Tere hommikust! Täna tõatab tulla üks ilus päev. Minu jaoks teine "ilma kohvita" ja paar grammi kergemana. Elasin kenasti eilse üle, küll suure peavaluga, aga kuna kogu aeg oli kiire, siis aega kohvi peale mõtlemiseks eriti ei olnudki ja tabletti ka võtma ei hakanud. Korra Uku Keskuses lõi mõnus värske kohvilõhn ninna, aga autosse jõudes võtsin Värska pudelil kohe korgi maha ja jõin ühe korraliku sõõmu.
Täna plaanin lõunapausi ajal tiiru põllu peale minna. Et natukene päikest saada ja vaadata, mis seis seal on. Redised on juba söömisvalmid, salatilehti saaks sööma hakata, kurgipeenart puhastan natuke. Niipalju teen, kui tunnikesega jõuab.
Täna läks uni üllatavalt vara ära. Maja on kõik vaikne, sest oleme siin vähendatud koosseisus - mina ja kaks last. Hoopis teine tunne on kahelapseline olla. Ei jää märkamata.
Suurem osa lapsi on juba suured ja neil on omad käimised. Sten läks ei linna sõbrale külla, tuleb täna. Käisid selle aasta esimesel ujumisel ja saab linnaelu nautida. Ma kujutan ette, et linnas on noorel inimesel ikka tükkmaad huvitavam, kui siin metsas elada. Mete naudib Pärnu linna võlusid, käis ka meres. Mul on hea meel, kui nad näevad ka muud ilma peale kodu.
Loen Stigile juba mitmendat õhtut ette üht huvitavat raamatut. Kui tänapäeva lasteraamatud on kuidagi raskesti mõistetavad, isegi minule, siis see on küll üks vahva leid. Lapsed ise raamatukogust selle välja otsisd, minu asi on ainult lugeda. Raamat on nii kõitev, et isegi Meena vedas ennast meie kaissu kuulama. Muidu olid teisest toast alati kõrvu kikitanud ja tunnistas, et on huvitav küll. Eile nad naersid laginal juttu kuulates, nii et nalja saab ka. Kohati mulle küll tundub, et limonaadi reklaami tehakse palju, aga lapsed saavad aru, et Limpa pingutab limonaadiga ikka kõvasti üle ja hea see ei ole. Raamat, millest jutt, on Andrus Kivirähki "Limpa ja mereröövlid".
Joon nüüd oma hommikul vara valmis tehtud rohelise tee ära, sätin ennast korda ja istun töölaua taha. Mingeid termineid kuhugile ei ole, võib rahulikult võtta.
Täna plaanin lõunapausi ajal tiiru põllu peale minna. Et natukene päikest saada ja vaadata, mis seis seal on. Redised on juba söömisvalmid, salatilehti saaks sööma hakata, kurgipeenart puhastan natuke. Niipalju teen, kui tunnikesega jõuab.
Täna läks uni üllatavalt vara ära. Maja on kõik vaikne, sest oleme siin vähendatud koosseisus - mina ja kaks last. Hoopis teine tunne on kahelapseline olla. Ei jää märkamata.
Suurem osa lapsi on juba suured ja neil on omad käimised. Sten läks ei linna sõbrale külla, tuleb täna. Käisid selle aasta esimesel ujumisel ja saab linnaelu nautida. Ma kujutan ette, et linnas on noorel inimesel ikka tükkmaad huvitavam, kui siin metsas elada. Mete naudib Pärnu linna võlusid, käis ka meres. Mul on hea meel, kui nad näevad ka muud ilma peale kodu.
Loen Stigile juba mitmendat õhtut ette üht huvitavat raamatut. Kui tänapäeva lasteraamatud on kuidagi raskesti mõistetavad, isegi minule, siis see on küll üks vahva leid. Lapsed ise raamatukogust selle välja otsisd, minu asi on ainult lugeda. Raamat on nii kõitev, et isegi Meena vedas ennast meie kaissu kuulama. Muidu olid teisest toast alati kõrvu kikitanud ja tunnistas, et on huvitav küll. Eile nad naersid laginal juttu kuulates, nii et nalja saab ka. Kohati mulle küll tundub, et limonaadi reklaami tehakse palju, aga lapsed saavad aru, et Limpa pingutab limonaadiga ikka kõvasti üle ja hea see ei ole. Raamat, millest jutt, on Andrus Kivirähki "Limpa ja mereröövlid".
Joon nüüd oma hommikul vara valmis tehtud rohelise tee ära, sätin ennast korda ja istun töölaua taha. Mingeid termineid kuhugile ei ole, võib rahulikult võtta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar