DIY: Kaaruspael

Ma usun, et enamus pole kuulnudki, mis asi on kaaruspael. Ka mina ei olnud oma elus seda sõna veel kuulnud, enne esmaspäeva. Veel vähem teadsin ma, mis asi see on. Ja sõna meelde jätmisega oli mul ka tükk tegu.

Esmaspäeval käsitööringi minnes aga jäi mu päevateki heegeldus lausa seisma, sest mulle õpetati kaaruspaela tegemine selgeks. Selle paelaga saab mulgipäraselt kaunistada igasugu asju. Meil on vallamajas sellised vahvad pilkupüüdvad istmed, mis on ka selles stiilis kaunistatud. Küll mitte kaaruspaelaga, aga võhik ei taba seda äragi.

Paela heegeldatakse kahe heegelnõelaga korraga, saadakse neljatahuline nöör. See vajab hetke harjumist. Edasi läheb juba libedalt ja ei ole midagi keerulist. Mina kaunistasin selle paelaga oma mitu aastat vana H&M musta poolmantli - andsin natuke värskema ilme ja ma loodan, et see teiste silmale ka ilus vaadata on.

Meil on siin külas üks naine, kellel vist enamus asju on kaaruspaelaga kaunistatud. Mulje vähemalt on küll selline jäänud ja väga lahe on. Nüüd tekib meid juurde tänu käsitööringile:)

Enne

Nüüd

Veel ideid, mida kaaruspaelast teha, leiab Eneli blogist (LINK)

Kaaruspaela saab teha kolmel moel: heegelnõeltega, varrastega ja spetsiaalse hargiga. Siin on youtub'st pärit õpetus hargiga paela tegemiseks.

Mustreid leiab edukalt Rehe rukkileiva kottidelt.

Pildid seina

Kurtsin siin hiljaaegu oma muret, et ei raatsi uude seina mitte kuidagi auku teha, isegi mitte nõelaga. Aga pildid oleks kuidagi vaja seina saada. Üks blogimise plusse on, et siin saan alati head nõu, kui ma seda küsin.

Nii ka sel korral. Tuli päris mitu asjalikku kommentaari heade soovitustega. Üks variant oli laeliistu juurest jõhv tuua, et pildid üles riputada. Täitsa teostatav idee.

Siis pakuti kohe konkreetset teipi, mida "Knopkast" saavat lausa osta. Spetsiaalselt tugev kahepoolne teip, mida müüakse erinevatele raskustele. Täna ma linna sattusingi ja see oli teine asi nimekirjas, mis oli üliähtis ja vaja korda ajada.

Esimene asi oli auto ülevaatus, mis õnnestus ilma mingi närveerimiseta. Ainuke asi, mis ma teha lasin eelnevalt, oli auto puhtaks pesta. Ma ei kujuta ette, kuidas me siin elasime, kui iga päev oli vaja sõita 15 üks ots ja 15 km teine ots ja seda mööda kruusateed. Kohutav. Ma käisin reedel tiiru Mustlas ja mu auto oli nii hukas, kui veel olla sai, justkui üle krohvitud.

Üritasin samalaadset teipi ka meie kohalikust ehituspoest küsida, aga müüja oli juba blogi vahendusel minu murega kursis ja ütles kohe ära, et neil sellist asja pakkuda ei ole. Knopkast jälle soovitati ehituspoodidest ka vaadata, et seal pidi olema peeglite seina kinnitamiseks natukene võimsamat teipi isegi saada. Nii igaks juhuks. Kahju ju, kui pildiraam maha kukub keset ööd ja klaas puruneb.

Leppisin siiski 6 kg kandejõuga teibiga ja lubasin esimesel ööl padja alla panna, et kahju ei tekiks:D Ja minu imestuseks oli see teip kuradi kallis ikka...üle 7 euro rullike. Ja ehituspoodidesse ei viitsinud kolama minna.

Espakis käisime tiiru, aga see on ka selline naljakas pood, et ta on meil siin Viljandis kahes majas ja siis nuputa, kus mida müüakse. Kui üldse müüakse. Tahtsin naelapüstoli naelu ja hakkasin siisn hinda uurima. Mulle tehti selgeks, et neid ei saagi osta nii palju kui mina tahan. Tuleb osta karbiga, kus oli 4000 naela sees. No mida ma teen 4000 naelaga. Ma oleks peotäie hea meelega võtnud. Vot sulle siis.

Meena palus ka luba teibilt kaitsekile eemaldada

Uus prügikast leidis ka juba kasutust

Lõpptulemus

Idee "Kodutundelt"

Tehtud!

DIY: Jutenööriga kaunistatud prügikast

Mul on praegu selline hoog sees, et midagi oma kätega meisterdada. Et kõik mitte unistuseks ei jääks, võtsin täna kätte ja tegin ühe projekti teoks. Alustasin juba eile, kui ehituspoest käisin liimipüstolit ja muid vajalikke tarvikuid ostmas.

Et ma elus veel liimipüstoliga mingit tegemist teinud ei ole, siis seda huvitavam oli kohe asi järgi katsetada. Ostsin kõige odavama variandi alguseks (ca. 3€) käeharjutamiseks ja niisama tutvumiseks. Komplekt liimipulki (20 tk) maksid pea 2€. Jutenööri võtsin alustuseks kohe suurema koguse, 20 m, mis maksis üle 4€. Pirakad konservkurgi plekkpurgid (ca. 5 l) olid mul juba varasemast ajast Maksimarketi tagaukse juurest soetatud. Sealt saab tavaliselt alati head kraami:D

Kõik vajalik koos ja natukene lastevaba aega ka üle pika aja, asusin asja kallale. Algus tundus lootusetu. Liimipüstol polnud vist piisavalt kuum ja liimi kätte ei saanud normaalselt. Siis aga sain asjale pihta ja tö hakkas sujuma. Kopsik oli päris suur. Kui poole peale jõudsin, oli 20 meetrit nööri otsas ja pakk liimipulki samuti läbi. Õnneks oli asja asustatud kohta ja töin omale materjali juurde. Samat kogust nööri enam ei olnud, pidin kaks 10 meetrist toki ostma. Need sattusid küll samat mõõtu (6mm), aga toon oli sutsu teine. Aga see polnud midagi hullu, nii ka päris äge.

Kasutust leiab see kopsik minu toas prügikastina (päris kallis prügikast). Mul on kaks samasugust hiigelkonservipurki veel. Need ma teeks vähe jämedama nööriga, saab lihtsamalt.

Hakkab looma

Tundub, et ilmad hakkavad talviseks muutuma. Täna oli väljas juba üsna jäine ja tuul oli ka märgatav. Kasutasime viimaseid päikselisi ja kuivi päevi, et talveks kasetohtu varuda. Ma ei tea, mitu aastat minu ema seda juba harrastanud on, aga mind on ta ka sellega nakatanud.

Tänapäeva tikud on nii kuradima si*ad, et õnn on kui viiendal katsel tohule tule otsa saad. Ma olen üldse suht vilets tuletegija. Aga kasetohuga saan pea alati esimesel katsel tulele hoo sisse, ohtra kasetohuga. Ajalehti ma võingi põletama jääda, sest puud lihtsalt ei võta tuld, kui algus on valesti sätitud pliidi all.

Eelmisest talvest oli mul kasetohtu veel paar kotti alles, aga Lätis käies jäi meile alati silma üks lank, kus oli palju tohtu saadaval. Ei saa ju juhust kasutama jätta, eriti, kui kodu lähedale jääb. Ca. 3 km piirist ja võta nii palju kui tahad kuiva ja kvaliteetset tohtu. Kui ilm ka ilus, siis on lausa lust selline töö. Paar korda sai käidud, mõlemal korral oli Sten ka kaasas, nii et meie mureks oli ainult kottidesse korjata, Sten transportis kotid autosse.

Lätimaa

Esimese päeva saak

Esimesel päeval oli Meena ka oma satsiseelikuga platisis. Aga tema hakkas kohe mängima. Leidis mõnusad kännud, mis said talle kohe lauaks ja toolideks, kattis laua käepärastest vahenditest ja lasi fantaasial lennata. Mängu jätkus kauaks.

Teisel päeval ehk siis täna, oli ema jälle varakult platsis, et aga jälle tohtu korjama minna. "Palju teda ikka vaja on?", ei saanud ma aru. Aga ega maha ka ei jäänud. Võtsin uue rulli 150l-seid  prügikotte, Sten kaasa ja läksime. Saime kõik kotid täis ja kuur, kus me seda hakatusmaterjali hoiame, sai ka täis. Meie tuletegemise mured on pikaks ajaks murtud.

Teine pool päevast kulus ootamisele. Meile olid täna külla lubanud tulla lausa kaks tähtsat asutust, valla esindus ja Kredexi inimene. Kõik seoses Kredexi taotlusega - kes pidi Kredexile iseloomustuse meie kohta saatma, kes tuli paikvaatlust tegema. Vahepealsel ooteajal sain isegi ühe päevateki motiivi heegeldatud. Juba paar päeva on vahele jäänud, kui pole saanud aega heegelnõelagi haarata. Nüüdseks on 9 motiivi valmis.

Söögitegemisega ma ei riskinud täna üldse üritadagi. Kui vaja külalisi vastu võtta, pole ju aega muu pakilisega tegeleda, mis vajab peale passimist. Ühe retsepti suutsin küll kahe külalise vahe peal aga ära katsetada. Kui kook hea välja kukkus, jagan teiegagi. Praegu on see külmkapis, sest soovitati üleöö kapis hoida. Hiljem tuleb lihtsalt vahukoor juurde vahustada ja voilaa. Kõlab küll maitsvalt igatahes ja mul pole mingit probleemi selle koogi maitsmisega. Mul on hoopis vastupidised probleemid, oleks vaid aega midagi suhu pista. Täna näitas kaal juba 63,8, selline tamp on peal. Ma olen rahul. Sten tõmbas mind küll maapeale tagasi ja väitis, et see kaal meil valetab. Aga ma ei usu. Isegi põrand on ju loodis, kus peal ma tavaliselt kaalun. Enne valetas võib - olla, kui veel vana põrand oli:D

Elutoas on ka nüüd käidav põrand täitsa olemas. Enne kõõlusime suures augus või siis laake pidi. Tegin õhtul veel suurema koristuse, et meil siin natukene elamisväärsem see elu oleks. Ülemine korrus oli kõik paksu tolmukihi all. See palkide puhastamine pole mitte kergete killast töö ja must on ta ka. Ahi oli ka jäälülm ja toad samuti. Päeval oli ju aken pärani, et materjal tuppa saaks. Nüüdseks on kõik läikima löödud ja ahi ka kõetud. Hommikul peaks päris mõnus olema tõusta ja isegi kohvimasinal jõudsin katlakivi eemalduse ära teha tänasel tihedal päeval. Oi kuidas ma seda tööd varem vihkasin. Pidin juhendist alati näpuga järge ajama ja siis ka alati kõik ei klappinud. Ema juures ema juhendi järgi tehes läks kõik nii, nagu juhendis ette oli antud. Siis ma avastasin, et minu masinaga kaasas oleva juhendiga on mingi jama. No ei juhtu asjad nii nagu peaks. Nii ma siis kasutan ema masina juhendit ja teen selle järgi seda tööd ja mulle on see päris meeldima hakanud.

Kui nii võtta, siis päris tubli päev kokkuvõttes.

Fotoreportaaž

Selline on praegu seis minu magamistoa ukse taga. Et ema ei viitsinud kuhugile ronima hakata, siis lubasin, et ta näeb olukorda minu blogist. Mugav ju:) Saate teie ka piiluda...

Stig saab lükanduksega väga hästi hakkama.

Igal õhtul tarin ma Stigi ja Meena oma tuppa, pissipott ka loomulikult, et öösel mitte ohtlikult kõõluma hakata. Ja ma olen tähele pannud, et mul on Marisega sama voodipesu. Kummut on praegu võõrkeha minu toas, see leiab kasutust mujal. Ajutiselt minu pinnal seega.

Pruun sohva nurgas on samamoodi teise toa oma. Seal magab praegu Meena. Teisele korrusele ei kipu praegu keegi, sest trepp/redel on paigast ära ja seal on külm ka praegu. Mete ja Sten ööbivad vanaema juures. Riidekapp on minu ja jääb samasse kohta. Voodiga sama lugu.

Valge riidekapp leiab oma uue koha Jaskari toas, kui see ka kunagi valmis saab ehk siis üsna pea.

Täna sain omale seinalambi ka seina. Tänu Jaskarile. Ja see vaba, halli tooni sein saab ka oma jao. Selle tarvis on mul valmis meisterdatud raamitud tapeet:D Asi seisab ainult selle taga, mis moel ma need seina riputan. Ei tahaks seina kohe retsima hakata. On äkki mingit leebemat varianti kellelgi soovitada?

Ja veel üks nurk, kus on ka ajutiselt üks lauake.

Nii me siis momendil siin elame, nagu segasumma suvila, peaks ütlema.

Õiendus

Istume meie Jaskariga söögilauas ja arutame tema eilset "alt ära hüppamist", millest kirjutasin selles postituses. Ta oli silmnähtavalt häiritud sellest, et ma nii kirjutasin. Selgitasin siis talle, miks ma just sellise väljendi valisin. Ma ei saa ju avalikult kirjutada, miks ta ei jõudnud lubatud ajaks. Minu seletus võttis tal tuure natuke maha ja ta sai aru küll, milles asi. Seega palus ta parandada, et tal olevat oma firma "AS Aega küll" ja ta lihtsalt ei jõudnud tol õhtul meile appi :D

Remont vol. 3

Eilse seisuga sai elutoast põrand välja lammutatud. Sein puhastati esmaspäeval ja sellega on meil majas juba teine tuba, kus on palksein esile toodud.

Enne

Pärast

Enne

Pärast

Kui me olime otsuse vastu võtnud, et peale minu toa oleks otstarbekas siiski ka elutoa ja Jaskari toa põrand soojustada, oli selge, et vaja on teha järjekordne reis Deposse (Läti, Valmiera), et tuua juurde OSB plaati ja igasugu muid ehituseks tarvilikke tarvikuid. Töömees tegi mulle väga asjakohase nimekirja ka selleks puhuks otse sinale. Tegin sellest telefoniga pildi ja oli mul ostunimekiri koos näidetega olemas.

Ostunimekiri

Ainuke mure on, kuidas, kelle ja millega Valmierasse sõit ette võtta. Isal on töönädal, temaga oleks keeruliseks läinud. Sain Jaskariga kaubale, aga tema hüppas viimasel minutil alt ära. Üksi ma seal hakkama ei oleks saanud, sest minust ei ole järelkäruga manööverdajat. Ja üldsegi oli käru alles ehitusprahist kuhjas. Ka see oli vaja enne tühjendada. Suht lootusetu seis.

Siis aga tuli ema meile ja tema mõte hakkas kohe tööle, kuidas saada, kui kuidagi enam ei saa. Läksime siis mina, ema ja Sten ja tirisime käsitsi selle käru sirge maa peal, et siis autole järgi panna ja autoga edasi transportida. Saime hakkama ja sama tiimiga põrutasime ka Valmierasse. Üsna kiire oli asjaga, sest kell oli juba viis, Depo avatud aga kaheksani. Vaja oli veel Ruhjas tankida ka. Õnneks oli diisli liiter normaalse hinnaga (0,997 eurosenti) ja tankla jäi teepeale. Sõit võttis omaajagu aega(ca. 60 km)ja poes asjade valimine võtab samuti oma aja. Tuli ennast kiiresti liigutada, sest asjad pidid hommikuks kõik olemas olema, et töö seisma ei jääks.

Varem olin ma ühe ostureisi koos asjatundjaga juba kaasa teinud ja mul oli mingi pilt olemas, kust ja mida täpselt vaja on. Ostud saime tunniga tehtud ja 9 OSB plaati said ka kenasti käru peale pakitud (Sten oli suur abiline), auto tagurdatud (sellega tegeles ema) ja arve makstud (minu mure). Olime päris asjalik punt ostlemas. Iseasi, kuidas see teistele välja paistis. See meid aga ei huvitanud, sest tähtis oli ikka midagi muud.

Lõpetasime õhtul pimedas ja hommikul oli koorem materjaliga hoovi peal. Meie osa oli täidetud.

Mõned hinnad ka huvilistele:

Akrüül, valge, 310ml...0.97€
Montaaži vaht (eesti keeli makrofleks), 640 ml, püstoli oma...2.79€
Kaabel(3x1,5), meeter 0.37€
Kipsikruvid (3,8x64mm), 500tk...8.75€

Täna peaks põrandale laagid maha saama. Kas ka soojustus, pole aimugi. Eks õhtul näha ole, kaugel asi on.

Uus päev, uued tuuled

Kasutan aega ratsionaalselt ja teen teie rõõmuks ühe postituse. Kes mind FB-is jälgivad (SIIN), teavad juba, et täna alustati uue toa remondiga - elutoa käes on järg. Kui mul algselt oli plaanis vaid laminaat maha panna ja seinad sirgeks teha, siis pisukesel konsulteerimisel lähedastema inimestega jõudsime konsensuseni, et kui teha, siis ikka korralikult ehk siis ikkagi koos soojustusega.

Saigi hommikul ehitajale plaanist teada antud ja läbirääkimised olid edukad. Mis seal tegelikult mitteedukat olla saabki. Tööd on ju ikka vaja inimestel ja mis viga siin meie juures ehitada. Ühe toa näol asi juba käpas ka ja mina jäin kvaliteediga väga rahule.

Nii siis tulebki jälle minna ehitusmaterjalide järgi, et saaks ka põrand nii nagu kord ja kohus, soojustatud ja tasaseks. Algse plaani kohaselt oleks vanale linoleumile lihtsalt isevalguv segu peale valatud ja laminaat sinna peale laotatud. Natuke nagu kahju. Nüüd saab põrand aga soojustatud, peale 18mm OSB plaat ja siis alles laminaat. Loomulikult saavad ka seinad korda. Osaliselt puhastati palkseina välja, välisseina saab vill ja kips ja loodetavasti taas imekaunis tapeet:D

Magamistoa tapeet sai küll superluks. Kuna viimistlus jäi minu õlgadele (et ikka raha säästa), siis ehitaja tapeeti enne ei näinud, kui täna hommikul. Ja sealt kõlas küll täiesti kuuldav ahhetus. Ega keegi pole veel tapeedi valikut laitnudki, kui aus olla, vaid kiidusõnad.

Pilk uude tuppa (mitte originaalversioon)

Isegi krohvitud osa töötlemise osas olid ehitajad üllatunud ja tulemusega väga rahul. Kasutasime seal struktuurvärvi, mille kandsin peale pahtlilabidaga ja töötlesime täitsa tavalise õueharjaga (jutiliseks) ja värvisime üle dekoratiivvärviga (metall effekt).

Ega see värvide valimine poes lihtne ei ole. Saab küll müüjatelt nõu küsida, aga kui sa ikka nii remondikauge inimene oled, siis müüjatel on päris häda selliste klientidega. Mingi aimu me poes juba saime, kuidas mida kasutada, aga töökäigus selgus ikkagi midagi muud ja nüüd oleme sammuvõrra targemad jälle. Sein sai igatahes oma töötluse ja loodetavasti kogu see kirju-mirju ka kokku sobib mingil viisil lõpuks.

Suureks abiks oli mulle kodumail käimas olnud eks. Ma ei tea, mida ma ilma temata teinud oleks. Esiteks oli tapeetimisel juba esimese paani paika saamisega tükk tegemist. Kaks päeva tapeetisime. Mina olin rohkem seltsiks, nagu ikka. Põrandaliistudega alustas Jaskar. Mööblit aitasid vedada kõik vähegi tugevamad, kes silmapiirile ilmusid. Lae värvimise ja pragude täitmisega alustas eks. See töö on vaja nüüd meie poolt lõpule viia, kui akrüüli juurde saame. Loodan Jaskari peale, kes on parajalt pikk ja tundus, et ta sai selle tööga hakkama küll.

Kui vuugitud ja värvitud, saab paigaldada ka laeliistuks ettenähtud köie. Selle tarbeks on jällegi vaja poest õiged naelapüstoli naelad osta. Paras väljakutse mulle jälle.

Lõpetuseks siis niipalju, et kui kõik see toredus lõpuks valmis saab, olen ma arvatavasti laostunud ja võlgades. Aga asi on seda väärt. Kes ei tahaks ilusas soojas kodus elada.

Arvake ära, kes nüüd pidevalt minu toas sohval istuvad. Kes muud, kui minu lapsed. Meelispaik neil momendil. Õnneks täna õhtul võttis ema nad enda juurde kaasa, kõik kolm, telekat vaatama. Meil ju televiisorit tänase seisuga enam ei ole mõneks ajaks. Stig on palavikus ja sehkendab siin minu kõrval voodis. Karm vaheaeg lastel.

Tänane ainukene atraktsioon oli sibitraktor, mida ma isegi koos lastega huviga uudistasin. Saime enne talve oma virtsakaevud tühjaks ja traktorist ei olnud kade ka lastele kõike pikalt laialt seletamast pluss veel soovijatele traktorisõit. Normaalne ju maalastele:D

Mina hakkan nüüd vaikust nautima ja raamatukogust kaasa antud Evelin Ilvese "Kirjut" sirvima. Mul on kahtlane tunne, et mind ei huvita tema jutt eriti, aga mine tea...