Küsimused mulle

17. detsember 2014

Ootus

Tänane päev on enamjaolt kulunud ettevalmistustele, et homme rahuliku südamega Jurmalasse Livu veeparki sõita. Lapsed on väga elevil ja seda juba mitu päeva. Kohe on tunda, kuidas seda homset päeva nii väga oodatatakse. Kõik on kuidagi motiveeritud ja abivalmis igas asjas. Nii võiksiki jääda:D Praegugi on majas juba vaikus, et homne ikka kiiremini tuleks. Koolist-lasteaiast on kõigile vaba päev võetud. Mete peab loobuma kooli jõulupeost, mille üle ta väga ei kurvastanudki. Koolikaaslastelt on ta väga palju head tagasisidet saanud Livu veepargi kohta, et see on momendil nr.1.

Ettevalmistustest tähtsaim oli täna moonakoti kaasa tegemine. Hommikul tegin suure hunniku ülepannikooke, millest suutsin 12 kooki ka kõrvale nihverdada-igale kaks kooki, et tee peal midagi näksida oleks. Lastega väga oluline nüanss. Minu lastega.


Kõrvitsa tegin ära. Kõrvitsaga on sel aastal oma lugu. Kevadel sain taimed, mis istutati ka põllule maha (eks isiklikult vihmaga istutas põllul), sügisel sain eksämmalt kõrvitsa ja et rodu korrapäeraselt jätkuks, peaksin ka valmis tehtud kõrvitsad jõuludeks saama. Nii ta ju tavaliselt kipub olema. Olen laisk olnud. Lasin külmal kõrvitsad ära võtta. Tegin küll saadud kõrvitsa ära, aga jõuludeks ei jää sealt midagi. Maitseb lihtsalt meie perele liiga hästi, isegi Meenale:) Kaasa võtan ka vast midagi. Praegu ei taha mõeldagi, nii palju sai söödud. Loodan, et hommikul on isu tagasi.



Lõpuks tegin veel kilost hakklihast kotlette. Seekord natukene pisemaid, et oleks hea reisi peal näpu vahelt süüa. Nii kui nii hakkab üks suur söömine pihta juba enne Riiat, nagu tavaliselt.


Päeval said autole lisaistmed sisse. Siis mahume kõik kuuekesti ilusasti ära-igal oma koht, ei tohiks mingit nügimist tulla. Võitlus kohtade pärast võib-olla ainult. See on tavaline ja ma olen juba harjunud sellega. See võitlus käib ka peale iga peatust. Siis joostakse või jäädakse üldse autosse istuma, et mitte paremast kohast ilma jääda. Ainult üks koht on kindel-minu:) No ja Stigi turvatooli ei hakka ka keegi liigutama õnneks.


Ma ei tohiks seda rääkida, aga Stigi turvatool oli kunagi Jaskari turvatool. See tool on olnud kõigi minu laste kasutuses, vahepeal isegi uue katte saanud ja kevadel peaks 18 aastat vanaks saama. Sel ajal, kui Jaskar sündis, polnud vist isegi turvahälle veel eriti liikvel. Ja kuna ta oli suurt kasvu tita, sai ta omale selle turvatooli esimeseks tooliks. Käib ka lamavasse asendisse. Ja nüüd kasutab seda Stig.

Auto sai ka tangitud ja selle eest aitäh isale-emale, kes igati abiks, et meie jõulureis ikka kenasti teoks saaks. Isa oli kohe päri ja nõus ilma pikema jututa abistama, kui talle rääkisin, mis plaan mul lastega on-oleks vist isegi kaasa tulnud hea meelega. Ja siis ma isekeskis mõtlesin, et mul on ikka vedanud küll. Ema-isa on alati tegelenud selliste asjadega, nagu puude tegemine, ehitamine, kõpitsemine siin ja seal ja mina olen saanud olla laste päralt ja keskendunud oma probleemidele. Nad on ikka palju asju minu eest ära teinud, millega poleks ma iialgi hakkama saanud laste kõrvalt. Ja muidugi asendamatu "eks" kaasa arvatud:) Ja nad on ka lapsi kantseldanud üksteise võidu. Asendamatud inimesed minu elus.

Täna käiski ema välja uue plaani. ma ei tea, kas ta võttis seda tõsiselt või tegi niisama nalja mu üle. Ta arvas, et peaksin kahe väiksema lapsega jälle Saksamaale paariks aastaks minema. Meena kooli ja Stig lasteaeda, et keelt õppida. Stigil praegu õige hetk saksa keelega tutvust teha, eesti keel peaaegu suus:D Ja Meenal vaja keelt värskendada ja tähtede-grammatikaga tutvust teha. Hea plaan:)

Nii...nüüd oleks veel vaja Meena kingitused välja otsida ja hommikuks kenasti välja panna, et ta ikka aru saaks, kui tähtis on tema sünnipäev. Isegi Mete muretses oma pisku taskuraha eest Meenale üllatuse, kuigi nad kaklevad nagu kass ja koer vahet pidamata. Südames on on vist siiski üsna lähedased ja sõbrad:D Võib-olla hakkavad tulevikus isegi sõbrannatama vaiksetviisi ja koos pidudel käima:D Ok, ok...unistan jälle!:)

Ühe tordisöömise tegime ka juba ära. Ema tuli õhtul kahe tordiga-meile sefiiritort, lastele tavaline kreemitort. Nii et sünnipäevapidustused alaku!


 

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ilusat sõitu Teie perele ja Meenale kaunist sünnipäeva.

ShoppingQ ütles ...

Me väga täname!

Anonüümne ütles ...

Palun jaga oma pannkoogiretsepti, mul ei tule üldse head ülepannikoogid ja sul näevad need nii ilusad välja (ning nagu ma olen aru saanud, siis on sul kokanduses hea käsi, järelikult - tasub uurida!) :)

Ja noh, eks selle Saksamaale kolimisega on nii nagu on. Kui sa soovid ja tahad, siis miks mitte. Aga kui hea see lastele on kogu aeg edasi-tagasi kolksuda + suuremad lapsed tahavad ju ka sinuga koos olla. Aga eks sa ise tead ikka kõige paremini :)

ShoppingQ ütles ...

Võtan omale plaani ja avaldan lähiajal ka oma pannkoogitegemise retsepti koos piltidega:)
Eks see Saksamaale naasmine on suusoojaks õeldud. Tõsiselt ma seda küll ei kaalu praegu.