Esiteks tahaks kõigile uudishimulikele Inkasso jama kohta infi anda. Püüdsin terve reedese päeva kontakti saada sellel numbril, millelt kummaline kõne tuli, aga tulemusteta. Ja Steni telefonile ka enam keegi ei helistanud. Suht imelik. Pereliikmed hurjutasid, et mis sa ikka helistad, äkki mingid tasulised numbrid ja pärast mingid hiigelarved. Aga kontrollisin oma saldot, kõik on normaalne. Ise mõtlesin, et kui Eestisse tulime, siis Sten sai EMT-st uue numbri. Äkki on selle numbri vana omanik asjaga kuidagi seotud ja nüüd aetakse võlglast taga, kuigi inimesel number ära antud. See oleks loogiline seletus. Igatahes oleme teadmatuses ikka veel. Aga ise olen ma juba rahunenud ja elu läheb vana radapidi edasi:)
Tegelen kõvasti saagikoristusega. Päris mõnus töö, kuigi selg on haige ja annab iga küürutamisega tunda. Ikka veel seikluspargis käimisest. Nii vanadel ikka ei maksa tervisega mängida seal kõrgustes:D
Punaseid peete keetsin reedel suure potitäie. Olen alati peedid purki õrna marinaadiga pannud, et talvel hakkliha kaste kõrvale sobiv kraam olemas oleks. Ja ega need peedid niisama keldris tavalises olekus säilida ei taha. Purgis on kõige kindlam viis. Praegu podiseb välipliidil teine laar peeti. Need panen homme purki, kui maha jahtunud on. Koor tuleb neil ka imehästi maha seekord, ainult käega vaja lükata ja tükeldamise vaev.
Porgandeid panen ka juba tasapisi sügavkülma. Koorin ja tükeldan kas siis kuubikuteks või ühepajatoidu jaoks suuremateks tükkideks, kilekotti ja sügavkülma. Talvel ei mingit jama, kui supile vaja porgandikuubikuid. Löön omale kotist paraja tüki ja panen pannile kuuma õli sisse praadima sibulatega. Väga mugav. Saksamaal tegin alati nii.
Nüüd peale vihma tulevad maa seest paremini välja ka. Reedel pidin abivahendit kasutama, et porgand maa seest kätte saada.
Sibulasaak on mul küll vägev seekord. Kolm vagu väärtuslikku kraami. Ema kurtis, et mis ta nüüd oma sibulatega teeb, mulle ka ei saa tuua:) Kakkusin sibulad üles ja panin hunnikutesse kuivama. Lõikan pealsed maha ja siis sõidutan lehtla alla kuivama. Ja siis aegajalt lasen käte vahelt läbi, et ilusad kuldsed mugulad saaks.
Peterselli kuivatasin ka veel ühe portsu. Tilli tahaks ka veel kuivatada, aga minul isiklikult on tillid selleks juba liiga vanad. Ema arvas, et temalt saaks veel sobivaid. Olen juba ühe laari peaagu tilli ära tarvitanud. Mugav ju kapist võtta kuivatatud tilli, ei pea põllule jooksma. Niigi kiire kogu aeg.
Valgeid klaare on sel aastal ka päris palju. Tegin korra mannavahtu ja suure potitäie õunakisselli. Hea on ikka oma aiast mahedat söögipoolist võtta, eriti kui pood kaugel. Midagi ikka teha leiab süüa, vaja ainult natukene ajusid liigutada ja jalad tagumiku alt välja ajada.
Ema on mulle aia äärde ühe huvitava põõsa istutanud. Nimetus peaks olema maasik-vaarikas. Väga effektne ja marjad suured ja maitsvad. Stig maiustab nendega kohe eriti. Kui natuke üle jääb, plaanin ka sügavkülma neid panna.
Kurgid kasvavad põllul lõhki, keegi neid ei taha. Minu norm on purki tehtud. FB-is kuulutasin, et annan kurki soovijatele...huvi null.
Ja lõpuks siis meie talu uhkus...päevalilled. Tohutult ilusad ja võimsad. Kui ma neid külvasin, siis ema ikka arvas, et hull, varjab ju kõik aiavilja päikese eest ära. Aga suvi on nii ilus olnud, et kõik on piisavalt päikest saanud.
Kui sihvkad valminud, saavad õisikud talveks lindudele ja loomulikult võtan järgmiseks aastaks uue seemne ja külvan aga jälle neid päikeselilli. Siis juba rohkem:D
Tegelen kõvasti saagikoristusega. Päris mõnus töö, kuigi selg on haige ja annab iga küürutamisega tunda. Ikka veel seikluspargis käimisest. Nii vanadel ikka ei maksa tervisega mängida seal kõrgustes:D
Punaseid peete keetsin reedel suure potitäie. Olen alati peedid purki õrna marinaadiga pannud, et talvel hakkliha kaste kõrvale sobiv kraam olemas oleks. Ja ega need peedid niisama keldris tavalises olekus säilida ei taha. Purgis on kõige kindlam viis. Praegu podiseb välipliidil teine laar peeti. Need panen homme purki, kui maha jahtunud on. Koor tuleb neil ka imehästi maha seekord, ainult käega vaja lükata ja tükeldamise vaev.
Nüüd peale vihma tulevad maa seest paremini välja ka. Reedel pidin abivahendit kasutama, et porgand maa seest kätte saada.
Sibulasaak on mul küll vägev seekord. Kolm vagu väärtuslikku kraami. Ema kurtis, et mis ta nüüd oma sibulatega teeb, mulle ka ei saa tuua:) Kakkusin sibulad üles ja panin hunnikutesse kuivama. Lõikan pealsed maha ja siis sõidutan lehtla alla kuivama. Ja siis aegajalt lasen käte vahelt läbi, et ilusad kuldsed mugulad saaks.
Valgeid klaare on sel aastal ka päris palju. Tegin korra mannavahtu ja suure potitäie õunakisselli. Hea on ikka oma aiast mahedat söögipoolist võtta, eriti kui pood kaugel. Midagi ikka teha leiab süüa, vaja ainult natukene ajusid liigutada ja jalad tagumiku alt välja ajada.
Ema on mulle aia äärde ühe huvitava põõsa istutanud. Nimetus peaks olema maasik-vaarikas. Väga effektne ja marjad suured ja maitsvad. Stig maiustab nendega kohe eriti. Kui natuke üle jääb, plaanin ka sügavkülma neid panna.
Kurgid kasvavad põllul lõhki, keegi neid ei taha. Minu norm on purki tehtud. FB-is kuulutasin, et annan kurki soovijatele...huvi null.
Ja lõpuks siis meie talu uhkus...päevalilled. Tohutult ilusad ja võimsad. Kui ma neid külvasin, siis ema ikka arvas, et hull, varjab ju kõik aiavilja päikese eest ära. Aga suvi on nii ilus olnud, et kõik on piisavalt päikest saanud.
 |
| Stig väike abimees on alati suure huviga igal pool abiks ja naudib ka suve. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar