Tundub, et ilmad hakkavad talviseks muutuma. Täna oli väljas juba üsna jäine ja tuul oli ka märgatav. Kasutasime viimaseid päikselisi ja kuivi päevi, et talveks kasetohtu varuda. Ma ei tea, mitu aastat minu ema seda juba harrastanud on, aga mind on ta ka sellega nakatanud.
Tänapäeva tikud on nii kuradima si*ad, et õnn on kui viiendal katsel tohule tule otsa saad. Ma olen üldse suht vilets tuletegija. Aga kasetohuga saan pea alati esimesel katsel tulele hoo sisse, ohtra kasetohuga. Ajalehti ma võingi põletama jääda, sest puud lihtsalt ei võta tuld, kui algus on valesti sätitud pliidi all.
Eelmisest talvest oli mul kasetohtu veel paar kotti alles, aga Lätis käies jäi meile alati silma üks lank, kus oli palju tohtu saadaval. Ei saa ju juhust kasutama jätta, eriti, kui kodu lähedale jääb. Ca. 3 km piirist ja võta nii palju kui tahad kuiva ja kvaliteetset tohtu. Kui ilm ka ilus, siis on lausa lust selline töö. Paar korda sai käidud, mõlemal korral oli Sten ka kaasas, nii et meie mureks oli ainult kottidesse korjata, Sten transportis kotid autosse.
Esimesel päeval oli Meena ka oma satsiseelikuga platisis. Aga tema hakkas kohe mängima. Leidis mõnusad kännud, mis said talle kohe lauaks ja toolideks, kattis laua käepärastest vahenditest ja lasi fantaasial lennata. Mängu jätkus kauaks.
Teisel päeval ehk siis täna, oli ema jälle varakult platsis, et aga jälle tohtu korjama minna. "Palju teda ikka vaja on?", ei saanud ma aru. Aga ega maha ka ei jäänud. Võtsin uue rulli 150l-seid prügikotte, Sten kaasa ja läksime. Saime kõik kotid täis ja kuur, kus me seda hakatusmaterjali hoiame, sai ka täis. Meie tuletegemise mured on pikaks ajaks murtud.
Teine pool päevast kulus ootamisele. Meile olid täna külla lubanud tulla lausa kaks tähtsat asutust, valla esindus ja Kredexi inimene. Kõik seoses Kredexi taotlusega - kes pidi Kredexile iseloomustuse meie kohta saatma, kes tuli paikvaatlust tegema. Vahepealsel ooteajal sain isegi ühe päevateki motiivi heegeldatud. Juba paar päeva on vahele jäänud, kui pole saanud aega heegelnõelagi haarata. Nüüdseks on 9 motiivi valmis.
Söögitegemisega ma ei riskinud täna üldse üritadagi. Kui vaja külalisi vastu võtta, pole ju aega muu pakilisega tegeleda, mis vajab peale passimist. Ühe retsepti suutsin küll kahe külalise vahe peal aga ära katsetada. Kui kook hea välja kukkus, jagan teiegagi. Praegu on see külmkapis, sest soovitati üleöö kapis hoida. Hiljem tuleb lihtsalt vahukoor juurde vahustada ja voilaa. Kõlab küll maitsvalt igatahes ja mul pole mingit probleemi selle koogi maitsmisega. Mul on hoopis vastupidised probleemid, oleks vaid aega midagi suhu pista. Täna näitas kaal juba 63,8, selline tamp on peal. Ma olen rahul. Sten tõmbas mind küll maapeale tagasi ja väitis, et see kaal meil valetab. Aga ma ei usu. Isegi põrand on ju loodis, kus peal ma tavaliselt kaalun. Enne valetas võib - olla, kui veel vana põrand oli:D
Elutoas on ka nüüd käidav põrand täitsa olemas. Enne kõõlusime suures augus või siis laake pidi. Tegin õhtul veel suurema koristuse, et meil siin natukene elamisväärsem see elu oleks. Ülemine korrus oli kõik paksu tolmukihi all. See palkide puhastamine pole mitte kergete killast töö ja must on ta ka. Ahi oli ka jäälülm ja toad samuti. Päeval oli ju aken pärani, et materjal tuppa saaks. Nüüdseks on kõik läikima löödud ja ahi ka kõetud. Hommikul peaks päris mõnus olema tõusta ja isegi kohvimasinal jõudsin katlakivi eemalduse ära teha tänasel tihedal päeval. Oi kuidas ma seda tööd varem vihkasin. Pidin juhendist alati näpuga järge ajama ja siis ka alati kõik ei klappinud. Ema juures ema juhendi järgi tehes läks kõik nii, nagu juhendis ette oli antud. Siis ma avastasin, et minu masinaga kaasas oleva juhendiga on mingi jama. No ei juhtu asjad nii nagu peaks. Nii ma siis kasutan ema masina juhendit ja teen selle järgi seda tööd ja mulle on see päris meeldima hakanud.
Kui nii võtta, siis päris tubli päev kokkuvõttes.
Tänapäeva tikud on nii kuradima si*ad, et õnn on kui viiendal katsel tohule tule otsa saad. Ma olen üldse suht vilets tuletegija. Aga kasetohuga saan pea alati esimesel katsel tulele hoo sisse, ohtra kasetohuga. Ajalehti ma võingi põletama jääda, sest puud lihtsalt ei võta tuld, kui algus on valesti sätitud pliidi all.
Eelmisest talvest oli mul kasetohtu veel paar kotti alles, aga Lätis käies jäi meile alati silma üks lank, kus oli palju tohtu saadaval. Ei saa ju juhust kasutama jätta, eriti, kui kodu lähedale jääb. Ca. 3 km piirist ja võta nii palju kui tahad kuiva ja kvaliteetset tohtu. Kui ilm ka ilus, siis on lausa lust selline töö. Paar korda sai käidud, mõlemal korral oli Sten ka kaasas, nii et meie mureks oli ainult kottidesse korjata, Sten transportis kotid autosse.
 |
| Lätimaa |
 |
| Esimese päeva saak |
Teisel päeval ehk siis täna, oli ema jälle varakult platsis, et aga jälle tohtu korjama minna. "Palju teda ikka vaja on?", ei saanud ma aru. Aga ega maha ka ei jäänud. Võtsin uue rulli 150l-seid prügikotte, Sten kaasa ja läksime. Saime kõik kotid täis ja kuur, kus me seda hakatusmaterjali hoiame, sai ka täis. Meie tuletegemise mured on pikaks ajaks murtud.
Teine pool päevast kulus ootamisele. Meile olid täna külla lubanud tulla lausa kaks tähtsat asutust, valla esindus ja Kredexi inimene. Kõik seoses Kredexi taotlusega - kes pidi Kredexile iseloomustuse meie kohta saatma, kes tuli paikvaatlust tegema. Vahepealsel ooteajal sain isegi ühe päevateki motiivi heegeldatud. Juba paar päeva on vahele jäänud, kui pole saanud aega heegelnõelagi haarata. Nüüdseks on 9 motiivi valmis.
Söögitegemisega ma ei riskinud täna üldse üritadagi. Kui vaja külalisi vastu võtta, pole ju aega muu pakilisega tegeleda, mis vajab peale passimist. Ühe retsepti suutsin küll kahe külalise vahe peal aga ära katsetada. Kui kook hea välja kukkus, jagan teiegagi. Praegu on see külmkapis, sest soovitati üleöö kapis hoida. Hiljem tuleb lihtsalt vahukoor juurde vahustada ja voilaa. Kõlab küll maitsvalt igatahes ja mul pole mingit probleemi selle koogi maitsmisega. Mul on hoopis vastupidised probleemid, oleks vaid aega midagi suhu pista. Täna näitas kaal juba 63,8, selline tamp on peal. Ma olen rahul. Sten tõmbas mind küll maapeale tagasi ja väitis, et see kaal meil valetab. Aga ma ei usu. Isegi põrand on ju loodis, kus peal ma tavaliselt kaalun. Enne valetas võib - olla, kui veel vana põrand oli:D
Elutoas on ka nüüd käidav põrand täitsa olemas. Enne kõõlusime suures augus või siis laake pidi. Tegin õhtul veel suurema koristuse, et meil siin natukene elamisväärsem see elu oleks. Ülemine korrus oli kõik paksu tolmukihi all. See palkide puhastamine pole mitte kergete killast töö ja must on ta ka. Ahi oli ka jäälülm ja toad samuti. Päeval oli ju aken pärani, et materjal tuppa saaks. Nüüdseks on kõik läikima löödud ja ahi ka kõetud. Hommikul peaks päris mõnus olema tõusta ja isegi kohvimasinal jõudsin katlakivi eemalduse ära teha tänasel tihedal päeval. Oi kuidas ma seda tööd varem vihkasin. Pidin juhendist alati näpuga järge ajama ja siis ka alati kõik ei klappinud. Ema juures ema juhendi järgi tehes läks kõik nii, nagu juhendis ette oli antud. Siis ma avastasin, et minu masinaga kaasas oleva juhendiga on mingi jama. No ei juhtu asjad nii nagu peaks. Nii ma siis kasutan ema masina juhendit ja teen selle järgi seda tööd ja mulle on see päris meeldima hakanud.
Kui nii võtta, siis päris tubli päev kokkuvõttes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar