Küsimused mulle

25. oktoober 2014

Mida selga panna?

Praegu on sellised ilmad, et ei oska lastele kohe kuidagi midagi selga panna ja soovitada. Nii me siis kombineerime ja katsetame. Kevad-,sügisriided jäävad külmaks, talveriided on nagu natuke karm selga panna. Seepärast olemegi enamuse ajast toas ja vaatame aknast kõhedusega välja. Tiir saab ainult puide järel käidud või siis kiirelt autosse. Lapsed võtavad muidugi pikemaid retki ka ette ja tulevad kodu läbi külmenult.

Mete punnis tükk aega vastu soojemat jopet selga panema. Aga õhtud on ikka külmad ja suure hädaga sai vatiiniga jope kapist ikkagi välja ja selga. Jalanõudega on meil ka jätkuvalt probleemid. Kummikud pidid pigistama ja eks nad ole külmad ka, kui villast sokki sisse panna ei saa. Uued saapad sooja voodriga jälle ei sobi kanda dressipükstega. Aga nii ta praegu hädasunnil kõnnib. Talvepotikud sobivad ka pigem suusariietega. Ei oskagi nagu arvata, mida tal nii igapäevaseks liiklemiseks jalga muretseda, et jalad ikka ka soojad oleks?

Sten käib oma poolkõrgete tossudega, dressipükstega, sooja fliisist kelusega, dressipluus ja kilekas peal. Tema talvejopet veel välja võtnud ei ole. Ja ega tal kodujopet, kui sellist ei olegi. Eelmisest aastast korralik Killtec´i jope, mida kodus selga ei raatsikski panna. Ma ei teagi, kuidas me selle probleemi lahendame, sest kui ikka kodus vaja õues toimetada, siis midagi oleks vaja soojemat ka kodu jaoks. Talvepüksid puuduvad Stenil täielikult. Viskasin pilgu peale myToys´i ja pakkumisi on. Näiteks need või need.. Ja Steni riided jäävad nii või teisit Metele või Stigile, nii et ühekordne kulu ja kohati kolmekordne kasu:)



Metel, nagu juba õeldud, jääb kodu jopeks eelmise aasta korralik jope. Selleks aastaks sai ta uue sooja sulejope, mida ta küll väidab, et tema selga ei pane. Aga vaatame seda asja, kui ikka sigakülmaks läheb ja äkki lundki tuleb:D Ma tahan seda nalja juba näha:) Ühed Columbia täiesti korralikud suusapüksid Stenist on ka, mis sobivad ideaalselt nüüd Metele.


Meena on meil hästi varustatud. Kõik Mete vana on Meena uus:D Kolm talvejopet, üks neist viisakam ja kõlbab seeliku - kleidiga kanda. Selline pool mantli moodi. Mete on seda kandnud loetud korrad ja sunniviisiliselt, sest talle sellised "naiselikumad" lõiked ei istu. Mete eelmise aasta talvepüksid sobivad ka Meenale selleks aastaks, mida Mete kandis kaks hooaega kindlasti ja nüüd Meenal läheb kolmas. Neid on vaja ainult natukene kohendada. Seepärast ei ole ma kade Metele natukene kvaliteetsemaid üleriideid muretsema, sest arvestusega, et neid riideid saab kanda ka Meena, on suurem väljaminek õigustatud. Meenale on ka Steni ja Mete kantud KangaRoos (suurus 33) talvesaapad koduseks kandmiseks. Vaja on ühed korralikud number suuremad krõpsudega talvesaapad. Näiteks need või midagi sellist.

Vähe viisakamateks puhkudeks

Kaks jopet ja talvepüksid igapäevaseks kandmiseks

Stigiga on meil päris head lood, sest temale sai suvel soodukaga ehku peale mõned praeguseks juba vajalikud asjad muretsetud. Magaziinist sai 98 suurus kombe ostetud 13 euroga ja talvesaapad ca. 8 euroga (suurus 26/27). Olin küll kahtleval seisukohal suuruse kohapealt, aga võtsin suuremad ja jumal tänatud. Lähevad villase sokiga nagu lupsti jalga ja ei mingit surumist, nagu nende laste jalanõudega tavaliselt on. Ja püsivad jalas kenasti. Praeguseks ilmaks kombe ja saapad nagu loodud.



Sõrmikud ostsin hiljuti Lindexist kaks paari. Neid saab ta kanda järgmisel aastal ka. Müts ja kaelus eelmisest aastast, nagu talvejope ja püksidki. Vaja on veel ühed soojad veekindlad kindad



Jaskar on täis kasvanud oma pikkuse ja tema suurus on juba mõnda aega stabiilne olnud, XL ja jalg 47. Temal on eelnevatest aastatest riided ja jalanõud olemas, kannab neid:)

Minul sama lugu, tulen elu lõpuni oma riietega toime. Kasvavad lapsed on momendil aktuaalsed.

Kokkuvõtteks siis on vaja silmad lahti hoida ja muretseda Stenile soe kodujope ja korralikud talvepüksid, Stigile soojad ilmastikukindlad kindad,  Metele - ei teagi, minu mõistus seda kinni ei võta, mida tema praeguse ilmaga jalga paneks, koduste riietega ja mis oleks ka soe. Soovitusi? Leidsin midagi sellist, aga see karvane äär võib Mete päris kurjaks ajada:D

Talveaksessuaaride koti tõime ka tuppa, mis olid suveks ära pakitud ja igaüks sorteeris omale vajamineva välja. Mütse, kindaid, salle peaks piisavalt olema.


 

24. oktoober 2014

Mida sisaldab minu käekott

Laotan ka kogu ilmarahvale oma käekoti sisu laiali. Natuke häbi on, aga no mis sellest. Elan üle. Kõik on eluks vajalik ja palju hullem, kui seda sisu kaasas ei oleks. Palju rohkem "mark" oleks, kui ma peaks oma tubakapakid ja sigaretid sealt välja kraamima. Nii et siin ta on...
 
Selline mahukas kott on mul igapäevaseks kasutuseks. See pisike kotike sanga küljes on mul tavaliselt auto võtmete tarvis, hea lihtne panna ja pärast leida, ei ole vaja kotisügavusest otsida. Sest kott on tõesti sügav ja sinna mahub ikka kõvasti kraami, vajadusel isegi toidupoe ostud, kui tagasihoidlikult ostan.
 
Pisike talisman ripub ka kotisanga küljes, tilisev. See on mälestus limusiinisõidust, mille said kingiks kõik ostuööl osalenud naised...kokku kuus lammast peaks olema kuskil ilma peal:)
See on siis igapäevane kraam minu kotis. Vahest, kui midagi kadunud on, siis valan kotisisu põrandale ja otsin. Momendil on kadunud magusa paprika pakk, mille ma oma mäletamist mööda ostsin, aga üles pole leidnud:( Mida ei ole, seda ei ole.

Rahakott, fotokas, kaks pisemat rahakotti igaks juhuks, tühjad patareid, mänguauto, üle 100 aasta vanune lusikas,Fisherman´s Friend pastillid, tühjad kilekotidmetallkarp delikaatse sisuga, kilekotike kullaga, patsikumm ja natuke soga ka.
Selles tikutopsis on kogu mu kullavarud - peaaegu ja alati minuga kaasas, juhuks, kui satun hätta ja kuld vaja rahaks teha :D Ma olen ettenägelik:)
 Lusikas aastast 1908. Kannan kaasas, et ära ei kaoks kodus. Ikkagi kindla koha peal.
See on ühe lukuga sisetasku sisu. See on selline kraam, mida igapäevaselt vaja ei ole ja kaasas nii igaks juhuks.
 Vanasti oli ikka üks mähe ka alati kotis, selle peaks veel lisama. Vsjo!

Laste "kasvatamisest"

Täna oli selline situatsioon, et ema-isa olid mul järjekordselt külas. Lapsed muidugi ülemeelikud, vanaisa mõllas ka veel kahe pisemaga ja püüdis neid nii naljaga pooleks ärritada. Kisa ja kära oli ülearu juba. Mind ajab selline asi loomulikult ka natuke närvi ja ma hakkan vaikust nõudma. Niigi kitsas, palju rahvast, vaja kiireid toiminguid teha, et külalistele süüa pakkuda ja siis selline korralagedus, et rääkida ka ei kuule omavahel enam.

Ema ütles mulle muidugi kohe ära, et sellepärast ma ei saa ja ei jõua midagi, et lapsed mul sellised sõnakuulmatud on. Pean kõik üksi tegema, lapsed istuvad külapeal ja mängivad, selleasemel, et kodus minuga võidu tööd rühkida. Nojah, eks nad ikka aitavad ka, kui palun, aga orjadena ma neid tõesti ei pea. Toovad korvi puid, viivad solgi välja, toidavad kasse, Sten niitis suvi läbi muru...sellised jooksvad tööd tehakse ikka ära.

Mäletan oma lapsepõlvest, et olin alati hirmul, kui tänava lastega mängimas sai oldud ja alati olid süümekad. Vend pidi mul kodus alati tööd tegema ja mina lustisin ringi. Eks ma ka pidin, aga tüdrukuna olid mul ikkagi mingid privileegid.

Ma olin üks lohakas laps, tuba oli mul alati segi, kapid pilgeni sodi täis. Ja oi kui isa mul seda tuba nägi. Kõik tõmmati kappidest keset tuba ja ma pidin koristama hakkama. Läbi pisarate loomulikult. Vend oli mul selles vallas eeskujulik. Alati laitmatult korras toaga.

Seepärast pole ma oma lapsi kunagi peaaegu keelanud teiste lastega mängima minna. Luban neil minna ja olla, et nad ei peaks süüd tundma ja tahaksid alati rõõmuga koju tagasi tulla, ilma hirmuta. Tavaliselt lepime kellaaja kokku ja lubadusi tuleb pidada. Kui midagi on, helistame.

Kui nüüd minu ema juurde tagasi tulla, siis tema soovitas lastel kohe " kere kuumaks kütta", kui sõna ikka ei kuula. Meil vennaga olevat sellest kõvasti abi olnud. Mina oma lapsi "peksma" igatahes ei plaani hakata, et neist inimesed kasvaksid. Nii hullud nad ka ei ole, lihtsalt ülemeelikud ja hüperaktiivsed, kui teisi inimesi näevad. Ikkagi metsas elavad lapsed:D

 Metega on vastupidi. Tema on viks ja viisakas, kui võõrad inimesed lähedal on. Aga see on petlik, koduses keskkonnas omadega oskab ta vahest päris inetu olla. Seda ei usu muidugi keegi.

Eks igas peres tuleb ette hõõrumisi, nägelemist ja sõnakuulmatust, ei ole meie pere selles vallas kuidagi erilisem, et vajaks nüüd kõvemat kätt.

Ole inimene ja ollakse sinuga ka inimene - see on minu moto.

22. oktoober 2014

Juustuga kodused munanuudlid (Käsespätzle)



Nagu enamus teab ja kursis on, siis täna olin "perenaine" Tupperware esitlusel. Esitlust käis tegemas Kai Oja Viljandist, kelle leidsin interneti vahendusel Tupperware kodulehe kaudu. Täitsin ankeedi ja minuga võttis lähim esitleja ise ühendust. Ja oh üllatust, jällegi inimene, kes ka Saksamaaga seotud ja oli, millest rääkida ja muljetada. Meil on kasvamas sama vanad lapsed, jällegi kokkusattumus. Tal oli igavene vahva mees ka kaasas, isiklik:) Ja üldsegi oli meil lahe seltskond koos selle lühikese kokkuajamise ajaga. Nägudest oli näha, et kõik jäid rahule ja õppisid ühtteist uut juurde. Eriti munanuudlite tegemisel. Mõned meist polnud sellest enne kuulnudki, teised jällegi said uusi nippe selle tegemiseks juurde. Ja maitses kõigile hästi, mis on põhiline. Kõik vist tellisid omale selle nuudlite tegemise vormi ka minu teada. Ja tegi tõesti hästi ja sujuvalt, ei mingit pingutust ja higimulle enam koduste vahenditega kombineerides.

Kuidas siis munanuudleid ise kodus teha? Vajalik oleks Tupperware Spätzle-vorm...


Siis oleks vaja segada tainas:

I variant

500 g jahu kaussi sõeluda. Keskele süvendada üks lohk.
4 muna 1 tl soolaga, 12 spl veega segada, osa sellest lohku valada ja jahuga segada. Järkjärgult ülejäänud vedelik juurde segada ja vaada, et klimpe ei tekiks. Kloppida tainast, kuni ühtne klomp tekib ja tainast hea läbi vormi suruda on.

Taignale võib lisada ka 200 g peeneks hakitud spinatit või 150 g riivitud juustu.

II variant

500 g jahu
1 spl õli
250 ml vett
4 tl soola
6 muna
3 keskmist sibulat

2 muna, vesi ja õli segada, lisada jahu ja 1 tl soola. Segada kiirelt ühtlaseks taignaks ja üks haaval lisada ülejäänud munad.

Pool potti veet panna ohtra soolaga keema (3 tl), ja suruda tainas keevasse vette läbi vormi. Lasta veepinnale tõusta ja vahukulbiga välja kurnata ahjuvormi. Iga kihi vahele raputada riivitud juustu. Kogu tainas niimoodi nuudliteks teha ja vormi kihiti juustuga panna, pealmine kiht peab juustuga jääma. Asetada vorm praeahju 10 minutiks.

Samal ajal prae sibularõngad pannil korralikult pehmeks ja kuldpruuniks. Serveeri nuudleid sibula ja värske salatiga.



Veel saime ära proovida hakkimismasina, millega proovisime ära sibula tükeldamise.






Iga külaline sai kingituseks kummist lapi, millega on hea purke avada.


Siis veel rida soodsate hindadega asju, mida oli päris palju sünnipäevanädala puhul. Maksimitingimused on ka väga paindlikud.

Meie vahva seltskond:)

Kingitus perenaisele

Tehti ka loos, kus õnn naeratas Viirile ja ta sai omale väga asjaliku Tupperware vispli.
Nüüd siis jääme pakki ootama, et edasi elada õnnelikult elulõpuni oma Tupperware toodetega:D

TW esitlus aastal 2000 minu esimeses kodus
 

Maast ja ilmast

Tavaliselt tehakse ilmast juttu, kui muud enam rääkida ei ole. Mul on muud ka, aga ilm nagu täna, võiks kestma jäädagi. Natukene külm (momendil 1 kraad sooja), aga tööd tehes täitsa paras. Kasvuhoones hakkas isegi palav.

Hommikul üheksast oli ehitusfirma platsis. Istusime maha ja arutasime edasised plaanid läbi. Asi on ikka üsna kurb. 5000 eurot ja teha nagu selle eest midagi ei saagi. Üksi projekt läheb maksma 10% ehituse maksumusest, mis teeb umbkaudu 1300 eurot. Ilma projektitat aga ei saa ehitusluba, mis peab aga kohe kindlasti olemas olema. Kredex enne ehitamiseks luba ei anna. Arusaadav, aga ehituseks nagu ei jäägi siis raha. Esialgse plaani tegime soojustamise peale siis vähemalt, sest pööningul ulub tuul ja minu kütmisest eriti tolku pole, kõik lõõtsub loetud tundidega jälle külmaks...Kaalun veel üht varianti, kust lisafinantse saada, et projekti ikka täide saaks viia nii, nagu esialgne plaan oli. Asjad igatahes liiguvad ja kaks aastat on aega...seega väga lootusetu pole:)

Sain lõpuks oma põllu ka köögiviljast puhtaks ja seda kiiremini, kui loota oskasin. Onu tuli kündma ja siis hakkas mul kiire. Vaja oli väärtuslik kraam veel kokku karjata, mis põllule jäänud oli. Kõik sai kiirelt kärule ja käruga põlluäärde hunnikusse. Seal on nüüd parasjagu harutamist. Porganditirre võttes, mis harvendamata olid ja seega tihedalt koos ja pisikesed, tuli mul hea plaan toorjuustuglasuuriga porgandi plaadikooki teha. Porgandeid panin ohtrasti taignasseVabalt käes ju:) Ainult pesin ja võtsin otsad ära ja otse masinasse riivimisse, koos koorega. Lapsed sõid ka neid tirre päris hea meelega. Koogid valmis, jahtuvad ja siis hakkan glasuuri määrima.

Ja kapsa hapendamiseks saan ka veel kasutada, see plaan on mul täitsa jõus. Oleks aega, hakkaks kohe pihta kapsa tükeldamisega. Aga täna suht kiire päev, polnud kuni siiani veel aega süüagi. Siis lihtsalt sundisin ennast maha istuma ja paar võileiba tegema. Lapsed on toidetud, sellepärast ei maksa muretseda.

Väljas sai lehti riisutud, vanu lillepealseid lõigatud ja komposti viidud. Kasvuhoone tegin tomatitaimedest tühjaks, et puulehd sisse vedada kompostiks. Kevadeks on kõik heaks rammusaks mullaks kõdunenud ja lehtedel hea taaskasutus. Õunu korjasin veel puide alt, et parem lehti oleks riisuda. Peale riisumist on hoov kuidagi mõnusa korras olekuga, saab kohe hingata ja silmal ka ilus vaadata.Mis ma õelda tahan on see, et mõnus on väljas tegutseda. Tegutsege ka!

Nüüd peale väikest hingetõmmet hakkan õhtuks ettevalmistusi tegema. Ikkagi külalised tulevad ju:) Aknad pesin juba hommikul puhtaks, kuigi omaette mõtlesin, et pimedas niikuinii kärbse sitta näha ei ole. Aga nüüd on see  siis tehtud ja linnud jälle lendavad vastu akent pots ja pots. Lihtsalt nii puhas on, et ma ei tea mida nad arvavad, et klaasi pole ees või?:D

Põrandad lasen lapiga veel üle, kui õhk puhtaks saab lastest, vaibad sisse ja ahi on ka kõetud. Kõik läheb plaanipäraselt. Lapsed pakivad end juba vanaema juurde, et meil siin õhtu lastevaba oleks. Ikkagi suurte inimeste koosolemine. Eks ma kirjutan ka ekstra tänasest õhtust postituse, mis tõotab kindlasti väga huvitav tulla - ikkagi nõudest ja potsikutest, mis on minu nõrkus:) Seniks aga kuulmiseni!

Terve vagu päevalilli sai ka lihtsa vaevaga maasse küntud

Järgmisel aastal hakkab kõik otsast pihta jälle...


Lehtedest puhas hoov


Kassid tulid ka asja uurima ja kukkusid kaevama...
 
Kollane on suur hiirekütt, igati tänuväärne loom meil majapidamises
 

21. oktoober 2014

Eriline päev

Nii...lapsed on vaheajal, Meena on ka lasteaiapuhkusel. On ju teine septembrist saati laitmatult lastaias kohal käinud ja auga puhkuse välja teeninud. Ilmad on küll viletsad ja nutused, aga õnneks näitab ETV2 ikka aegajalt huvitavaid lastefilme. Eile jooksid Mete ja Sten sõpradega terve pealelõuna pimedani välja õues, olid mudased ja märjad. Aga peaasi, et väljas ja värskes õhus liikumas.

Hommikuti magatakse, niipalju, kui see siin kisas võimalik on. Sten kolis ära Jaskari tuppa ja saab nüüd üksindust nautida ja ukse vahepealt kinni panna ja omaette olla. Oi, kuidas ma ka igatsen sellist luksust. Aga minu toal pole ust:( Ja Mete-Meena toal pole samuti ust. Ustele pole lihtsalt ruumi.

Hea uudis on see, et täna käisin Kredexi lepingut sõlmimas ja nüüdsega võivad ettevalmistused alata pööningu väljaehituseks. Ehitusfirmale helistasin ära ja teeme ühe istumise lähimal ajal, et plaanid paika panna ja vaadata, mida me saame selle 5000 euroga ära teha. Kõige suurem peavalu on praegu projekt. Ehituseks on vaja projekti ja mulle tundub, et see pole mitte odav lõbu. Kulud katab küll Kredex, aga selle jagu saame ju vähem ehitada:(

Kredexi infotund toetust saanud peredele
Tänane infotund oli mulle juba aastast 2010 tuttav, värskendasin ainult mälu. Kõik protseduurid on ju läbi tehtud ja tuttavad. Paljud pered olid kohale tulnud lastega, küll suuremate ja pisematega. Mina saan seda luksust kasutada, et vanemad lapsed vaatavad ka pisemaid. Ühtki tuttavat ei olnud sel korral. Ära käisin Viljandis nii kähku, et Stig polnud jõudnud isegi püksid pissida. Temaga olen juba nii kaugele saanud, et kui ma ta potile panen, teeb ta kohe ka pissi. Pean ainult ise hoolas olema. Suur samm paremuse poole potitamisega.

Kivi Pagarist ostsin kaasa ka selle tähtsa päeva puhul kilose sefiiri tordi ja nii kui koju jõudsin, tegin ühe hea kohvi ja kõigile asjaosalistele tükk torti. Natukene vinguti küll sefiiri kallal, aga põhi maitses kõigile:D Ma olen kaval - minu lemmik tort, teised eriti ei taha ja siis jätkub kauem. Seisab praegu laual, mis pole meie peres tavaline. Tavaliselt läheb ikka kismaks:)

Tähistame

Kivi Pagari "Härmatise" tort

Juba homme plaanin enda juures Tupperware esitlust. Olen kiire tüdruk, mõeldud tehtud. Lehitsesin nende digikataloogi ja tahaksin paari toodet. Parim viis nende saamiseks on enda juures esitlus teha ja "perenaine" olla. Kaotada pole midagi, iga osaline saab ka väikse kingituse, mõnusa istumise ja ka midagi huvitavat teada. Plaanime teha Käsespätzle´id Tuppervare spätzle vormiga.


Selle kavatsen ma omale soetada homme
 

Teiseks pakub mulle huvi madal lauapärl, sest seal  saab oma küpsetisi serveerida ja vajadusel kaane alla panna.


Minu teine favoriit

Rahaga on nii nagu on. Esimene kuu on nüüd elatud ilma krediidita ja toimetulekutoetuseta. Tänase seisuga on alles ca. 180 eurot. Olen saanud kindlustuse autole aastaks teha, mõned üleriided lastele osta, koorem sitta mahtus isegi kenasti eelarvesse,maksud on makstud, kultuuri sai vaatamas käidud ja loomulikult söök. Plaanis veel kinno minna kahe lapsega, Tupperware asjakesed, künd - need on suuremad asjad. Kapp on liha täis, keldris on kartulit - nälga küll tulla ei tohiks:) Olen isegi uhke natukene enda üle. Loomulikult on aitajaid ka. Kes toob piima, kes annab mune, kes toob lõhet. Üks hea inimene ostis Metele isegi paki kommi, kui kuulis, et soovin euro eest räime ja Mete  nurus kõrval pakki kommi. Aitäh, väga lahke liigutus ja teeb südame soojaks:)

19. oktoober 2014

Kõrvitsa quiche

Kõigepealt, mis on quiche?

Kirde-Prantsusmaalt pärinev pirukas, mille häälduseks on kiish.
Kirjeldus. Elsassi piruka koostis sarnaneb peaaegu äravahetamiseni meie lahtiste soolaste pirukatega, mille katteaineid seob munapiim. Rahvusvahelise tuntuse on saavutanud sünnipaiga nime kandev Quiche Lorraine, mille täidises leidub ohtrasti krõbedaks praetud peekonitükikesi, sibulat ja juustu.
Eripära. Enamik retsepte kasutab munapiimas meie omast erinevat munade-vedeliku vahekorda, mis annab tihkema ja kuivema katte.
Serveeritakse Elsassi pirukaid just nõnda, nagu meiegi oma lahtisi pirukaid pakume ehk ilma mingite piiranguteta.




Vaja läheb

200 g jahu
125 g võid
soola
5 muna
1kg kõrvitsat
2 õuna
1 tl sidrunimahla
125 g läbikasvanud peekonit
1 sibul
125 ml köögiviljapüreed
250 ml piima
pipart
2 oksa tüümiani (lehed)
muskaatpähklit


Valmistamine

1. Jahu, või 1/2 tl soola, 1 muna ja 2 spl külma vett taignaks segada, kaetult külma seisma panna 30 minutiks.

2. Kõrvits puhastadam tükeldadada ja kuubikuteks lõigata. Õunad koorida, neljaks lõigata ja südamikud eemaldada. Viilutada ja sidrunimahlaga piserdada.


3. Peekon tükeldada kuubikuteks ja pannile panna. Läbi praadidad ja pannilt ära tõsta. pannile tekkinud rasvas praadida kõrvits ja sibul. Köögiviljapüree peale valada ja lasta haududa 5 min. Kõrvits sõelal kurnata püreest.


4. Ahi panna soojenema 200 kraadile. Piim ülejäänud munadega segada. Maitsestada soola, pipra, tüümianiga ja riivitud muskaatpähkliga.


5. Tainas küpsetuspaberiga kaetud (26 cm läbimõõduga) pirukavormi vajutada, vormi ääred peaksid taignaga kaetud olema. Kõrvits, õunad ja pool peekonist segada ja taignale jagada.Munapiimaga üle valada. Küpsetada ca. 50 minutit. Ahjust välja võtta ja ülejäänud peekoni ja tüümianiga üle raputada.


Minupoolsed tähelepanekud...

Minul oli vorm läbimõõduga 24 cm ja seepärast tundus ka kõike seda kraami liiga palju. Piima-munasegu mul kõik ära ei mahtunud. Üle jäi ikka vääga palju. Siis jätsin õunad, peekoni ja kõrvitsa läbi segamata, panin kihiti. Minu tähelepanematus. Tüümiani kasutasin kuivatatud kujul.
Tohutu palju mäsu ja kraanikausi täis musti nõusid. Retsepti esmasel tutvusel asi nii hirmus ei tundunudki. Pluss oli see, et kõik vajaminevad ained olid olemas, peale peekoni, millepärast ka retsepti katsetamine paar päeva edasi lükkus. Nüüd on see siis tehtud ja aeg maitsma asuda. Loodan, et see mäsu ennast ikka ära ka tasus, Meena igatahes on valmis proovima, käib mulle nagu uni peale, et piruka lahti lõikaksin:D

 Allikas: Freizeit Revue Extra

Teatrielamus

Eile sai jälle küpsetatud. Küla nõu kojas panime paika edasised plaanid ja esimene neist sai eile teoks. Nimelt otsustasime üheskoos, et küpsetame igaüks kodus midagi laupäevaõhtuseks teatrietenduseks, kutsume kohale ka kohvi pakkuja ja küpsetsitest saadud sümboolne tasu läheb heategevuseks küla ürituste korraldamiseks mõeldud ühiskassasse. Ja tundub, et asi õnnestus päris hästi ja võeti külainimeste poolt hästi vastu.

Kõik heategevuse korras. Kogusime külale ca. 24 eurot.

Nüüd siis etendusest. Algus oli kell 18:00, pilet 4 eurot

Ettekandel oli Hermann Bahr´i "Mees, naine ja kontsert" (Das Konzert), 1909, komöödia kolmes vaatuses Võhma näiteringi Rassijad esitlusel.

Lugu elumehest klaverikunstnikust, kes muuhulgas juhendab igavlevate kõrgklassidaamide klaveriõpinguid. Teadagi viib see ka romantiliste suheteni. Klaveritunnid jäävad ära - maestrol on kontsert! Täiesti ootamatult. Kogu linn teab, et maestro käib ikka mägedes, oma suvemajas, kui tal järjekordne "kontsert" on. Idüllile lisab vürtsi petetud abikaasade efektne sekkumine. Nädalalõpp kujuneb...huvitavaks.

Iga pott leiab lõpuks kaane ja elu pöörab jälle oma tavapärasesse rööpasse.

Lavakujundus
Tükk oli väga õpetlik, naerda sai ja näitlejad olid ka tasemel. Kokku oli 10 osatäitjat, üks neist täitis kahte osa ja oli üksnes ka minu lemmik. Tegu oli vene päritolu naisega nime järgi vaadates ( Natalja Remmer), kes väga vahva aktsendiga oma osa ette kandis ja mängis ka meest, mis kukkus igati lahedalt välja.

Eemal seisab kepiga härra Pollinger, kes oli minu lemmik osatäitja
Etendust oli vaatama tulnud 43 inimest, mis meie küla kohta on super tulemus. Enamus olid meie enda küla elanikud, aga oli ka naaberküladest kohale tulnuid. Mina sain kaasa võtta kaks last, nende seas ka 5-aastane Meena. Natukene mures olin küll, kuidas ta selle pika etenduse vastu peab, eriti, kui tegu ikkagi täiskasvanute tükiga ja päris raske tükk lapse jaoks. Sten näiteks ütles, et talle oli igav. Meena jällegi oli vaimustuses, sest kostüümid olid ilusad, kõrged kontsad, ehted, soengud - kõik, mis Meenale väga korda läheb. Tema silmad igatahes särasid:) Sisu võis talle arusaamatuks jääda, aga kõik muu kompenseeris selle. Ja selline kogemus lapsel saada oma külas meie väikeses külamajas on alustuseks väga hea. Oli teisigi tema vanuseid lapsi.

Meena lemmik näitleja Delfine (Siret Koitmäe) rollis
Vaheaegu oli kaks ja sel ajal said siis inimesed omavahel suhelda, kohvi juua, saiakesi maitsta ja ka erinevaid napse proovida. Eneli oli kaasa toonud Tikri likööri, millel oli ikka äratuntav ehe tikri maitse ja maitses väga hea.

Vehaeg - kohvipaus

Etenduse lõppedes jagati osalejatele lilli, õeldi tänusõnu nii külainimeste poolt kui näitlejate poolt. Neil ei olevat veel nii head publikut olnud kui meie. Kompliment missugune:)



Saalis oli märgata rahuolevaid pilke ja nii siit kui sealt oli kuulda, et tükk oli väga hea, hästi mängitud ja tasus tulla. Tore.

Aitäh kõigile ja järgmise ürituseni!

P.S. Piltide kvaliteet on nagu ta on, vabandan!