Lähen oma eile alusatud postitusega edasi, kus pooleli jäin. EMT mast eilsest saati ei töödanud ja minul null internetti seepäras kuni täna pealelõunani. Karm on küll ilma netita elada siin metsakolkas.
Ema mul täna kurtis (eile siis), et mida need inimesed küll teevad, kellel on täiskasvanud lapsed ja kes tööl ei käi. No mina kohe sain aru, kelle kapsaaed see kivi nüüd lendas. Minu ikka ka natuke, kuigi mul pisike laps.Tema ei pidavat küll ilma tööta saama ja siis on nende kodutööde ka natuke teisiti. Peab ju planeerima, mida palju ja kunas teha, et ikka palgatöö ja kodune majapidamine kenasti tehtud oleks. Kodusel inimesed käib see asi natuke teisiti. Kulged siin hommikuotsa uimaselt, teed natuke siit, natuke sealt ja juskui aega küll, aga kõik lõpuks tegemata või ei viitsi seda teha ja teist - aega ju küll, saab ju homme ka teha. Ja nii ta siin kodus läheb. Mõne kriitilisem asi tuleb vahest isegi sunduslikult teha. Nagu minul täna näiteks muruniitmisega. Lihtsalt kedagi peale minu ei olnud, aga koht, kus meil üks metsaveotraktor parkimas käib, oli vaja ära niita. Ja täna oli see hea võimalus, mida pidin mina kasutama.
Kummikud on omadega täitsa p-s sellepärast, jalad sain õnneks veega puhtaks.
Enne niitmist |
Pärast niitmist |
Minu päevatöö, võib isegi õelda elutöö:) |
Need on ülejäägid, mis karpidesse enam ei mahtunud. |
Ja nii need päevad siin mööduvad. Homme teen ühe tuulutamispäeva.