Eilne päev oli taaskord seikluste rohke. Algas sellega, et hommikul vara vedasin slepis ema kauaaegse truu kaaslase ajutisele surnuaiale. Tundub, et selle auto päevad said üleeilsega loetud. Mis tast edasi saab, ei teagi veel. Koguma vanasid romusid mõtet hakata ei ole, see on kindel. Liiatigi palju on selliseid majapidamisi, kus majaümbrused on vanu romusid täis. Ei ole ilus vaatepilt. Ideid?
Ema oligi siis hetke justkui jalamees, sest üks auto ei kuule ja teine ei näe. Ma siis püüdsin teda niipalju transportida, kui minu üsna sarnane trajektoor temaga võimaldas.
Eilseks aga oli ta omal käel interneti abiga uue võimaliku variandi välja otsinud. Ajutiseks lahenduseks ja võimalik, et ehk ka päris mitmeks aastaks. Jällegi vajas ta minu abi, et siis üheskoos minna ja vaadata, kas läheb ostuks. Põltsamaale. Tundus huvitav.
Panime hommikul kohvitassi juures päevase logistika paika. Minul oli tähtis arenguvestlus koolis, mis tuli kindlasti enne kordaajada ja et emal oli nii või naa vaja samal ajal veel tööl olla, siis leppisimekokku õhtuks, kui kõik tähtsad ja vajalikud toimingud tehtud said. Sealhulgas Meena tantsukool.
Pisemad lapsed planeerimise kõik kaasa. Varusin selleks puhuks veel autosõidu ajaks neile näksimist, et aeg söömisega kuigi palju sisustatud oleks. Viinamarjad ja maisikepid tundusid hea valik pluss üks jook kamba peale. Ainuke mure oli, et vinamarju pidime pesemata sööma. Kuigipalju sai paberiga pühitud, aga see pole ikka see. Ma veel mainisin, et lööbki Stigil äkki kõhu käima.
Olime kõik ootusärevuses,et saame siis ka Põltsamaad oma silmaga näha. Ilm oli super ilus, lausa lust sõitmiseks. Stig muidugi kartis, et nüüd kulub jälle paar päeva autos turvatoolis istudes. Eks tal oli veel meeles viimane pikem sõit ja tema oleks meelsamini peale lasteada koju tahtnud. Lohutasin teda, et ta saab ika õhtuks koju ja oma voodisse. Et väike tiir vaid:D
Peale tundi aega sõitu olime Põltsamaa piiril ja ema hakkas siis uurima edasisi juhtnööre. Ma tegelikult juba aegsasti enne Põltsamaad arvasin, et oleks kohe hea teada täpset aadressi, siis saaks kohe sihtpunkti ilma pikema jututa. Selgus, et hoopis Võisikus(l) asus auto. No nii. Ootasime teejuhi ära ja hakkasime sabas sõitma. Sõit läks Võisikust ka läbi. Isegi mitte Võisikus ei asunud see auto. Üsna kõrvalises maakohas. Vot sulle siis Põltsamaad.
Nüüd oli veel ainult tähtis, et auto ikka ostuks okei oleks, et ei peaks tühjade kätega lahkuma. Aga 600€ eest oli autot kül ja veel. Tegelikult oli emale kõige tähtsam, et raadio ikka see oleks. Oli aga lausa raadio koos CD-ga. Lisaks talvekummid velgedel, talvised porimatid (kuulsin esmakordselt sellistest asjadest), konks, istmesoojendused, pagasniku luuk isegi töötas. Aga et raadiol olid ka seinad ümber ja rattad all, siis see oli juba piisav, et ost ära teha.
Niikaua kui proovisõitu tegime ja autot üle vaatasime, said Stig ja Meena mõnusalt jalgu sirutada, porilompides plätserdada ja pererahva koeraga möllata. Ilm oli jätkuvalt imeilus ja koht, kus me olime, oli ka väga looduskaunis ja mõnusa auraga.
Asjalikud naised, nagu me emaga oleme, sai kaup tehtud ja aeg oli ots kodu poole sättida. Ema oma "uue" autoga ees, meie sabas. Auto oli aus, lasi nagu siidi. Vahepeal tegime metsapeatuse ja siis sain uurida esimesi muljeid. Auto soe, liigub, muud pole vajagi. Mul oli hea meel, et ema rahul oli.
Esimese tankimise tegi ta Statoili bensinijaamas Viljandis. Mul eriti Eesti bensiinijaamadega kogemusi ei ole. Ei käi ma seal kunagi eesmärgiga kohvi ja suupisteid osta. Peamine on siiski tankimine. Kui kaugemad sõidud on, siis aga küll. Tean juba, kus on enam vähem normaalne wc, kus hea kohvi jne. Ja kuna ma olin nende mustatde viinamarjadega midagi ära sõnunud, siis oli põhjust ka tanklat seestpoolt lähemalt uurida. Kõik vajalik oli autojuhile olemas. Täpselt nagu välismaal. Et sõit lõbusamalt edasi kulgeks, võtsin lastele krõpse ja juua. Õhtu oli juba hiline ja pisike peatus muutis kõik taas erksaks. Pidasime koduni väga kenasti vastu ja lastele paistis väljasõit täitsa meeldivat.
Ees ootas meid soe kodu Mete ja Steniga. Nemad said täitsa omapead kodus olla ja segamatult omi asju teha, mis on ka üsna haruldane meil siin. Vahetasime vanaema autoostu muljeid ja kõik läksid positiivselt meelestatult oma pesadesse, et siis hommikul taas tavapäraselt alustada.
Emale aga nael kummi ja pikki autosõite! :D
Ema oligi siis hetke justkui jalamees, sest üks auto ei kuule ja teine ei näe. Ma siis püüdsin teda niipalju transportida, kui minu üsna sarnane trajektoor temaga võimaldas.
Eilseks aga oli ta omal käel interneti abiga uue võimaliku variandi välja otsinud. Ajutiseks lahenduseks ja võimalik, et ehk ka päris mitmeks aastaks. Jällegi vajas ta minu abi, et siis üheskoos minna ja vaadata, kas läheb ostuks. Põltsamaale. Tundus huvitav.
Panime hommikul kohvitassi juures päevase logistika paika. Minul oli tähtis arenguvestlus koolis, mis tuli kindlasti enne kordaajada ja et emal oli nii või naa vaja samal ajal veel tööl olla, siis leppisimekokku õhtuks, kui kõik tähtsad ja vajalikud toimingud tehtud said. Sealhulgas Meena tantsukool.
Pisemad lapsed planeerimise kõik kaasa. Varusin selleks puhuks veel autosõidu ajaks neile näksimist, et aeg söömisega kuigi palju sisustatud oleks. Viinamarjad ja maisikepid tundusid hea valik pluss üks jook kamba peale. Ainuke mure oli, et vinamarju pidime pesemata sööma. Kuigipalju sai paberiga pühitud, aga see pole ikka see. Ma veel mainisin, et lööbki Stigil äkki kõhu käima.
Olime kõik ootusärevuses,et saame siis ka Põltsamaad oma silmaga näha. Ilm oli super ilus, lausa lust sõitmiseks. Stig muidugi kartis, et nüüd kulub jälle paar päeva autos turvatoolis istudes. Eks tal oli veel meeles viimane pikem sõit ja tema oleks meelsamini peale lasteada koju tahtnud. Lohutasin teda, et ta saab ika õhtuks koju ja oma voodisse. Et väike tiir vaid:D
Peale tundi aega sõitu olime Põltsamaa piiril ja ema hakkas siis uurima edasisi juhtnööre. Ma tegelikult juba aegsasti enne Põltsamaad arvasin, et oleks kohe hea teada täpset aadressi, siis saaks kohe sihtpunkti ilma pikema jututa. Selgus, et hoopis Võisikus(l) asus auto. No nii. Ootasime teejuhi ära ja hakkasime sabas sõitma. Sõit läks Võisikust ka läbi. Isegi mitte Võisikus ei asunud see auto. Üsna kõrvalises maakohas. Vot sulle siis Põltsamaad.
Nüüd oli veel ainult tähtis, et auto ikka ostuks okei oleks, et ei peaks tühjade kätega lahkuma. Aga 600€ eest oli autot kül ja veel. Tegelikult oli emale kõige tähtsam, et raadio ikka see oleks. Oli aga lausa raadio koos CD-ga. Lisaks talvekummid velgedel, talvised porimatid (kuulsin esmakordselt sellistest asjadest), konks, istmesoojendused, pagasniku luuk isegi töötas. Aga et raadiol olid ka seinad ümber ja rattad all, siis see oli juba piisav, et ost ära teha.
Niikaua kui proovisõitu tegime ja autot üle vaatasime, said Stig ja Meena mõnusalt jalgu sirutada, porilompides plätserdada ja pererahva koeraga möllata. Ilm oli jätkuvalt imeilus ja koht, kus me olime, oli ka väga looduskaunis ja mõnusa auraga.
 |
| Stig ja Meena koer Brunoga |
Asjalikud naised, nagu me emaga oleme, sai kaup tehtud ja aeg oli ots kodu poole sättida. Ema oma "uue" autoga ees, meie sabas. Auto oli aus, lasi nagu siidi. Vahepeal tegime metsapeatuse ja siis sain uurida esimesi muljeid. Auto soe, liigub, muud pole vajagi. Mul oli hea meel, et ema rahul oli.
Esimese tankimise tegi ta Statoili bensinijaamas Viljandis. Mul eriti Eesti bensiinijaamadega kogemusi ei ole. Ei käi ma seal kunagi eesmärgiga kohvi ja suupisteid osta. Peamine on siiski tankimine. Kui kaugemad sõidud on, siis aga küll. Tean juba, kus on enam vähem normaalne wc, kus hea kohvi jne. Ja kuna ma olin nende mustatde viinamarjadega midagi ära sõnunud, siis oli põhjust ka tanklat seestpoolt lähemalt uurida. Kõik vajalik oli autojuhile olemas. Täpselt nagu välismaal. Et sõit lõbusamalt edasi kulgeks, võtsin lastele krõpse ja juua. Õhtu oli juba hiline ja pisike peatus muutis kõik taas erksaks. Pidasime koduni väga kenasti vastu ja lastele paistis väljasõit täitsa meeldivat.
Ees ootas meid soe kodu Mete ja Steniga. Nemad said täitsa omapead kodus olla ja segamatult omi asju teha, mis on ka üsna haruldane meil siin. Vahetasime vanaema autoostu muljeid ja kõik läksid positiivselt meelestatult oma pesadesse, et siis hommikul taas tavapäraselt alustada.
Emale aga nael kummi ja pikki autosõite! :D
2 kommentaari:
Kanged naised !
Nael kummi tõesti !
Põltsamaale võiksite suvel tulla. Siin on väga ilus! :)
Postita kommentaar