Küsimused mulle

20. mai 2015

Kauaoodatud kinoõhtu


Meil ka siis täna see palju kiidetud Eesti uus perefilm üle vaadatud. Siinsamas meie oma kultuurikeskuses 2€ nägu. Tohutu kokkuhoid. Ei olnudki vaja Pärnusse sõita. Seega kasutame ikka alati juhust, et kohapeal pakutavast meelelahutusest osa saada. "0 Punkti" käisime ka ju vaatamas ja jäime rahule.


Kinos käisin Mete ja Meenaga. Meena oli juba nädal varem õhinal, luges lausa päevi ja elas selle nimel. Nii väga oodati kinoõhtut. Kuulutused olid igal poole üleval - koolis, lasteaias, Nuia peal, Kultuurikeskuses ja loomulikult ka FB-is. Ma ei julenud isegi jagada kuulutust, kartsin, et äkki huvi läheb nii suureks, et saalis ei jätku kohti äkki. Põhilised vaatajad olid lapsed, nii pisemaid kui suuremaid ja sekka ka lapsevanemaid. Vahetult enne filmi algust palus Meena ennast näpistada, et veenduda, ega see uni ei ole ometigi :D Ta teeb alati nii, kui midagi eriti lahedat toimuma hakab.

Film kestis peaaegu 1 tund ja 40 minutit. Väga keerukas film Eesti oludes valmis tehtud. Kui ei teaks, et meie oma film, siis ei oskaks aimatagi. Sisu oli ka üsna tihe ja huvitav. Oli ka hirmuäratavaid kohti ja nalja sai ka. Metele kohe eriti meeldis, sest peaosaline Mari oli ka natukene selline poisilik tüdruk, julge, kihutas jalgrattaga ringi ja Mete tahaks ka kindlasti selline tüdruk olla. Eks kogu see filmis olev lastekamp oli just sellises Mete eas. Minule meeldisid osaliste nimed, ilusad ja lihtsad: Mari, Olav, Sadu, Leo, Kadri, Anton. Ilusad vaated olid ka Tartu linnast ja üldsegi selline ilus Eesti film heade Eesti näitlejatega.

Meena vaatas ka filmi huviga ja isegi naeris kaasa paaris kohas. Saab naljast aru küll :D Sain lastel silmad särama jälle.




Kommentaare ei ole: