidest ühte suurde kilekotti.

Meenale sain imeilusad kummikud sügisese poriga kooliskäimiseks. Deichmanist 19.90€.

Digitaalne veekeetja LED tuledega. Saab valida vastavat veekraadi ja vastav värv annab kraadist märku. Poolast Biedronkast ca. 25€ (1,7 liitrine).

Aldist vaatasid mulle vastu 10 eurosed tossud ja täiesti juhuslikult olid need minu suurus. Spetsiaalsed käimistossud. Loomulikult ostsin ära.

Kunagi ammu, kui ma esmakordselt iseseisvalt Saksamaale reisima hakasin, ostsin ma omale C&A-st nahast rihmikud 19 euro eest. Olen nendega juba aastaid käinud ja igati mõnusad ja mugavad. Nüüd ma kohe ekstra olin omale plaani võtnud, et ostan midagi sarnast. Ja nagu minule loodud, sain Poola C&A-st täpselt minule sobivad ja veel allahinnatud sandaalid. Tavahind oli 19, mina sain suts odavamalt.

Stigile sain palju odavate hindadega ilusaid riideid. Kõike siin välja tooma ei hakka. Ära märgin kevadsügis jope, mis maksis soodushinnaga ca. 25€ (C&A) ja lasteaia sisejalanõud uueks hooajaks. Ei mäleta ei hinda ega poodi kahjuks.

Kõik viis last said endale uusi riideid ja jalanõusid, nii et igati asja ette läinud reis. Nüüd on tükiks ajaks rahu majas ja kõik vajalik olemas.

Kui siin ostutšekke lapata, siis jäi silma piima hind. 3,5%-line liitrine piim maksab Aldis 0,46 €. Sangria 1,5 liitrine vein klaaspudelis masab 1,49 €. Magnumi jäätis 5 tk. pakis 2,79 €. 100 nõudepesumasina tabletti 4,59 €. Goldbärchen kummikommid 360g 1,09 €.

Tüdrukutele töö juurest tõin vastavalt soovile mobiili randmekotte hinnaga ca. 5€. Endale ka ikka.

Jaskarile tegin ka väärtusliku kingi lõpetamise puhul - profi tööristakohvri. Pildile mul seda ei õnnestu saada, sest ta veab seda endaga kaasas millegipärast:D Aga pidi igati asjalik olema ja tõeliselt soodsa hinnaga ca. 70 €.

Õnnestus garaažist pakend leida...

Ongi üldjoontes kõik.

Üks ostukorv ka, millega on hea jäätist ja jahedat vajavaid toiduaineid poest osta. Poolast, ca. 10 €.

Peale vihma

Nüüdseks on siis suur vihmasadu möödas. Oli hea ja vajalik. Maa sai korralikult kastetud, isegi keldrisse tuli meil vesi, mis tegi vaid rõõmu (ei tasu muretseda, pump pumpas selle kohe automaatselt välja). Riskisin siis lõpuks ka pesu pesta masinaga. Nõud said igatahes masinaga pestud, vett kaevus jätkus.

Pesumasinaga aga nii hästi ei läinud. Algus olu paljulubav, aga lõppu tulla ei tahtnud. Masin muudkui pumpas endasse vett ja siis jälle pumpas välja, kuidagi ei tahtnud tsentrifuugini jõuda. Minu mõistus sai otsa. Keerasin veekraani kinni ja nii mu pesu masinas lõksus ongi.

Täna võtsin mustapesukoti ja tulin ema juurde. Vaja ju homseks mõningaid puhtaid riideid, nii minul kui lastel. Mured ei lõpe meil siin elus iialgi.

Enne kodust lahkumist käisin kaameraga tiiru aias ja vaatasin puukuuri ka oma silmaga üle. Eile ei pistnud ma ninagi välja., sest tõesti, kogu päeva ladistas vihma. Täna on kõik mõnusalt niiske ja värske õues.

Kõigepealt puukuur. Meie ajutine trepp, mille Kodutunde Alex mängleva kergusega kokku lõi, leidis kasutust puukuuris. Sobib perfektselt ja on mõnus üles-alla voorida.

Rahulolevad kiisukesed pärast kosutavat hommikusööki

Meena emadepäevakingitus. Kasvatajate abiga kasvatati emadele tomatitaim. Iga-aastane traditsioon.

Värsket tilli on kasvuhoones piisavalt, sest eelmisest aastast on tilliseemet mulda jäänud ja on toimunud isekülv.

Valgeklaari beebi, millest kasvab suur õun.

Tunnete jasmiini lõhna - vanade majade põhitegija.

Lehise käbid

Selle põõsa taimekese sain ma pisikeses lillepotis ca. 8 aastat tagasi oma töökaaslaselt, kes oli selle seemnest kasvatanud.

Maasikad katteloori all, et öökülm õisi ära ei võtaks.

Sibulakasvatus

Mädarõigas kurgihooaja tarbeks

Lapsed tegutsevad veel toas, sest väljas pole päris see ilm veel, mis õue kutsuks.

Eilsed blogiauhinnad

Eile oli siis see päev, kui teist korda tunnustati silmapaistvamaid blogijaid. Minu jaoks oli see kui Eurovisioon, mida mõnuga ootasin. Kuigi ma veel otseülekannet Elu24.ee-st(LINK) vaadanud ei ole, siis esimesed muljed püüdsin ise netist üles otsida. Aega mul selleks oli, sest öösel ei tahtnud uni kuidagi tulla. Nii ma siis hakkasingi Instagramist pihta ja hakkasin otsi kokku viima, üks asi viis teiseni ja nii ma ennast kurssi viisingi.

Minu imestuseks oli rahvast olnud murdu. Seda sain siis teada Marise muljete vahendusel. Vaatasin nüüd osaliselt otseülekande ka ära ja melu ikka oli. Nooruke laulja, kes oma südamest tulnud laule alguses esitas, ei tundunud kedagi huvitavat. Rahvas sai kokku ja muljetas. Teadustaja jutu tahtis ka publiku melu endasse neelata.

Ekraanilt tundsin ära Malluka, Briti, Marise, Eveliisi, Triinu-Liisi, Merje, Aili, kurikuulsa Merlin Saretoki. Tänu Marisele sattusin ka roosadstilettod.com lehele ja leidsine enda jaoks päris huvitavat lugemist. Autor tundub hea jutuga ja väga soe inimene. Ega ma suur teiste blogide lugeja viimasel ajal ei ole, aga vahest viskan pilgu peale ja arenguid on kohe märgata.


Ja nagu naistele kombeks, siis vaatad ju ikka, kes mida kannab, kui kenasti ennast üles löönud on, kes näeb kohutav välja jne. Mallukas oli väga glamuurne, nagu Marilyn Monroe kaugelt vaadates. Kleit istus tal seljas nagu valatult ja ühtki lisakilo silma ei riivanud. Aastad teevad teda ikka kaunimaks:) Ja rasedus sobib talle.

Marilyn Monroe
Foto: internetiavarustest

Triinu-Liis oli oma kleidiga natukene üle pigutanud, aga teades tema julget riietumisstiili, siis see ei häirinud. Lihtsalt erines teistest, mis oligi võib-olla taotluslik.

Maris oli armas ja tagasihoidlik, kenasti istuv kleit üll. Minu kummardus sellise ettevõtmise eest, ise kohale minna, eriti rinnalapse kõrvalt.

Vaatasin seda ülekannet koos Meenaga ja seletasin talle, mis värk on. Noh et parimad blogijad on koos ja neid tunnustatakse. Padjaklubi tüdrukud olid talle vanad tuttavad. Kui ta küsis, miks mind seal pole, kas sind ei kutsutud. Seekord tõesti ei kutsutud. Maril-Leen vaid küsis, millisesse blogikategooriasse ma ennast liigitan. Ma ei osanud talle selle kohta midagi kosta ja palusin üldsegi mitte liigitada. Ja nii ta jäi. Ei figureerinud minu blogi mitte ainsamaski kategoorias. Seega ei mingit tunnustust, ajan oma asja vaikselt edasi.

Ma ei kurda, sest täiesti kõrvale olid jäänud ka Tikri blogi ja Virge, keda mina regulaarselt jälgin. Ja oi kui palju teisi häid blogisid.

Aga kui ikka vaadata, siis on tohutult asjalikke ja kvaliteetseid blogisid, ilusatest inimestest rääkimata. Tore ju, kui antakse võimalus vaadata teiste inimeste eludesse. Muidu me ju ei teakski, mis pärismaailmas toimub.

Et koraldajatel jätkuks tahtmist ja entusiasmi ka edaspidi sellist blogijatele suunatud ettevõtmist jätkata!


Ja ei mingit kahtlust, võitis parim ja suurima lugejaskonnaga blogija Mallukas, ükskõik, kui palju teda ka ei materdata, tema tõuseb ikka jalgele ja ajab oma asja.

Mida ma osta kavatsen

Panen siia kirja, mida ja mis poest me osta kavatseme. Meie riigist selliseid asju sellise hinnaga juba skoorida ei õnnestu. Tegin natukene kodutööd, et kohapeal aega säästa ja mingi pilt olukorrast oleks.

Aldist tuleb müüki alates 16. juunist selline vahva jumpsuit hinnaga € 4.99 (LINK). Kaks tüdrukut majapidamises kasvamas ja ilusate ilmadega kulub igati ära.

Suurematele poistele kuluvad ära suvised särgid, 2 tk/komplektis hinnaga € 6.99 (LINK)

KIK-is on suur valik soodsa hinnaga spordiriideid, mis pakub huvi nii mulle kui ka kindlasti Metele. Metele sobivad selga naiste XS, nii et midagi meile mõlemile (LINK)

Samas poes valik ka Stenile ja Jaskarile, midagi nad kindlasti leiavad sealt (LINK).

Olen alati poistele Saksamaa reisi ajal t-särke varunud, millega nad veavad jälle järgmise reisini välja. Basic riideese siiski.

Päis lahe pluus-kleit ka 10 euro eest (LINK). Võiks täitsa üle vaadata.

Omapärane maxikleit C&A-st 19 euro eest (LINK)

Jaskarile on plaanis Deichmanist ühed kerged jalanõud osta, mida Eestist annab tikutulega otsida, just suurust silmas pidades (LINK)

Need on sellised esialgsed plaanid. Eks näis, mida kõike veel saada on ja loomulikult ka vaja.

Muusika minu kõrvadele

Sajab. Kas pole vahva. Nagu taeva kingitus. Kuigi me saime eile kraanist vee jooksma, siis vihma on nii või naa vaja. Kaevu veesooned vajavad toitu. Ja põld vajab kastmist. Ja mina vajan puhkust. Vihmaga saan ma seda endale võimaldada, sest nagu näha, hakkas mul juba nii igav, et otsustasin blogisse ühe sissekande teha.

Kaua magamisest ei tule meil nädalavahetusel tavaliselt midagi välja. Stig ja Meena on varajased ärkajad. Millegipärast aga eile, kui lasteaeda oli vaja minna, siis Stig magas nii sügavalt ja magusalt, et jätsin ta koju magama ja läksin ise tööle. Õnneks pole see mingi probleem, sest kõik lapsed olid kodus ja hoidjaid oli piisavalt.

Ja kui mõnus oli üksi tõusta ja tööle minna. Ei pidanud mitte kedagi ootama, lihtsalt tõusin, tegin ennast korda ja läksin. Eks mul endal oli ka magus uni, sest magasime lahtise aknaga ja oi kui mõnus see siin vaikses metsatukas on. Täielik vaikus ja rahu pluss mõnus tuuleõhk, ise sooja teki all. Sellest ka raske tõusmine. Aga ma sain oma und venitada ja jõudsin õigeaegselt ka tööle. Hommikukohvi jõin juba töö juures.

Tänu vanaisale oli laste päev ka ülivahva. Vanaisa tuli ja rakendas kõik tööle. Ühiselt veeti puid puukuuri. Mete õhtul ütles, et täitsa mõnus oli tööd teha. Küll on hea, kui keegi tuleb ja minu äraoleku ajal siin asju juhib ja korraldab. Puukuur näeb välja imeline, kord igal sammul. Ema oli Meena vahepeal veel endaga kaasa sõitma kutsunud - kõigile midagi.

Peaaegu nädal aega sai kaev ennast koguda ja olime ilma veeta. Eile käis "eks" ja suure möllamise peale oli ta kraani lõpuks vee saanud. Puhastas mul pesumasina ja nõudepesumasina mingisugused sõelad paksust roostest puhtaks, tegi vetsupoti veepaagi puhtaks, hüdrofoori kõpitses ja kui mina koju lõpuks jõudsin, oligi vesi kraanis. Igati tubli "eks" mul, mida ma küll ilma temata teeksin.


Õhtul olin ma lubanud Meenale, et toon poest küpsiseid ja apelsinimahla. Meena oli kuskilt plaani saanud, et tema tahab küpsisetorti teha. Ta oli väga kannatlik, kui ma küpsisekoormaga töölt tulin. Ootas, kui ma natukene hinge tõmban ja hakkas ise vaikselt pihta. Ma natukene teda siis aitasin ja saimegi tordi valmis. Kukkus päris ilus välja. Jätsime üleöö seisma, et küpsis mõnusalt pehmeks tõmbaks ja hommikul oli mõnus kohvi kõrvale süüa. Meena oli juba varakult maiustamas.

Uus nädal tõotab taas huvitav tulla. Taas, sest kogu aeg on midagi teoksil, olgu see siis positiivne või negatiivne. Õnneks negatiivsest (vee puudumine) saame üle ja oskame edaspidi mingi aja jälle rohkem hinnata oma mugavusi ja säästlikumalt veega ümber käia. Võib-olla. Sellised asjad kipuvad kiiresti ununema.

Juba kolmapäeval lähen ma taas massaaži. Seekord siis naabrinaise käte alla, et oleks võrdlusmoment, kes kuidas protsessi läbi viib. Igatahes mainis ta, et ta pidi ikka vähe karmima käevajutusega olema. Valisin jällegi klassikalise massaaži, sest ta mainis, et ta viib seda läbi imelise lõhnaga eeterliku õliga. See tekitas kohe vau-effekti. Kupumassaaž kuluks ka ära, aga oma raha eest endale haiget teha lasta pole minu stiil. Alustasin nädala alguses kuivharjamisega ja olen sellegagi rahul.

Esmaspäevast viiakse mind töö juures ka ajutiselt teise kabinetti, kus ma saan rohkem telefonile vastama hakata ja teiste kõrvalt natukene midagi juurde õppida. Olen ikka jõudumööda oma ruumis ka telefonile vastanud ja mulle täitsa meeldib. Põhiline on selle juures, et ma klientidele vastata oskaksin. Muud raskust seal ei olegi. Neli päeva ja siis hakkab mul pisikene puhkus. Nagu FB-i jälgijad juba aimavad, siis kasutan oma vabu päevi ja viin lapsed üle pika aja Saksamaale. Stig näiteks ei mäletagi, kus tema issi elab ja milline see Saksamaa on, nii et temale peaks see igati kasuks tulema, huvi pakkuma ja mällu talletuma. Ta on sellises eas juba, et peaks hiljem oma seiklusi hästi mäletama.

Eks ma ise olen  natukene mures, sest niipalju hulga lastega minna on paras ettevõtmine. Mingist puhkusest siin minu puhul rääkida ei saa. Puhkan hiljem töö juures. Aga lastele on vaja üht suuremat elamust korra aastas ja ma püüan ka parima võtta sellest reisist. Eelarve on meil korralik ja oleme kokku leppinud, et paneme rõhku Saksa toidule, millest me niiväga puudust oleme tundnud - brötchen'id, Sahnekefir, lõhe, mettwurst, hommikusöögihelbed, Nutella, jäätis jne.

Opa haual tahame kindlasti ära käia, vaatame, mis meie endisest elukohast on saanud, teeme oma küla peal tiiru, äkki on maasikad valmis ja saame mingi summa eest minna maasikaid põllule sööma. Sellised lihtsad asjad. Pikaks ajaks me jääda ei saa, seega suuri plaane pole mõtet teha. Isegi Jaskar soovis kaasa tulla, mis tähendab mulle vähem roolis olekut ja on ka muul moel abiks. Loodan, et meil läheb reis viperusteta ja saame sõbraliult käidud ja reisitud. Teekond on igatahes pikk ja vaevaline. Aga katsume seda peatustega Poolas leevendada.

Ilusat vihmast nädalavahetust kõigile, puhake!

Oleme tagasi kiviajas

Nüüd see siis juhtus. Meie kaev otsustas veest tühjaks saada. Sellist asja lihtsalt ei oska oodata, veelvähem karta. Oleme täiesti karmatult pesu pesnud, käime tahtmist mööda duši all, peseme nõusid. Oehh. Ja nüüd oleme veeta. Vihma ka korralikult ei saja ja kuiv on niikuinii juba pikka aega olnud.

Kui ma paar päeva olen püüdnu probleemi eirata, siis täna hommikul mõtlesin küll magusalt, kuidas ma õhtul töölt tulles hakkan puupliidil vett soendama, et siis hoovi peal üks suurem nõudepesu organiseerida. Pole ju paha. Nõuderestid panen välja pinkide peale, mis viga roheluses tegutseda. Sääski on ka vähemaks jäänud ja ilm on ka vast selline paras.

Pesu viisin hommikul emale pesta, joogivee olen allikast toonud. Lapse on ka laiali jagatud - Meena on vanaema juures, Mete vanaisa juures, Jaskar koolis, mina tööl. Vaid Sten peab seal kiviajas hakkama saama.

Õnneks on meil saun, kus pesemas käia. Kütmine on vaid kätte võtta ja tiigi veega pesemine on vaid luksus.

Kaua see jama meil seal kestab, ei oska ette kujutadagi. Kõige hullem, et mul suur osa nõusid ka nõudepesumasinas, mis sai juba natukene aega töötada. Ei tea, kas ma võin luugi avada, et nõud sealt päästa. Äkki on masin vett täis. Oskab keegi nõu anda?

Jaskar on meil harjunud hommikuti duši all käima. Et ta oma rutiini murdma ei peaks ja haisvalt kooli ei läheks, tegin ma hommikul vara sauna tule alla. Muru oli õrnalt hallane, nagu ilmateade lubas, siis öösel oli öökülm.

Kui Jaskar hommikul ärkas, siis me arutlesime, et ega me ainsad külas pole kel vett sees ei ole ja ka elatakse. Jaskar aga arvas, et mõnel on vähemalt Audi hoovis, mis asja leevendab:D Vat sulle siis prioriteete.

Igatahes katsume me toime tulla. Keeruline on, aga valikut pole. Õnneks sõidame me perega puhkusele õige pea, siis on kaevul aega taastuda suurest tarbimisest ja äkki tuleb ikka vihmasadu ka.

Mida tähendandab diskreetsus

Muljetan ka siin oma tänast käiku massööri juurde. Ise ma poleks iial teed sellisesse kohta leidnud, aga kuna tegu oli sünnipäeva kingiga, siis miks mitte järgi proovida. Olin põnevil.

Julgen soovitada!

Minu jaoks oli see täitsa uus maailm, seepärast ma püüdsin natukene maad uurida, mis mind ees ootab. Tegin seda viimasel hetkel töö juures lõunalauas.

Minu põhiline mure oli, kui palju riideid ma pean seljast võtma. Seltskonnas oli päris mitu inimest, kes oskasid asjast lähemalt rääkida ja rahustasid, et karta pole midagi. Üks rahustajatest aga oli nii kondine, et ma ei mõistnud, mida seal niiväga masseerida oli. "Easy money" massöörile igatahes, arvas üks vahva korpulentne daam (lehva, lehva, Mari:), kes on juba staažikas massööri külastaja.

Esialgu oli kinkija välja valinud massööri meie oma väikesest linnast, kus tegutseb minu teada tervelt kaks massööri. Aga kui ma kuulsin, kelle juurde ta mind saata tahtis, siis vastasin ma ausalt, mida ma sellest inimesest arvan. Ta jätab küll võõrale inimesele petlikult sümpaatse mulje, aga ta oskab ka kohe oma tõelist palet näidata. Nii juhtuski. Peale minu selgitusi läks tark ja arukas inimene tolle inimesega uuesti kõnelema ja juttu jätkus kauemaks. Mingit diskreetust küll sellelt inimeselt loota ei olnud ja asi oli otsustatud. Tuli valida kodukandist kaugemalt massaažisalong.

Täna ma siis olingi kohal, nagu kokku lepitud. Koht, kus tegevus toimuma hakkas, oli tehtud õdusaks - vaikne muusika, soe ruum. Läksime kohe "sina" peale ja mul paluti ennast lahti riietada. Vaid püksikesed jäid jalga. Paluti kõhuli massaažilauale heita ja kaeti kohe linaga. Et vähem ebamugav oleks.

Õli asemel kasutati kehapiima. Pidavat vähem poore ummistama. Algus tundus kuidagi nagu "hane selga vesi", aga see oligi vaid soojenduseks. Ma olen üsna hea valu lävega, kui ema muljed tema massaaži kogemusest kuulsin. Tema olevat iga puuduse peale karjatanud. Võib olla on see meeldiv tagasiside massöörile, ei tea. Mina olin vist kahtlaselt vaikselt, sest ma tõesti arvasin, et võiks tugevamini.

Mingi aeg läks asi intensiivsemaks. Kohati ma juba mõtlesin,et lõpeks see piin juba ära, aga sis võetigi juba uued kohad ette. Nii et sain ikka vatti ka natuke. Kõige mõnusam oli, kui juuksed lahti võeti ja seal siis sahmiti. Nagu juuksuris peapesu ajal. Väga mõnus.

Ma mäletan, et kui me vennaga pisikesed olime, siis me kordamööda sahmisime teine teise juustes ja kasutasime seda teenust ka millegi vastutasuna.

Kui selg ja kael sai muditud, oli aeg ennast selili keerata. Seda lasti mul rahus omaette teha ja jällegi visati kohe lina üle. Muditi käed läbi, siis jalad. Jalgadega on ka jälle nii, et tavaliselt pediküüris käies tehakse ka jala massaaži, mis on üks mõnus osa. Nii et väga tundmatu maa kogu protseduur mulle ei olnudki. Aga huvitav oli siiski jälgida, mis järgmiseks ja kuidas asjad kulgevad. Tavaliselt on ju erinevate maniküüride juures käies ka huvitav jälgida, kes kuida ja millises järjekorras oma tööd teeb. Igal oma tehnika ja rutiin.

Kuna mul kästi tungivalt protseduuri nautida, siis ma tegin seda. Väljaarvatud mõned karmimad võtted, kus ma kohati tundsin, et hingamine pannakse kinni. Kupumassaaži sain ka seljal tunda ja kui natukene läks ka kannika pihta, siis kujutan ette kui valus on oma probleemseid kohti kuppudega üle käia, mida tseluliidi hävitamiseks kasutatakse. Kannid olid mul üldse kõige valulikumad kohad. Vist sellespärast, et ma päevad läbi oma tagumikku laiaks istun.

Kui tunni jagu klassikalist massaaži läbi oli, lahkus massöör toast ja palus mul end riidesse panna, et siis edasi seljavenitustoolil jätkata.

Minu ettekujutus oli natukene teine. Ma arvasin, et mind hakatakse julmalt venitama nii kätest kui jalgadest, aga ei. Istusin tooli, mille seljatugi oli rullikutega. Mind kinnitati reite kohalt rihmaga ja lasti seljatugi nii alla, nagu oleksin pea alaspidi. Olingi vist. Ja nii mind seal siis hoiti ja käidi iga natukese aja tagant sikutamas. Ei midagi valusat ega õudsat. Nii pea 15 minutit. Ja oligi kogu lugu. Sain hetkeks oma pikkusele sentimeetri juurde...äkki.

Kui ma lahkusin, oli mul tunne, nagu viibiksin teisel plaanedil. Pidin pingutama, et "orbiidil" olla. Olen niigi ajameelne, aga tol hetkel oli eriti kummaline tunne. Kael poleks nagu jõudnud pead hoida ja silm kippus seisma ja vajusin mõttesse. Sõitsin rahulikult, aga Nuias leidsin ennast ikkagi ühtäkki peateel teisel autol nina all. Õnneks on inimesed mõistvad ja rahulikud ja sain edukalt koju laste juurde. Koos suure jäätisega, et lõpuks kooliaasta kokku võtta ja tähistada suvevaheaja algust.

Olen nüüd kogemuse võrra jälle rikkam. Minu soov on minna veel oma naabrinaise juurde massaaži, kes tegeleb samuti juba pikka aega selle ametiga, et oleks võrdlusmoment. Temal ei tohiks diskreetsusega probleeme olla, mis mõne puhul on lausa hälve.

Nädal 20 tulemused tervisespordi vallas

Kilomeetreid 44,7 ja kaloreid 3059. Kaal näitas korra isegi 65,5 kg. Tegi südame rõõmsaks küll:)

Laupäeval käisime rabamatkal. seal sai väga kergelt üks ca. 4 kilomeetrine ring tehtud. Ülejäänud päev sadas ja selle veetsime Pärnus.

Pühapäeval tegelesime kartulipanekuga, külvasin, mida külvata oli. Sain sellise mahvi, et siiani on lihased valusad. Täna on mul hea plaan, et külvan viimased seemned maha, mis ma veel viimasel minutil Maximast ostsin ja siis on ainult oodata, kui kogu see ilu tärkama hakkab. Lilli sai omajagu külvatud.

Praegult on aias nii ilus. Õunapuud on õisi täis, muru roheline, ilmad vihmast sumedad. Ilus aeg!