Kõik, kes vähegi on autosõiduga kokku puutunud, oskavad kindlasti pajatada mõne apsu või olukorra, mis nendega juhtunud on. Kas siis nende endi süül või on sattutud kokku teise liiklejaga, kes pole eriti arukalt käitunud.
Minul oli ühel lasteaia hommikul näiteks juhus, kus mulle täiskiirusel sõitis üks ilmatuma uhke ja suur bemm lihtsalt peateele ette. Õnneks suutsin kokkupõrke ära hoida ja tõmbasin niipalju äärde, kui kannatas. Ja pidurdus oli ka päris korralik. Ehmatusest ei tasu rääkidagi. Pisikesed lapsed peal, sõitsin jalad all värisedes lastaia juurde. Enne seda tegin loomulikult ka ise apsu, sest ei suutnud adekvaatselt käituda äsjasest ehmatusest tingituna.
Lasteaia juurde jõudes märkasin, et toosama uhke bemm oli ka samal kursil sõitnud, aga teist teed ja poole kiiremini kui mina. Sattusin ulja juhiga vastamisi ja loomulikult vabandati. Arusaadav, juhtub ikka. Mina omakorda vabandasin selle juhi ees, kellele ma korralikult teed ei andnud peale oma ehmatust. Oleme ju siiski inimesed ja suudame normaalselt suhelda kaaskodanikega. Ega keegi ju meelega selliseid asju ei tee.
Üldsegi olen ma rahulik, nii muidu elus, kui liikluses. Ma ei sõida ringi vihaselt ja ei kiru rooli taga omaette kaasliiklejaid, kui nad ei sõida nii nagu mina neilt ootan ja eeldan. Eks meil kõigil ole hetki, kui kõik perfektne ei ole.
Eile oli juhus, kui koolimaja juurest oli peateele sõitnud just mitte õigel ajal üks teenekas õpetaja ja ta seisis seal poolenisti peateel ja oli nõutu. Ootas, kuni asi laheneb, et siis ohutult oma teed jätkata. Saime kõik aru, et oli tekkinud probleem ja lahendasime selle rahulikult ja viisakalt, teisi austades. Normaalne ju. Selliseid juhuseid on palju. Nii teiste algatatuid kui ka minu süül olevaid. Ei õigusta ennast üldsegi.
Kuhu ma jõuda tahan, on aga tänane situatsioon, mis jäi küll hinge kriipima. Mitte sellepärast, et mina nüüd kibestnud oleksin, aga kibestunud tundus hoopis teine pool olevat, kellele ma pöördumatuid kannatusi vist tekitasin.
Tegelikult on asi siiski vist sallimatuses, kui järele mõelda. Juhtus siis nii, et vahetult enne koju jõudmist, siinsama meie oma tee peal, kus liiklust eriti ei ole, sõitsin mina juhuslikult vastassuunas. Juhtub. Ei tohiks, aga näed... Nägin, et auto tuleb vastu ja hakkasin sujuvalt oma ritta tõmbama. Oli natukene ootamatu loomulikult, et auto tuli, aga rahulikult asja ajades sain oma suunda ja mahtusid kõik sõitma.
Vastutulija oli tuttav. Seda enam lootsin, et asi oli sellega lahendatud. Aga ei. Minu naeratusest ei piisanud sel korral. Üsna läbi hammaste ja vihast nõretava tooniga mainiti ära, kui ohtlik ma liikluses olen ja korralikud/korrektsed, mitte iialgi eksivad liiklejad ei julgevat enam maanteele tullagi, kui mina ringi liigun.
Siit on kohe näha, kui palju viha ja kurjust tegelikult inimestes on. Mul on ainult hea meel, et mina isiklikult suudan sellistest asjadest üle olla ja liiga teevad need vihast nõretavad inimesed ainult ja ainult iseendale. Olgem sallivamad! Iseenda huvideski vähemalt :D
Kuidas käitud sina ootamatutes olukordades, mis liikluses tihtipeale juhtuvad?
Minul oli ühel lasteaia hommikul näiteks juhus, kus mulle täiskiirusel sõitis üks ilmatuma uhke ja suur bemm lihtsalt peateele ette. Õnneks suutsin kokkupõrke ära hoida ja tõmbasin niipalju äärde, kui kannatas. Ja pidurdus oli ka päris korralik. Ehmatusest ei tasu rääkidagi. Pisikesed lapsed peal, sõitsin jalad all värisedes lastaia juurde. Enne seda tegin loomulikult ka ise apsu, sest ei suutnud adekvaatselt käituda äsjasest ehmatusest tingituna.
Lasteaia juurde jõudes märkasin, et toosama uhke bemm oli ka samal kursil sõitnud, aga teist teed ja poole kiiremini kui mina. Sattusin ulja juhiga vastamisi ja loomulikult vabandati. Arusaadav, juhtub ikka. Mina omakorda vabandasin selle juhi ees, kellele ma korralikult teed ei andnud peale oma ehmatust. Oleme ju siiski inimesed ja suudame normaalselt suhelda kaaskodanikega. Ega keegi ju meelega selliseid asju ei tee.
Üldsegi olen ma rahulik, nii muidu elus, kui liikluses. Ma ei sõida ringi vihaselt ja ei kiru rooli taga omaette kaasliiklejaid, kui nad ei sõida nii nagu mina neilt ootan ja eeldan. Eks meil kõigil ole hetki, kui kõik perfektne ei ole.
Eile oli juhus, kui koolimaja juurest oli peateele sõitnud just mitte õigel ajal üks teenekas õpetaja ja ta seisis seal poolenisti peateel ja oli nõutu. Ootas, kuni asi laheneb, et siis ohutult oma teed jätkata. Saime kõik aru, et oli tekkinud probleem ja lahendasime selle rahulikult ja viisakalt, teisi austades. Normaalne ju. Selliseid juhuseid on palju. Nii teiste algatatuid kui ka minu süül olevaid. Ei õigusta ennast üldsegi.
Kuhu ma jõuda tahan, on aga tänane situatsioon, mis jäi küll hinge kriipima. Mitte sellepärast, et mina nüüd kibestnud oleksin, aga kibestunud tundus hoopis teine pool olevat, kellele ma pöördumatuid kannatusi vist tekitasin.
Tegelikult on asi siiski vist sallimatuses, kui järele mõelda. Juhtus siis nii, et vahetult enne koju jõudmist, siinsama meie oma tee peal, kus liiklust eriti ei ole, sõitsin mina juhuslikult vastassuunas. Juhtub. Ei tohiks, aga näed... Nägin, et auto tuleb vastu ja hakkasin sujuvalt oma ritta tõmbama. Oli natukene ootamatu loomulikult, et auto tuli, aga rahulikult asja ajades sain oma suunda ja mahtusid kõik sõitma.
Vastutulija oli tuttav. Seda enam lootsin, et asi oli sellega lahendatud. Aga ei. Minu naeratusest ei piisanud sel korral. Üsna läbi hammaste ja vihast nõretava tooniga mainiti ära, kui ohtlik ma liikluses olen ja korralikud/korrektsed, mitte iialgi eksivad liiklejad ei julgevat enam maanteele tullagi, kui mina ringi liigun.
Siit on kohe näha, kui palju viha ja kurjust tegelikult inimestes on. Mul on ainult hea meel, et mina isiklikult suudan sellistest asjadest üle olla ja liiga teevad need vihast nõretavad inimesed ainult ja ainult iseendale. Olgem sallivamad! Iseenda huvideski vähemalt :D
Kuidas käitud sina ootamatutes olukordades, mis liikluses tihtipeale juhtuvad?
14 kommentaari:
Jah, ega see ristmik seal just väga tore pole (Läti poolt tulles autosi peab eriti pingsalt vaatama) aga ega teie kiiruski just 50 polnud. Sel hetkel kui mina vaatasin ma teid ei näinud või ehk pidanuks teilgi "uhke ja suur bemm" olema. Ei tasu kohe karjuma hakata ja tuleb rahulikuks jääda . Turvalist liiklemist!
Ma ei tea millist ristmikku te silmas peate, aga seal küll 50 kiirusepiirang ei ole, 70 pigem.
PS...Ma ei karju kunagi😊
Huvitav, et kui inimesed pole mingi olukorraga nõus või rahul, siis nad on, kas kadedad või sallimatud.
Kuidas saab juhuslikult vastassuunas sõita? Kui tee on auklik, siis saan aru, aga sellisel juhul nähakse juba kaugelt, et vastu tuleb auto ja minnakse oma sõidusuunda. Kuna tundub, et see juhtus ootamatult, siis järelikult pidi mõni muu segavfaktor olema. Minu pereliige on olnud samas olukorras, aga vastupidises situatsioonis, nii et autojuht sõitis ka viimasel hetkel oma suunda tagasi (näpiti ilmselt raadiot vms), aga ta oli ka väga ehmunud olukorrast. Ta oleks peaaegu kraavi sõitnud selleks, et vältida kokkupõrget. Nii tehes oleks sõitnud võib-olla mõne puu otsa. Kuidas ma tean, et see inimene siiski jõuab oma sõidusuunda tagasi tõmmata? Ja kui jõuabki, aga teine on kraavis, siis ütled, ups, aga sa poleks pidanud ju seda tegema? Mul juhtus...
Siinkohal ei räägi ma õppivatest autojuhtidest, vahtralehtedest või erandolukordadest Ka minu kogemus on, et ole teistega viisakas ja tähelepanelik ning inimesed tänavad sind. Samas ei saa ju iga olukorda õigustada, mis "juhtub". Eriti veel nii lühikese aja jooksul. Ausalt oli kurb lugeda sellist positust ning tõestab taas, et enda pärast ma liikluses ei muretse, aga teiste käitumise pärast küll.
Muideks, täna oli raske avarii Tallinnas, kus 13 inimest viidi haiglasse. Tõsi, otse sõitval autojuhil tuvastati joove, aga äkki vasakpöörde tegija hindas enda võimeid üle ja tal ka "juhtus"...
Vastupidi, muretsen väga, mis liikluses toimub ja olen väga rahulik ja tähelepanelik sõitja. Aga vahest juhtub ja ma ei õigusta ennast. Aga kuidas kannataja mulle "ära panna" sai, võttis küll jahmatama.
Ja kui oleksid seal korraldanud avarii oleksid ka öelnud et ah JUHTUB??????
Avariist oli asi ikka väga kaugel. Vahemaad olid suurd ja kiirused väiksed. Minu kiirus vähemalt. Keskenduks siiski muule asjale, ei ole vaja hakata muud juttu ajama. Teemaks oli siiski inimese suhtumine😁
Tegelikult me ei tea kunagi, kuidas vastaspoolt selline asi ehmatab ja milline on inimese reageering. Mõne võtab selline asi sõnatuks, teine on jälle vana rahu ise ja kolmas lõugab, sest ta ei oska teisiti selgeks teha selle olukorra tõsidust. Iseasi tõesti, kui seal on mingi varasem vimm taga ja sai selle südamelt ära öeldud, kuid siiski ma ei nimetaks kõiki kurjustajaid kohe sallimatuteks.
Lõpp hea, kõik hea, kuid turvalisemaid sõite meile kõigile. :)
Siin on tegu kohe kindlasti pikemaajalise vimmaga.
Kelle suhtumine, Sinu? Tutvuse poolest oleks pidanud silma kinni pigistama, kui midagi öelda juletakse, on vimm?
Ma soovitan sul kõigepealt endasse vaadata. Ainult sina oled hea ja tubli aga mitte keegi sind ei salli...
Asi pole sallimises ja silma kinni pigistamises.
Lihtsalt kui tuli teemaks minu apsakas, mida ma ka tunnistasin, siis vastaspool tundis lausa kahjurõõmu ja üleolekut. Ebameeldiv! Eriti, kui tegu on üsna lähedaste inimestega.
Aga mis ma ikka saada tahan, olen ju kuhjaga ära teeninud sellise suhtumise.
Mind huvitab, et mis põhjusel sa vastas suunas üldse sõitsid?
Loll noh, mis muud. Võtsin lapsed bussi pealt ja eks kõik muljetavad päevast ja tähelepanu hajunud. Vaine nurgake meil siinkandis ja kui keegi vastu tuleb, on üsna ootamatu.
Aga olen edaspidi äärmiselt tähelepanelik kõiki liiklusesse puutuvates reeglites.
Juhtub...oleks nt juhtunud avarii, õnneks küll kõik ellu jäänud, mõni ainult veidi vigane..ise, lapsed, vastutulija..juhtub??? Lilli teed käänulised (olid vähemalt..seal olla tee-ehitus olnud, päris sirgeks vast ei tehtud )..igapäevaselt sõites iga väiksemgi käänak, iga teel olev kivikegi teada unepealt..miski ei õigusta hetkekski pilgu keeramist liikluses. Kui endast ei hooli, hooli teistest.kasvõi oma viiest lapsest. Ma ei tahaks küll sealseid tuttavaid või pereliikmeid matta "juhtus" tõttu.
http://f.pmo.ee/f/2013/10/04/2446875t81h70e2.jpg
Postita kommentaar