Küsimused mulle

27. november 2014

"Printsess Luluu ja härra Kere"

Käidud. Ja nähtud.
Alustasime sättimisega juba kolme paiku, sest Sten tuli varema bussiga. Jumal tänatud. Sai vähemalt rahus ja ajavaruga oma kolm paari pükse ära proovida. Selgus, et ülikonna püksid on keskkohast kitsaks jäänud ja peab minema teksadega. Eks see tõmbas tal natuke tuju nulli ja ütles juba vahepeal, et tema ei tulegi. Mina askeldasin edasi ja ei lasknud ennast häirida tema tujudest.

Kui lõpuks asju juba autosse viima hakkasin, hakkas Sten ka asja tõsisemalt võtma ja sai sobiva püksipaari jalga.

Siis Tuli Mete bussi pealt. Ja Steni marutamine selle kõrval, mida Mete korraldas, ei anna võrreldagi. Kui Mete kuulis, et kleidiga on vaja minna, hakkas pirtsutamine iga asja peale pihta. Juuksed tilkusid tal veel ujumise tunnist. Kammida neid ei saanud. Harutasin patsi lahti, et juuksed taheneda saaksid. Harjamine käis suure kisaga. Kõik oli halb, mis minu suust tuli - olgu siis saabaste pakkumine või mis iganes. Püüdsin rahulik olla, sest Meena oli ju ka veel lasteaias ootamas. Ja oli vaja tegutseda, et õigel ajal õiges kohas olla ja see katsumus ka edukalt läbida.

Meenaga läks üllatavalt hästi. Ei ühtki halba sõna. Selle tegi ta loomulikult teatris kuhjaga tasa :D

Jõudsime väga normaalsel ajal kohale. Jõudsime riietuda, wc-s käia ja kohvikusse ilma jõrjekorras seismata. Jäätisekokteilid ( 1.50 €/ klaas), mulle latte, kaks viineripirukat, tükk kooki, pulgakommid ja üks Daim. Oligi üle 10 euro kulunud. Kava võtsime ka, 1.50.


Loomulikult oli seal veel igasugu ahvatlusi lastele, alates raamatutest ja lõpetades ekstra maiustuste müügiletiga. Neist saime puhtalt mööda ja vaatasime fotonäitust romadest veel enne etenduse algust.



Minu laste jaoks oli see esimene "päris" teatri külastus. Kõik oli uus ja huvitav, täiesti uus kogemus. Nad uurisid, küsisid ja ahhetasid-ohhetasid tublisti. Kodusemaks ja vabamaks muutusid nad siis, kui nägid, et teised külastajad olid samasugused lapsed kui nemad. Ei olnud kõigil ülikonda, ei kingi, ei udupeeni toalette. See tõmbas kõvasti pingeid maha meie mitte eriti maitsekalt riietatud lastel.

Kohe kui etendus pihta hakkas, oli näha, et tükk on hea ja lastel silmad särasid. Meena sättis jalad kohe pepu alla, et mugav vaadata oleks ja hakkas kogu seda roosat mõllu endale sisse ahmima. Minu lootused olid seega täidetud. Kostüümid oli kadestamisväärsed - eriti printsess Luluu roosavahune seelik (kleit). Lavakujundus paljudes erinevates piltides ja väga maitsekas (põhiliselt roosat pean silmas). Tohutu töö ja vaev oli nähtud igatahes ja kõik kenasti välja kukkunud. Lapsed olid vaimustuses.

Üks koht oli väga teemakohane ja Stenil oli suur äratundmisrõõm. Nimelt see mardipäeval käimine, kui Luluu ja Kere tõid ettekäändeks mardipäeva, et ühe mitte eriti meeldiva mehe majja pääseda. Sten vaeseke ei oma ka mardipäevast eriti aimu ja magas õige päeva jooksmiseks maha. Läks siis mitte mardilaupäeval vaid hooois mardipäeval. Said sõbraga ka sisse, aga kui õeldi, et täna pole õige päev, vastasid nemad: " Meil ei olnud eile aega".

Kui etendus läbi sai, tekkis ka väike rüselemine Meena poolt, mis polnud teadagi eriti meeldiv. Ja eks Mete tegi siis omapoolse käigu ja nii see tüli tekkis.

Sten oli igati viks selleks ajaks. Eks see meil lainetena käibki. Üks on enamvähem, teine hakkab rahunema ja kolmas nagu väike "kurat".

Tee peal sõidu ajal püüdsin siis asja klaarida ja Meenat maapeale tagasi tuua. Ta ikka küsis, mis ta tegema peaks, et asi korda saaks. No mis seal enam ikka teha, kui tegu tehtud. Palusin edaspidi kätega mitte enam rääkida ja suud kasutada. Tundus, et ta kuigipalju sai aru, mida temalt oodatakse :D Hea seegi.

Kokkuvõttes oli loomulikult kõik tore ja elamus pikaks ajaks. Eks meil kõigil ole üks või rohkem luukeret kapis :)

1 kommentaar:

Efka ütles ...

Teatris käimine ongi selline eriline sündmus :) Isegi mulle tõmbab väikse värina sisse.