Viimased siblimised

Ajast, mil ma sain teada, et kohe kohe on vaja hakata tööl käima (alustan 15. 02), on mu elu eriti kiireks läinud. Pole enam hetke olnud, et natukene molutamisekski aega oleks. Püüan justkui kõik otsad kokku tõmmata nagu elu hakkaks lõppema. Aga kui sügavuti järele mõelda, siis mulle tegelikult tundub, et pigem läheb mu elu kergemaks.

Kõige hirmuäratavam on see hommikune aeg, kui on vaja lapsed riidesse saada ja hiljemalt kell seitse kodust lahkuda. See tõotab tulla kõige raskem katsumus.

Täna näiteks oli meil selline kaos, et ma olin täiesti ahastuses. Vaevu saime peale poolt kaheksat majast välja. Sinna sisse mahtus veel Meena pluusi vahetamine. Ta tahtis abivalmis olla ja kassisöögi ise õue viia. Ma küll hoiatasin teda, et karpi on vaja otse hoida, et vedelik maha ei läheks, aga tema suutis ikka endale lausa peale kallutada.  Nii ta siis kisaga uuesti tuppa tagasi läks ja kukkus pluusi vahetama.

Siis oli vaja veel auto jääst puhtaks kraapida, teeoludega arvestada jne. Nii see aeg lendab. Sellist asja uuel nädalal enam lubada ei saa, siis peab ikka ajavaru olema, et me õigeaegselt õiges kohas oleksime. Veel parem varuga.

Nädalavahetus oli kenasti planeeritud. Reedene vaba päev lastele kulus marjaks ära, sest laupäev ja pühapäev olid tihedad. Laupäeval elasime selles vaimus, et jõuaksime õigeaegselt tantsukonkursile "Move Your Body 2016", kust võtsid osa ka "Tupsude" rühma lapsed. Meena nende hulgas.

Ja kui oli juba kodust välja minek, siis panime plaani ka ühise kohvikus käigu Meenaga. Pole eriti tihti sellist juhust, kui vaid meie Meenaga kahekesi aega veeta saame. Ujumas oleme ka saanud vaid kahekesi käia, tänu minu emale, kes sel ajal Stigiga tegeleb. See on päris mõnusaks kujunenud, ilma stressi ja kiirustamiseta, kus aega on küll ja veel.

Pühapäevaks oli Meenal sünnipäevakutse, mille ta suure rõõmuga vastu võttis. Kuni Meena peol oli, olin mina Stigiga küla vastlapäeva tähistamisel. Hommikul vara panin taigna kerkima, et meil oleks ka ahjusoojad kuklid kaasa võtta. Kohapeal vahustasime koore vahele ja saime imemaitsvad värsked vastlakuklid. Peale sõime hernesuppi, mängisime mänge ja nii meie päevake möödus. Lõpuks oli Stig nii väsinud, et palus ennast koju magama viia.

Stig puhub paberlaeva sadamasse:)

Mina läksin Meenale järele. Küll on hea, kui suured lapsed kodus ja pole muret, kelle hoolde pisem jätta. See on üks positiivne asi paljulapselises peres. Stigi jäävad valvama alati kõik suurima hea meelega, lausa vabatahtlikult. Saime jällegi Meenaga rahus maailma asju arutada ja mõnusalt aega veeta. Mis sest, et autosõidu aeg vaid, abiks ikka.

Teepeal püüdsin siis  tema esimesi muljed sünnipäevapeost kuulata. Kõik oli ilus olnud - söögid head, palju mänge, toredad külalised (lasteaiakaaslased), rebasenäoga koer, ilus vannituba. Ühesõnaga kõik kena.

Õhtu möödus rahulikult, nagu alati :D (see on fassaad). Olime juba kõik ennast magamisele häälestanud, kui Meena tuli alla ja hakkas südantlõhestavalt nutma. Kuna ta kohe rääkima ei hakanud, milles asi, siis mul tekkis juba hirm, mis saab küll nii hirmsat juhtunud olla, et isegi mulle ta ei suutnud oma muret kurta.

Püüdsin teda lohutada ja keelitada, et ta ikka ära räägiks, mis teda nii hirmsasti vaevab. Lõpuks, pika pinnimise järel selgus, et sünnipäeval oli juhtunud midagi, mis Meenale tohutut piinlikkust valmistas. Mulle isegi tundus kohati, et ta jättis mulle midagi rääkimata, sest ma ei saanud täpselt aru, miks see seik nii kohutav Meena jaoks oli.

Mul on veel plaanis seda täpsustada sünnipäevalapse emaga, et täit selgust saada. Meena aga raius mulle kohe resoluutselt, et tema enam lasteaeda ei lähe, sest temal olevat nii piinlik.

Saime asjad niikaugele räägitud, et Meena suutis siiski oma voodisse magama minna. Ta oli otsustanu, et tema ei saa seda peast omal välja ja jääb telekatuppa diivanile magama. Seda ma muidugi ei lubanud ja lõpuks leppisime kokku, et ta võtab ennast kokku ja hommikul, kui teised kooli on läinud, arutame rahulikult veel kõik läbi. Läksime raskete südametega magama.

Hommikul oli Meena tuju juba parem ja ta oli unustanud, et tema lasteaeda enam minna ei taha. Eelmine õhtu oli Meenal olnud hirm, et sünnipäevalaps läheb kasvatajale kohe seda piinlikku seika kaebama. Mina seda ei uskunud ja nii ma ka Meenale ütlesin. Teema oli hell ja ma eriti ei sorkinud enam.

Lasteaiapäev täna möödus tal igatahes toredasti ja teema on tema poolt vist unustatud. Mis tegelikult juhtus, ma ei teagi. Võib - olla ülereageerimine jälle või ma ei teagi. Uurin esimesel võimalusel kindlatest allikatest.

Nüüd aga naljaga pooleks...täna oli teatavasti lasterahapäev ja sel ajal on teadupäerast kõik "hullud" liikvel. Nii ka mina. Leppisime Steniga kohtumise kooli juures kokku, küsisin ta isegi viimasest tunnist ära ja läksime linnatuurile. Väga olulised asjad olid vaja korda ajada. Viimane aeg selleks. Varsti mul ju enam sellist lademetes vaba aega ei ole.

Kõige tähtsamad olid ujumispüksid. Sten pidi vabastuse paluma viimasest ujumise tunnist, sest kloor oli tema "sada aastat" vanad püksid juba ammu hõredaks söönud ja need olid talle vist juba ammu väiksed ka pealekauba. Oli vaja kiiremas korras uusi. Takkos sellist kaupa müügil ei olnud, tuli pöörduda "Pesupessa". Eks esmane hind lõi silme eest mustaks küll, aga nii palju pididki ujumispüksid tavaliselt maksma. Uudis mulle:)

No me ostsime viimati Saksamaalt KiKi'st mingi kõige rohkem 5 euro eest. Täna pidime välja käima aga tervelt 18 eurot ja need olid ühed odavamad. Aga vaja oli ja mööda linna soodsamaid kohti otsima ka polnud aega hakata. Aeg oli piiratud, sest Meena oli vaja poole viieks laulma viia 35 km kaugusel.

Juuksur. Väga oluline asi Stenile. Sel korral aega meie tavajuuksuri juurde saada ei õnnestunud. Sten oli uue koha suhtes küll natuke kõhklev, aga väljus sealt õnnis naeratus suul. Järelikult jäi rahule ja lubas teinekordki sinna aja panna.

Püüdsin endale ka midagi skoorida, aga ega see eriti kerge ei olnud. Sten oli nagu vihaleht mul pe*se küljes. Palusin tal küll meeste asju vaatama minna, et mina saaksin rahus naisteosakonnas keskenduda, aga ei, ei jää sammugi maha. Nii ma siis kiirelt lennu pealt ühed püksid välja valisin, kiirelt jalga proovisin ja oli otsustatud. Seppälast on jutt ja seal oli vähemalt täna mulle väga soodne pakkumine ka. Ega ma seda enne ei teadnud, kui kassas. Kõik püksid oli 25€. Jube hind tegelikult ju, aga minu väljavalitud pükstel oli hind 34.95€, nii et kujutate ise, milline õnnis naeratus mu näole ilmus, kui mult vaid 25€ euri kasseeriti. Võit missugune. Ja püksid on vägevad. Kurguauguni nööbitavad ja mugavad. Kõik uuele tööle mõeldes.

Homme on mul plaanis neid põhjalikumalt jalga proovida ja vaadata, millega nad üldse sobivad. Loodetavasti kõigega. Sellised plaanid siis homseks. Ja heegeldada tahaks ka. Püüan iga hetke selleks kasutada, aga õige vähe on viimasel ajal neid hetki.

Täna sain lõpuks kogu heegelniidi ka kätte, mille ma 13. jaanuaril tellisin. Aega võttis, aga asja sai. Ega ma ei kartnud kordagi, et keegi püüab mind üle lasta. Nii halvasti ma ka Eesti e-kaubandusest ei arva, aga natukene kummaline oli, et kõnedele ja e-kirjadele vastati väga visalt või üldsegi mitte. Minu jaoks oli see midagi uut. Aga äkki Eestis see ongi normaalne. Pakki oli pandud leevenduseks minu kannatustele kummikarude minipakk, mille ma õhtul kenasti ära kasutasin, et Stig ometigi põidlaküüsi lubaks lõigata. Saime kenasti kaubale.

Mulle on jäänud veel 6 vaba päeva. Täna on Mete palavikus ja ma juba paaniliselt kardan, et teised ka jäävad haigeks. Kõige hullem, kui mina "tähtsaks päevaks" peaks haigestuma. Pean hakkama rohkem küüslauku sööma ja jumalat paluma, et midagi mulle külge ei hakka. Suur osa inimesi ümberringi kõik põevad. Õnneks on mul hädakorral lapsehoidjagi võtta.

Nüüd aga pessu ja põhku. Maja on vallanud imetabane vaikus. Aeg minulgi puhata, et uuele päevale vastu astuda. 

Vaibamaania

Jagan teiega oma rõõmu. Lõpuks oli mul võimalus valida omale meeldivates toonides trikoopaela. Värve ja toone oli palju, oleks kõike tahtnud kaasa krahmata. Reaalsus oli aga see, et tuli teha valik. Kindel see, et valitud sai rohkem, kui plaanitud oli.

Plaan oli suuretoa vaiba jaoks valida kaks tooni. Lõpuks otsustasin siiski kolme tooni kasuks.

Järgmisena tekkis mõte, et tüdrukute tuppa sobiks ka üks roosa vaibake. Toone oli mitmeid. Mina valisin sellise...

Roosast püüan midagi romantilisemat välja võluda...

Foto: Inge's Boutique

Rohelist paela nähes tulid mulle kohe mõttesse poisid - Sten ja Stig. Nemad fännavad rohelist ja selles toonis vaip saab nende tuppa. Rohelist oli ka saadaval mitut erinevat tooni. Minu valik...

Rohelisega plaanin midagi taolist saavutada...

Foto: Inge's Boutique

Ja lõpuks ei saanud ma ei õelda ka valgele. Olen netis niipalju ilusaid valgeid vaipu näinud ja üks selline võiks ju minu magamistoas ka vabalt olla.

Midagi sellist püüan valmis teha...

Foto: Inge's Boutique

Kellel huvi tekkis, siis väikesed juhtnöörid, kust ja kuidas omale tööd koju tuua..heegeldamise näol.

See imeline koht asub Pärnus, Papiniidu 13, ruum 8. Enne oleks kena ette helistada ja aeg kokku leppida, sest inimene ise asub Pärnu-Jaagupis ja ta peab sinna kohale sõitma, kui ta juhuslikult kohapeal ei ole. Telefoninumber on:  5645 2630. Kogu info ja rohkemgi veel on olemas ka Inge's Boutique'i facebook'i lehel (LINK).

Pärnu, Papiniidu 13, ruum 8

Kohapeal algavad trikoopaela kilohinnad al. 6€. Poolidel olev pael on euro paar kallim. Kes ise heegeldaja ei ole, aga vaipa tahaks sellegi poolest, saab vastavalt oma soovile selle Inge käest tellida. Ma eeldan, et Inge käest. Ju poekesel ikka omaniku nimi on:)

Väga tähtis info, kohapeal saab maksta ka kaardiga!

Tegin koha peal ka omaniku lhkel loal mõned klõpsud. Kvaliteet on  kehva, sest pildid on telefoniga klõpsitud, aga no vaadake millised värvid...paelal, mitte fotode kvaliteedil :D

Nii valmivad kohapeal profipildid Facebook'i lehe jaoks, mis on imelised nagu isegi veenduda võisite (SIIN)...

Ja lõpuks üks muster ka, mida alustuseks kohe heegeldama hakata...

Ja massiliselt ideid Pinterestist (LINK).

Edu mulle igatahes. Tegevust jätkub pikaks ajaks, mis teeb ainult rõõmu.

Värvilisi trikoopaelu saab tellida ka e-poest (LINK)

Leid Depost

Ma vaatan, et jube palju Depo huvilisi käib minu blogis. Pidevalt on otsingusõnadeks "head poed Valmieras", "Depo", "Läti ehituspoed", "depo valmiera". Iga jumala kord, kui seal käin, kohtab seal eestlasi. Ükskord tuli üks mee ja naine lausa juurde ja nad tervitasid sõbralikult, ütlesid, et me oleme kuskil näinud ja nii me igaüks oma rada läksime. Ma siis püüdsin meenutada, kus me kohtunud oleme. Ei meenunud. Sattusime jälle kokku ja siis klaarisime asjad ära. Olime ühes suvises pulmas ühes laudkonnas. Nii väike ongi maailm.

Ma siis näitaks teile oma viimast absoluutselt õnnestunud ostu. Depos on tegelikult ka arvestatav valik jõulukaunistusi, tulesid, kuule jne. Tühjade kätega ei tohiks keegi jääda.

Algusjärgus jõuluasjade väljapanek Depos

Minu leiu näol on tegemist LED jõulukaunistusega, mis käib iminapaga klaasi külge (aken näiteks, miks mitte ka auto aken)). Avastasin selle kassajärjekorras seistes ehk siis asuvad nad kassade juures. Kujusid on erinevaid. Mina krabasin lumehelbe kuju, sest mul tekkis idee seda kasutada Meena Forzeni teemalisel sünnipäeval teemakohase dekoratsioonina. On ju lumehelves läbiv kujund Elsa ja Anna loos.

Hind polnud eriti krõbe, natuke üle 1 euro ja soodustust veel, kui ostad vähemalt kolm tükki. Võtsingi kolm ja ei kahetse. Töötavad nad kahe tableti sarnase patareiga ja pisikesest nupust saab tule sisse või välja lülitada. Aknal on ta hästi armas, tekitab mõnusa jõulutunde küll. Värve muudab ta ka.

Hoolikas tuleb olla kaunistuse kinnitamisega. Steni toas kukkus kuju akna küljest lahti ja üks räitsakas purunes. Selle ma parandasin liimipüstoliga edukalt ära. Siis said ühel ka patareid tühjaks, aga ma ütlen kohe ära, et kasulikum on kohe rohkem helbeid osta, kui uusi patareisid. Ühe patarei hind oli Magaziinis 1.10€, vaja oli kahte. Nii et arvestage ise, mis on kasulikum. Mul on kõigile kolmele tagavara patareid ostetud, sest asi on seda väärt. Armsad on. Ja õdusad.

Muideks, sel samal korral, kui ma Depos viimati käisin, sittus lind mulle sealsamas poes, otse riiulite vahel, nina peale. Mida iganes see siis tähendab:D

Superostud

Kuigi ma väga tahaks juba oma tuba teile tutvustada, siis kahjuks pean kurbusega tõdema, et ei saa seda niipea teha. Homme võetakse käsile teine tuba ja kuna tuba peab tühi olema, siis osaliselt tuleb minu tuppa mitte ettenähtud mööblit hoiule. Elan edasi ikka nagu kolikambris. Rõõmustav on ainult see, et soojustatud kolikambris.

Aga näitan paari lahedat ostu, mis ma viimastel päevadel teinud olen. Olen juba ammu igatsenud oma kööki ümmargust lauda. Ja nüüd on mul see olemas. Olen liitunud ühe vanakraami grupiga FB-is ja aegajalt ma ikka vaatan, mida müüki paisatakse. Reedel üks vana (antiikne lausa) laud sinna ilmuski. Hind tundus mõistlik. Ainuke probleem oli, et keegi oli lubanud juba enne mind seda vaatama minna. Olin järjekorras teine ühesõnaga. Aga nagu alati, ega paljud ju oma sõna ei pea. Nii ka see esimene ostja enam ühendust ei võtnud ja laud oli peaaegu nagu minu.

Järele oli vaja sõita Võhmasse, mida tegin koos emaga. Sealt skoorisime omale veel hunniku punutisi (korve) ja olime jällegi ülirahul. Korvid on mul põhiliselt ema juures, kuna meil on siin hullumaja ja krooniline ruumipuudus. Ühe kirstulaadse korvi  vedasin aga koju küll.

Vanaemaaegne laud hinnaga 50€

Hunnik korve hinnaga 30€

Espakist leidsin ideaalse ukselingi oma vanale uksele. Ideaalis ma nii seda linki ette kujutasingi tegelikult.

Ukselink Espakist hinnaga 11.70€, kliendikaardiga -10%

Sellised asjad siis. Meil jätkub siin töiselt, tegemist on palju ja jätkub jõuludeni.

Kolmas päev - loomaaed ja Ikea

Jäin pooleli selle koha peal, kui meie telk oli ööga teel jõe poole liikuma hakanud koos meiega ja isale tu dus see üli naljakas. Eks me ise ka naersime ja vaatamata sellele, et me väga risustatud paigas pidime ööbima, oli tuju kõigil hea.

Pakkisime laagri kokku ja istusime veel enne teele minekut maha, et hommikusöök süüa. Olime kinni parkinud arvatavasti kalameeste poolt kasutatava tee ja oli aja küsimus, millal me kellegile ette jääme. Õnneks ei juhtunud see öösel poole une pealt. Olime enamvähem omadega valmis, kui pidimegi tee vabastama jamis seal ikka, hakkasimegi jälle edasi liikuma - Gdanski poole.

Ega meil mingit kindlat programmi ette nähtud ei olnud, otsustasime asju jooksu pealt ja vastavalt olukorrale. Nii mul tekkiski mõte, et võiksime Gdanskis loomaeda minna. Kas seal üldse loomaed oli, ma ei teadnud, aga internett oli abiks. Otsisin välja aadressi ja asi oli otsustatud.

Täpselt avamise ajaks olime kohal. Ilm oli veel mõnusalt karge. Päeva peale muutus ilma kuumaks. Vahelduva eduga oli temperatuur neil päevil 30 °C.

Tänu sellele, et olime varajased, oli parklas parkimiskohti lademes, vali, millist tahad. Parkimise tund maksis 2.50 PLN-i. Sisenemisel saime pileti kellaajaga ja lahkudes arvestati tunnid kokku ja siis toimus ka tasumine. Meil oli kogunenud 11 zlotti, võeti aga 10.

Piletid ostsime väravast, kaks täiskasvanut (a' 25 PLN- i), kaks last (a' 15 PLN- i), Stig sai tasuta. Kokku seega 80 PLN -i (ca. 20 EUR -i). Algselt plaanitud Berliini loomaia piletid oleks meile maksma läinud ca. 35 EUR -i. Igati hea diil jällegi ja loomaed oli täiesti tasemel.

Väravast sees, oli võimalik laenutada ka kärusid 10 PLN - i eest, et lapsi vedada. Meil jäi se kulutus ära, sest Stig liikles rõõmuga oma jooksurattaga sealsel väga mitmekesisel maastikul (tõusud - langused).

Maastik oli tõesti mõnus. Palju haljastust, puid ja põõsaid. Istumiskohad igas võimalikus kohas, kus sai ka kaasa võetud võileiba nosida ja piknikku pidada. WC-d, söögikohad, jäätisemüügikohad, suveniiriputkad.

Maa - ala oli suur ja isa juba hädaldaski, et niipalju peab tühja kõndima ja loomi näeb liiga kaugelt, kui üldse näeb. Aga mina kiitsin, et kõndimine on tervislik ja andku aga jalgadele valu.

Keda me siis nägime. Vaadake ise..

Lõvidel oli oma maja ja seal sees oli pildistamise keeld. Aga kuna kõik pildistasid vaatamata keelule, tegin minagi seda.

Pisike tasu eest oli võimalik lastel ka poniga sõita.

Pingviinid

 Et Stig hästi kasvatatud on, teavad kõik. Hästi vahva oli, kuidas ta alati oma ratta eest hoolitses ja niisama maha ei visanud, kui ta parasjagu loomi uudistas. Toeks kasutas ta kas siis Mete või Steni jalgu. Kui nemad seisid, läks Stig ja parkis oma ratta kenasti ära.

Loomaaia territooriumil sai teha ringreisi ka sellise vahva buss - rongiga. Taustaks rääkis poola keelne giid, mida, seda mul pole au teada. Eks ikka loomadest vast. Ainuke miinus, et see buss ajas jubedat vingu, aga oli puupüsti täis.

Isa "lemmikud"- äratundmisrõõm oli suur:D

Stig suhtles igal võimalusel teiste lastega. Selle gorilla puuri juures sai nalja. Poisid uurisid autosid, inimesed imetlesid gorillasid. Äkki krabas üks ema oma poisi Stigi juurest ära. Me ei saanud aru, mis toimub. Kui me taipasime, oli nalja palju. Gorilla ronis puuri kõige kõrgemasse tippu, ajas jalad laiali ja hakkas sõna otses mõttes kusema. Ja poisid seisid kohe otse selle joa all. Õnneks oli puur klaasiga kuigipalju kaitstud ja saime Stigi ka ära päästa. Mida me oleks teinud täiskustud lapsega:D

Sültasid nad ka vahvasti. Kogusid suuga tatti ja siis sülitasid laias kaares rahva poole. See oligi koht, kus me kõige pikemalt peatusime ja vaatasime nagu etendust.

See ahv kõndis oma riideräbalaga ringi ja me huviga vatasime, mis tal sellega plaanis on. Ühtäkki laotas ta selle mururibale laiali ja viskas ennast mõnusalt sinna peale ja hakkas oma karvkattest igasugu jama otsima.

Dinosauruste parki oli ka võimalik mingi ekstra tasu eest külastada. Meie sellest huvitatud ei olnud.

Sama lugu oli seikluspargiga. Tegevust oli seal küllaga.

Rippsild oli ka paras katsumus ja pakkus parajalt adrenaliini.

Tiiger oma täies ilus, aga magas va laiskvorst

Karuga sama lugu, ei liigutanud kõrvagi

Selles kotis on pisikene meene Meenale - Elsa tass (16 PLN -i)

Vahepeal puhkasime jalga ja sõime döner 'it (kebabi). Hinnaks 12 PLN-i (2.90 EUR-i tükk).

Kui me lõpuks ringi peale olime saanud ja väljapääsu lähedal, olime me omadega täitsa läbi.

Viimast silmailu pakkus veel selline lahe maja makett.

Parklasse tagasi sõitsime juba küüdiga, mis maksis mitte väga palju, aga pakkus lastele palju rõõmu. Ja eks meie täiskasvanud saime ka kergema vaevaga.

Järgmiseks mureks oli, mis edasi. Kauaks seda muret polnud. Sisestasin navisse internetist välja otsitud Ikea aadressi ja mure oli murtud. Läksime sinna kindla plaaniga üks korralik kõhutäis süüa ja lõpmatuseni jooke nautida ja lihtsalt aega veeta. Mina muidugi olin kodus eelnevalt ka whislisti kokku pannud, mida ma kindlasti osta tahan.

Siinkohal soovitan kindlasti külastada ükskõik millist Ikeat just nimelt Poolas, sest hinnad on soodsamad ja restoranis on hoopis parem valik. Erineb kardinaalselt Saksa Ikea omast.

Näiteks salatite valik on Poolas hoopis teine. Saksas see puudub. Seal on keedetud brokoli salatiks, Poolas aga palju erinevaid värskeid salateid. Kohvi on Saksas vaid üks versioon, Poolas saab valida espressot, capuccinot, musta kohvi, piimaga kohvi. Maitse on ka parem.

Kui me olime kõhud täis söönud ja natukene kohvitassi taga puhanud, hakkasime hargnema. Isa huvitatud ei olnud Ikeast. Ega ta sööma minemisest ka ei huvitunud, aga kui ta oli aru saanud, kui lahe süsteem tegelikult Ikea restoranis oli, jäi ta asjaga väga rahule. Ta polnud restos varem käinud. Teadis vaid kassade juures olevat söömis võimalust ja sellest oli ta omale arvamuse kujundanud, mis aga muutus nüüdseks.

Igatahes sukeldusime meie lastega sisustusmaailma. Leidsin kenasti asjad, mida ihaldasin ja posu riidepuid harasin ka.

Riidepuidega on meil iselugu. Kui me Saksamaalt kolisime, oli mul neid niipalju, et isa imestas. Ta polnud varem niipalju riidepuid korraga näinudki. Ja kui ma auto juurde oma kaubaga saabusin ja ta jälle riidepuid nägi, siis hakkas ta lausa naerma ja küsis, kas ma olen huluks läinud. No ma ei kannata, kui riided pul ülekesti on. Igal riidel peaks ikka oma puu olema...ok, või siis plastmass. Sel korral ostsin laste riidepuid erinevaid värve, mis olid plastmassist.

Kõige südamelähedasem ost oli peegel tüdrukute tuppa, mida kasutab hoolega ka juba Sten kõrval toast. Kui Soome Ikeas maskab see peegel 49 EUR-i, siis Saksas on selle hind 39 EUR -i. Mina sain Poolast ca. 33 EUR-iga (129 PLN - i).

Näitab väga hästi, isegi mina mahun lahedalt peale ära. Taha saab riputada riideid ja on ka nagid ehete ja muu pisema nodi jaoks.

Selliseid tarvilikke asju ostsin ka 3 tükki. Need ootavad üles panemist ja kuluvad lastele igati ära, sest riidekappi kui sellist meil üleval ei ole ja ei mahu ka.

Kui Ikea tiir tehtud sai, viisime kompsud autosse ja vaatasime teisi poode ka, mis kõik ümberringi ilutsesid. Kohe Ikea kõrvalt avastasin tohutult laheda lasteriiete ja mänguasjade poe. Mänguasjad mind ei huvitanud, aga Stigile sain imeilusaid asju.

Esiteks ülinunnud rohelised soojavoodriga kummikud. Hinnaks 99.99 PLN (ca. 25 EUR - i), vihmapüksid (59.99 PLN) ja mõnusa paksema fliisi (49.99 PLN). Kõik esmavajalik lasteaiaks, muu kraam on meil olemas.

Selles samas poes oli ka tohutult Elsa staffi, mida me vaid imetlesime.

Esimest korda elus sain ära käidud ka kuulsas sportsdirect.com poes. Kaks korrust täis igasugust kaupa. Meie Metega otsisime trikood (52.90 PLN), mille me ka saime. Laheda ostukoti võtsime ka, millega hea kirbuturu kaupa vedada.

Kotifetiš kestis mul kogu reisi vältel. Neid on mul nüüd erinevaid ja hulgim. Kõige ilusam on see Biedronka kott...

No igatahes oli jällegi üks rahuldust pakkuv päev, sest sain omale kõik vajaliku ja rohkemgi veel. Sel päeval sai mu pangakaart ka tühjaks, zlotid olid otsas, oli vaid varu eurosid rahakotis, seega võtsin järgnevalt natukene tuure maha.

Jätsime Gdanskiga hüvasti ja hakkasime jällegi ööbimiskohaga tegelema. Sel korral jäime pimeda kätte ja panime jumal teab kus põlismetsas raudtee ligiduses oma laagri autotulede valgel ülesse. Õhtusööki ei teinud, kobisime kohe kottidele. Öösel mitmel korral kostus rongide pidurdushääli, mille meie pidasime hirve karjeks. Hommikul ümbruskonnas sõites selgus, et see võis hoopiski rong olla.

Ei heidutanud meid miski, saime jällegi magatud, sest no eelnev päev oli üks suur ringi trampimine - loomaed ja Ikea ikkagi.