Käisime "vällamaal"

Kõigepealt tänan kõiki bliogilugejaid, kes mind eilsel tähtsal päeval meeles pidasid ja õnnitlustega üle külvasid :D Armsad olete!
Kuidas minu päev eile möödus, kuulete kohe. Plaanis oli siis minu sünnipäeva puhul üks rattasõit Lätti teha, et Ruhjas pidulik lõuna süüa. Päev oli ju vaja kuidagi eriliseks teha. Suurem pralle sai laupäeval ära peetud, söökide ja jookidega. Mõned lähedasemad inimesed olid ka külla kutsutud. Kingitusi sain ka. Selle kohta tahaks lähitulevikus eraldi postituse teha, siis saate aimu, mida ühele 38. aastaseks saavale naisterahvale kinkida:D
Ärasõit oli plaanitud kella 12-ks, kui Stig oli ennast välja maganud. Reaalselt saime minema  enne ühte, sest Stigi mähe oli hommikust saati kuiv ja ootasime pissi. Olin juba natuke mures, et äkki vedelikupuudus lapsel. Ootasime ja ootasime, aeg muudkui läks ja ikka ei midagi. Võtsin ta siis potilt, mähe uuesti tagasi alla ja seadsime endid minekule. Oleksimegi muidu seda pissi ootama jäänud.

Stardivalmis

Esimene viperus teepeal juhtus õige pea. Väntan ja väntan ja äkki enam vändata ei saanud. Kinni kiilus midagi. Stig andis küll oma lalinaga midagi teada, aga kes seda kuulas siis. Tema kaisurätt "nossu" oli keti vahele takerdunud.

"Nossu" päästetööd

Jukerdasime tükk aega, enne kui "nossu" jupphaaval kätte saime. Kolm sai ühest rätist nüüd. Ja sõit võis jälle alata. Esimese peatuse tegime Köönas. Seal on villavabrik ja veski.

Mõtlesime, et astume läbi. Mingit liikumist seal ei olnud, ühtki autot samuti mitte.Meie Stigiga avastasime kohe väga laheda kiigu. Pole elus nii hea kiiguga kiikuda saanud. Sujuv ja ei ühtki kriginat, uinutav lausa.
Vahepeal katsusin mähet ja jumal tänatud, midagi oli sinna juba tehtud. Süda jäi rahule. Kõik oli korras ja asi funksis.

Nii saab sellise kiigu ehitada

Siis märkasime liikumist ja kuulu järgi pidavat seal ka kohvi ja värsket leiba pakutama. Saigi küsitud niiviisi ja pererahvas oli väga lahke, kutsuti meid sisse ja saime natukene keha kinnitada. Oli ikkagi juba ca. 10 km seljataga.

Kohvi, kaht sorti kohapeal küpsetatud leiba, või ja mustsõstra moos.

Kaasa sai ka värsket leiba osta. See tuli otse ahjust ja oli veel kodu jõudes soe.Pätsi hinnaks oli 2.50 €.
Vahepeal vaatasin seal hoones ahetades ringi ja tegin pilte. Väga lahedaid lahendusi oli seal sisustuse vallast näha ja palju sepistatud asju. Vaadake ise...

Lahedalt maalitud seinad Vol.1

Vol. 2

Sepistatud toolid

Lühter kohaliku villaga polsterdatud

Tool

Heinarehad nagidena kasutusel

Lahe garderoob sepistatud jällegi, ka riidepuud

Prügikast...vaatasin, prügi oli ka sees. Ei uskunud algul:)

Sissekäigu juures suitsetajatele

Suure prillid, kuhu abiellujad tabalukke panevad

Edasi jalutasime sealsel territooriumil, kus oli ka ahhetamist küll ja küll...

Värvilised mesitarud. Läksin liiga lähedale ja üks sumiseja lendas mulle kraevahele. Siis oli küll hirm juba. Pääsesin seekord.

Stig arvas, et see on päris loom:)

Geniaalne kiik minuarust.

Esimese peatuse üle rahulolevaten liikusime röömsalt edasi, sihtpunkti, Ruhja. Riigipiirilt näitas kilomeetreid Ruhja 16. 10 oli seljataga, järelikult umbes 6 veel. Polnud ju hull. Valimsime teise tee Ruhja sisenemiseks ja nägime kohti, kuhu varem sattunud ei olnudki. Käidud on ju seal palju-palju ja alati samat teed pidi. Avastasime uusi paiku.
Plaan oli ühes Ruhja söögikohas pidulik lõuna süüa piduliku päeva puhul. Koht oli täitsa avatud, ilm ilus teenindus ka väga meeldiv. Võib-olla aitas sellele kaasa see, et meil oli väike laps seltskonnas:) Menüüst eriti midagi välja lugeda ei osanud ja sai tellitud praad, kus ikka liha oleks ja kartuleid. Kaste sai ka suure surmaga tellitud:) Läti keel on ikka jube keeruline.

Söögikoha nimi on umbes-täpselt tõlgituna  "Kolm sõpra"

Menüül puust kaaned

Inglise keelne variant menüüst

Huvitav lahendus letil.Erinevate maade mündid.

 Istusime väljas. Saime ka enda käsutusse söögitooli ja mänguasja Stigile. Oote aeg ei olnud pikk, kui söögid juba lauda toodi. Ahvatlev nägi kõik välja ja maitse oli sama hea. Ju meil olid kõhud ka ikka tühjad. Imestama pani, et Stig sõi ikka ka väga isukalt. Söök pidi ikka hea olema.Sööma hakates oli selline tunne, et peame ikka veel juurde vist tellima, niivõrd maitsev oli. Aga kui lõpetasime, siis lausa ägisesime. Stig otsustas püksid ka kohe sealsamas täis teha. Mina,ettenägeliku emmena, olin loomulikult puhta mähkme kaasa võtnud. Kui selle probleemi lahendanud olime, oli Stigi näost näha ülimat rahulolu ja isegi paari haigutust. Me kõik oleks heameelega silma kinni lasknud. Kõht ju oli täis ja ilm mõnusalt soe. Riided olin ma endal etäpselt õiged valinud. Midagi ei pidanud juurde panema ega ka ära võtma. Hommiku otsa sai ju valitud ka:D

Kuskil Ruhja peal me ringi ei kolanud, veelvähem me shoppasime seal. Polnud vajadust ja eesmärk oli ju teine. Tagasi sõites jäi samale tänavale, kus söögikohtki, Ruhja jäätisetehas. See on nii kuulus koht, et kohustuslik pildi tegemine pidi ka olema loomulikult.

Stig oli väga tubli ja vapper reisikaaslane. Ei mingisugust vingumist. Täitsa emmesse:) Magama jäi ta sealsamas Köönal, kust kodu oli veel 10 km. Ta oli nii vaese olekuga, kui ta oma suure kiivriga tukkuma jäi, et tegime peatuse. Tahtsime ta paremini sättida, aga ega seal rattatoolis see eriti võimalik ei olegi. Stig ärkas selle jama peale peale 5 minutilist tukkumist ja nii ta üles jäigi. Piisas talle sellestki.

Reisi lõpp, kodus

Ja mis kodu jõudes lahti läks. Stig muutus nii hüperaktiivseks. Kõigepeal pani sajaga taha tuppa, otsis paar väikest autot ja siis viskas köögi põrandale ennast kõhuli ja hakkas vuristama oma autodega, ise ajas suust mootori mürinat välja. Küll ta siis mängis, jooksis ja toimetas. Areng oli vist rattatoolis peatuma jäänud. Katsuge ise 5-6 tundi istuda vagusi.
Magama sain ta peale üheksat alles ja seda ka suure surmaga. Ta oli ikka nii üle väsinud, et kõik oli segi. Hommikul magas ta rekordkaua, poole kaheksani:)
Suured tänud vahvale reisikaaslasele, kes kannatas pea 36 km  ära minu uinumist ja uimerdamist maanteel. Ja veel minu ratta kilinat kolinat terve tee kuulama pidi. Aga uimerdamine ja lätu löömine mulle istub ja kui seda veel tervislikult värskes õhus teha saab ja samal ajal saab veel päikest ka võtta, siis teinekordki:D