Kellegi tundmatu soovil kirjutan natukene meie kassidest. Kui me nad jaokaupa suve lõpul võtsime, siis oli palju kurja vastukaja, et miks ometi võtta kassid, kui kasse tuppa elama ei lastagi. Küll omistati mulle "südamet" inimese nimi ja seda ilkumist oli natuke isegi liiga palju kohati. Hakkas juba ära tüütama.
Elavadki minu kassid väljas. Uskumatu ju küll, aga maakohas on see täitsa normaalne nähtus. Ja pole siiani lasknud neid tuppa. Elavad ilusasti lehtla all, söögi saavad alati kindla koha peale ja mänguruumi on õues küllalt. Eriti meeldib neile õunapuu otstes ronida. Ja eks nad "rallivad" hoovis ka, kui enam magada ei jõua. Päris huvitav on aknast vahest jälgida, kuidas nad hüppavad ja puide otse kõik kolmekesi kihutavad.
Söömisega on nüüd nii, et olen saanud nad niikaugele, et konserve enam ostma ei pea. Muidu olid ainult konservi peal. Nüüd olen hakanud otsma latiga "Nimeta" vorsti. Seda söövad nad meelsasti. Reedeti on neil räimepäev. Ostan alati euro eest ja sellest piisab pühapäevani vaheldumisi muu toiduga. Kodu toitu nad eriti ei söö. Söögijääke ma mõtlen. Vahest mõnda lihasemat kastet teen neile piimaga segi. Soe piim on igal söögikorral ja kuivtoit on ka nüüd alati ees ja tundub, et nad söövad päris edukalt seda.
Olen neid ka paaril korral tuppa uudistama lasknud, kui ahjupuid vean, aga ega nad eriti huvitatud ei ole ja kui veel Stig üleval juhtub olema, siis jooksevad kohe hirmust ukse pealt tagasi. Tuppa surumist kui niisugust üldsegi ei ole. Nende territoorium on lehtla ja selle ümbrus.
Hiired on nad kenasti kõik kinni püüdnud. Toas mürgid seisavad puutumatult - järelikult hiiri ei ole. Ükspäev oli ka priske mutt maha murtud ja mängukanniks võetud. Seda siis visatakse väiksematele ja nii nad mängivad omavahel. Mõnus seltskond on nad kõik kolmekesi. Pole kordagi kahetsenud, et ma nii hulgi nad kohe meile tõin, kuigi ma olin suur kassivastane. Lapsed käivad neid ka ikka aegajalt silitamas, et nad väga metsikuks ei muutuks.
Nii on meil kassikestega. Kasvanud on nad kõvasti, kenad prisked karvapallid:)
Nimed on ka neil vist ikka endised - kollane on Kõuts, must Muurik, valgekirju Kiti-Kiti-Miisu. Mina kutsun neid kiisudeks:D
2 kommentaari:
Ussirohtu ikka saavad? Kui värsket kala söövad, siis peaks kindlasti andma. Ja marutaudivsktsiin on kohustulik. Millised plaanid on kastreerimise-steriliseerimise osas?
Vahvad loomad tunduvad muidu olevat! Minu meelest on ok kasse ka õueloomadena pidada, ainult korra aastas tuleks neid veterinaarile näidata ja ei tohiks süüdimatult lasta neil pesakondi teha.
Ussirohtu pole saanud ja marutaudi vastu saavad süsti kevadel, kui meie valla loomaarst oma tavapärast ringi teeb. Ja eks selle sigimesega vaatame ka. Ega me ei teagi päris täpselt, kas nad on isased või emased:D
Postita kommentaar