Kuidas ma vihkan juuste lõikamist

Minu jaoks on müstika, kuidas keegi tahab juuksuriks saada. See on ikka nii vastutustundlik amet minu arust ja katsu sa nii lõigata, et klient rahul oleks ja et sa tema pead p***e ei keeraks. Kes seda sõimu ja laimu siis ära kuulata jõuab. Seepärast on see üks amet, mida mul ei tule mõttessegi  endale soovida. Isa on mul selline kooner, kes juuksurisse minna ei raatsi ja siis tuleb sellise mesimagusa jutuga, et kuule, ole hea, vaja on juukseid lõigata. No ei lähe läbi. Olen selgelt oma seisukohti välja õelnud ja ütlen kohe EI. Olen isegi õelnud, et annan need paar eurot, ole hea, mine juuksurisse. Mina seda tööd ei tee. Kunagi lõikasin oma vennal, kui ma veel plika olin ja seda ainult masinaga ja kiilaks ja no ma olin pikali maas naerukrampides. See poolik soeng oli nii naljakas minu jaoks. Siis ma vist veel ei teadnud, et ma seda tööd "vihkan", miks ma muidu nõusse jäin:)

Täna kujunes nii, et jätsin Meena lasteaiast kodu. Põhjuseks see, et eile päevavalges avastasin, kui must ja kasimata üks laps on. Tema kael oli nagu saapasäär. Ja tädi Valli lasteaiast kurtis, et Meena juukseotsad pidid nii kuivad olema, et miski asi sealt läbi enam ei käi. Tädi Valli tegi talle kalasaba ja lõpp oli eriti halb teha juusteotste pärast. Soovitas juustele palsamit kasutada. Kasutan tavaliselt ainult juukseöli, et kammitavus natukenegi parem oleks.

Võtsin siis täna täitsa vaba päeva talle ja plaanis oli lapsele "hooldus" teha. Kui teised koolis ja Stig ka magas, siis on see õhkkond ka siin rahulikum. Saab korralikult ja rahus asi korda ajada. Öhtul lasteaias pidu ka, läheb asja ette. Eile pildistamisel jäi silma, et lastel lasteaias on silmnähtavalt isegi hambad pesemata ja pudruga, küüntest rääkimata. See paneb peas häirekella lööma ja oma lastele rohkem tähelepanu pöörama nendes asjades. Riivab silma, eriti kui emmed on üles mukitud ja peene maniküüriga. Teine asi, mis silma jääb, on kõrvad ja mustus, mis sealt silma jääb. Mina oma lastel alati peale vanni või sauna, kui kõrvas kõik see mustus on lahti ligunenud, teen vatitikkudega kõrvad puhtaks ja kuivaks. Jah, õeldakse küll, et lapsele vatiktikku kõrva panna ei tohi, aga olen seda kõigil oma viiel lapsel alati teinud. Kuidas me muidu kõrvad puhtaks saaks. Ja teen edasi.  Eks meil käib ka iga nädalalõpp küüntelõikus, kord üks, kord teine. Vahest on keegi kahe silma vahele jäänud. Sten on selline, kes palju väljas tööd teeb ja temale pean tihedamini meelde tuletama, et käed on vaja korda teha.

Panin Meena vanni likku, pesime pea, kasutasime palsamit, küürisime kaela puhtaks. Ta sai isegi aru, et aega mängida vannis ei ole, meil ju oli veel palju tööd ees juustega. Et teda paremini nõusse saada, pakkusin välja, et võtame uued käärid kasutusele. Need peaks teravad olema ja ei ole nüsimist. Lõikasime katkised otsad maha, nii palju kui see võimalik oli. Keerutas ta ju oma peaga, katsu siis otse lõigata. Oskusi niigi ei ole. Aga saime enamvähem, parem ikka kui enne. Kiitis just peegli ees, et talle pidi nüüd isegi juuste kammimine meeldima. Käib ja ilutseb ühe peegli eest teise ette. Lõhna tuleb ka kuskilt :D Ei tea, mida head ta endale nüüd peale valas. Peoriided on ka juba selga ajanud, kuigi pidu õhtul kell viis alles:) Kõrvarõngad panime ka üle pika aja kõrva. Täitsa daam valmis kohe. Tahab minust jälle ilusam olla:D

Laste pesemine käibki mul siin jupi kaupa. Üks päev üks, teine päev teine. Saunapäeval kolm. Jaskar saab juba ise hakkama ja temast on saanud tõeline puhtuse friik. Käib iga õhtu pesemas, ilma ütlemata. Ja kõik riided mis ta seljast võtab, käivad kohe mustapesukorvi. See on tüütu, korra seljas olnud ja pessu. Kui ta kodus on, siis üks tema riiete pesemine koguaeg.

Üks asi veel, millest mina aru ei saa ja no miks peaksingi. Igaüks teeb oma laste juustega, mis tahab. Tukad, miks lõigatakse lapsele tukk? Minu arust on see lapse ära narrimine. See on isiklikult minu kiiks ja keegi ärgu isiklikult võtku. Mina nii ei tee oma lastele, tüdrukutele. Pole nii hull juuksefanatt võib-olla lihtsalt:) 

Selline suur pusa on vaja lahti harutada

Abiks juukseöli, lõhn on oh kui hea, söö või ära

Head teravad käärid

Need otsad on vaja eemaldadada

Viltune algus on tehtud

Kui pea ringi käib, ei saa korralikku tööd loota

Saak

Valmis soeng eest

Hoopis teine tera

OOTD 08052014

Jakk H&M
Püksid C&A
Pluus Esprit edc
Saapad MARK ADAM new york
Käevöru ja kaelakett H&M
Kõrvarõngad Guess
Vöö, mille veel lisasin H&M

Haruldane õhtu

Käisime küla peal, paar talu edasi, sugulaste juures, kus on minu Meenaga ühes vanuseklassis lapsed. Said mürgeldada nii, et kodu jõudes polnud mingit küsimust, kõik olid väsinud ja nüüdseks magavad õndsat und. Pole sellist juhust iga õhtu, et saan telekast mõne sõna kuulata ja oma asjadega tegeleda. Võtsin raamaturiiulist mõne raamatu lehitsemiseks ja naudin õhtut. Täitsa mõnus.

Veel õpime Steniga inglise keelt ja keegi ei segagi. Kah üsna harv juhus. Muidu käib üks teistest üle rääkimine ja õppimisest ei tule välja midagi. Sain nüüd jälle inglise keeles 17 sõna selgeks. Tahaksin ka ju keelt osata. Nii kahju, et kooli aeg polnud võimalust, sest minu valik oli saksa keel. Inglise keelt polnud tol ajal võimalik teise võõrkeelena õppida. Sõnu tean ma palju, rääkimine on 0.

 

Meie linnakeses on, mida vaadata

Lillede valmimine

Valmimisjärgus

Tantsivad "mulgid"

Igati vahvad kujud on tekkinud meie linnakesse. Ja tundub, et tekib aga juurde. Turistidel kindlasti palju vaatamist ja nii jääb meie linnake ka paremini inimeste mällu ja tekitab ka kõneainet. Parim reklaam. Isegi telekast näidati ükspäev üht neist kujudest.

Mida vahvat on Teie kodukandis vaadata?

Rekord

Eile oli tähtis päev minu blogi ajaloos. Blogi külastas rekord arv inimesi. Kas nüüd kõik lugejad on, seda ma ei usu, aga külastajad küll. Loodan, et mõned neist 979 - st jäävad püsivalt minu "luulusid" lugema. Arvan ise, et minu blogi on üsna omanäoline. Mitte et ma nüüd mingi eriline oleks, aga blogimaastikul on tohutu konkurents. Pea igal on juba oma blogi. Aga seda ma ei usu, et mõni 38 - aastane 5 lapsega üksikema blogi peaks. Kui leidub sellises "olekus" blogipidaja, palun andke mulle ka teada. Ühesõnaga arvan, et mul konkurente ei ole:D
Püüavad küll siin mõned ahvida, aga no ei tule välja. Kui sul ikka 5 last erinevate meestega ei ole ja elad igavat pereelu, ei tasu pingutada. Palun jääge ikka oma liistude juurde:D

Sain täna ka ühe liigutava kirja ühelt oma lugejalt, kes oli juhuslikult sattunud minu blogi peale. Olin kirja avamise momendil just lasteaias pildistamise ootel ja täitsa silma võttis märjaks. Lihtsalt nii tore on, kui on inimesi, kes ei pea sind kõntsaks ja näevad ka asja positiivsemat poolt. Aitäh Sulle Piret, andsid mulle palju positiivset energiat edasi rühkimiseks.

Pildistamisest...Pisikeste lastega on ikka üsna tüütu sellistel aktsioonidel käia. Aga no peab. Kõigepealt oli Meena muidugi ülemeelitu ja väga tähtsust täis, sest temal oli väikevenna seal. Vaja ju teiste ees kekutada ja peaagu, et oma lapseks Stigi pidada:) Andis teda ohjes hoida. Pilt sai tehtud ja otsusatsin kodu tulla, aga siis Meena hakkas hüsteeritsema ja ei olnud nõus enam grupipiuldile minema. No ja mina, nõrk nagu ma olen, hakkasin talle siis igasugu asju lubama ja lõpuks saime ika niikaugele, et lubasin ta lasteaiast peale pildistamist kodu võtta, kui ta pildile läheb. Saime kaubale.

Riietusruumis pani Stig laste plastiliinist voolitud lilledele põntsu. Toppis suhu, lammutas ja kui peost tükke kätte tahtsin saada, siis pigistati käsi nii rusikasse, et näppude vahelt imbus plastiliini lausa välja. Täielik kaos. Lasin nii kiirelt jalga, kui võimalik.

Meena arvab, et Stig on tema "laps":)

Lastele meeldivad väikesed lapsed

Tüdrukud oma pildistamise järjekorda ootamas

Meena etteaste

 Et kohe mitte kodu minna, läksime veel minu ema juurde kohvi jooma ja Meena vaatas oma kassi üle. Nimelt on Meenal vanaema juures kass, mille minu vend ehk Meena onu talle vist kuulu järgi andis. Mina aga loomi oma kodu ei soovi, seega on kass seal ja Meena käib teda seal vaatamas. Nimigi pidi olemas olema - Miu. Nojah, mulle sobib nii. Olen võib - olla julm küll, et ei luba looma lapsele, aga mulle piisab täiesti viiest lapsest. Ei ole tahtmist veel kellegi eest hoolitseda.

Meena "oma" Miuga

Armas valge kassike

Kassipoja ema

Stig uuris eriti tähelepanelikult seda looma

Põhiline oli see, et Meenaga poes käies nägi ta üht tordikest ja siis oli kohe vaja õelda mulle,et tema kassil pidi sünnipäev täna olema. No et ma tordi ostaks.Kaval. Vana trikk tal juba. Nossul on tal ka alati sünnipäev, kui ta midagi head tahab.

Homme on järgmine üritus lasteaias - emadepäev. Selleks ajaks katsun ma Stigile hoidja vaadata, muidu ei tule peost midagi välja. Teised inimesed tahavad ka rahus pidu nautida, mitte võõraste tittede lalinat kuulata. Perekoolist on ikka ühtteist külge ka jäänud:D Saab vähemalt aimu, mis inimestele meeldib, mis mitte:)

Lõpuks veel kummardus minu blogi lugejatele ja AITÄH Teile!

Olen terve naine....

Poed, juuksur, kohvikud...olen terve naine ja tahan neid kõike saada:)

Pühendusega Tudvale


See mu päeva tegelikult päästiski. Peaagu. Sain omale lapsehoidja, mis muidugi ei ole nii oluline. Plaanisin tegelikult selle kõik lapsega läbi teha. Nojah, juuksur väljaarvatud, kohvikust ma ainult unistan ja poes sai niikuinii käidud. Tegelikult on nii, et kui on võimalus ilma lapseta kuskile minna, siis nagu ei oskagi selle vabadusega midagi enam teha. Teed hädavajaliku ära ja siuhh, kodu tagasi. Nii oligi. Plaani lisandus lennult ainult juuksuri külastus ja kuna sain aja tunnikese pärast, siis oli aega ka kohalikust kaltsukast läbi hüpata. Ah jaa, "Teeme ära" talgute taara, mis tee äärtest kokku korjasime,viisin ka ära. Konsumis lõin selle raha sirgu loomulikult, aga ei teagi, mille peale, eks ikka toidu.

Tee äärtest leitud:D

Raamatukogus sai käidud. Maksin isegi viivist kauem käes hoitud raamatute eest...tervelt 18 eurosenti. Anti edaspidiseks soovitus, kui teade tuleb e-mailile, siis võin rahulikult vastuse saata ja pikendada laenutusaega. Midagi uut minu jaoks ja hea teada. Loomulikult ei tulnud ma tühjade kätega raamatukogust. Kuskilt kunagi keegi soovitas - normaalne ju, üht raamatut, mille ma omale telefoni salvestasin. Ju ma siis tundsin, et mul on seda raamatut vaja. Help ühesõnaga:) Raamatuks "Öed ja vennad rahuajal". Raamat kirjutab, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada  ja ise sealjuures ellu jääda. Eks näis, kas seal on minu jaoks midagi uut. Ja kui on, katsun mõnda eriti head tarkusetera ka Teiega jagama hakata. Olen juba põnevil. Äkki saab minust ka kunagi "hea" emme. Ema ei saa õelda, siis tähendab see minu ema. Minu lapsed kutsuvad minu ema samuti "emaks". Kui kuskil käime, siis hüüavad nad minu emale:" Ema, kus emme on?" Ei tea, mida inimesed mõtlevad. Ema igatahes on rahul, kui talle ema õeldakse ja mind silmapiiril ei ole. Tunneb ennast kohe nooremalt:)

Öökapiraamat

Külaraamatukogust sai ka läbi hüpatud ja juba ammu laenutatud "Hamlet" ja "Julia ja Romeo" tagastatud. Neid ei lugenud mina, nii inteligentne ma ka ei ole:D Jaskari kohustuslik kirjandus oli see:) Minu kaastunne talle nii raskete raamatute lugemisel ja läbi töötamisel. Lehvitan Sulle pojake siitpoolt. Loodan, et sa "silm punnis" peas loed mu blogi praegu läbi oma pisikese "Nokia" lukuaugu..."Kaido, Sina vä?" :D Meil läheb siin hästi, nagu alati! Ole tubli!

See oli Jaskarile väike vahelõik kodust:) Ta saab aru küll "naljast":D

Uurisin meie raamatukogust nii mööda minnes ka kohe reedese emadepäeva peo kohta, mis meie vallalehes välja on kuulutatud. Ja kurb küll, aga see olevat sinna trükitud ainult vallarahva jaoks, et näidata, et meil siin külas kõvasti üritusi toimub. Oli plaan ka ennast kodust välja ajada ja midagi kultuurset endale lubada, aga võta näpust. Ei tasu vist kohale minna, last ilusaks sättida, ennast "lille" lüüa ja siis seal kõrgetel kontstel lolli näoga  Rahvamaja ukse taga oodata, et kas on pidu või ei. Või tasub? Vaatame:)

Kaltsuka saak ka Teile imetlemiseks. Olen juba pikalt Stigile taolisi asju otsinud. Crocsi omi isegi osta kaalunud ja jalga proovinud...pea 30 euroseid....õudne. Peab ikka raha peale vihane olema ja eks on oldud ka, kui võimalusi oli. Nüüd aga peab oma võimalused ümber hindama ja alternatiive otsima. Ja oblaa, täitsa olemas ja täpselt Stigi number [23] ja jumal, "auto" mudel:) Oh seda rõõmu, kui Stig neid nägi ja jalga panime. Ideaalsed, 2 euro eest. Tasus kodust välja minna igal juhul.

Lisage pildile mootori pörin, mida Stig nii hästi oskab

No ja kui makodu jõudsin, oli lapse valvur maja koristanud, tuli oli pliidi all, nõud puhtad ja mis põhiline, laps hoitud ja rõõmus ja koolitust saanud. Oskab nüüd "tere" anda kättpidi. Aitäh lapsehoidjale! Te olete "kuldsete kätega mees" :D

Mina viskasin kohe kartulid ahju suitsupõsega ja tegin kurgi-küüslaugu salati hapukoorega, sest olin hommiku otsa söömata, ajapuudusel. Ja lapsed tulid ka niikuinii lõunaks, nii et läks igati asja ette ja päev kirjas jälle söögi poole pealt.

Kiiresti valminud maitsev löuna

Ilm oli pealelõunal jälle jätkuvalt jäine ja isegi rahet tuli natuke. Naersime, et lund sajab ja Sten meil niidab muru:)
Meie  Tudva õhutusel tegime kurgipeenrad valmis, laotasin oma kümne küünega kokku korjatud herefordi sita peenrasse ja külvasin kurgi maha. Loor peale ja võib ootele jääda, kurgi ootele. Tittesid me ei oota. Sealt peaks tervele külale jätkuma, kui midagi selle külmaga üles tuleb.

Tundub, et muruniitmise vötab sel suvel oma hooleks Sten ja hea on. Minu rõõm:)

Sellise hoole ja armastusega saab kurgiseeme mulda. Tehke järgi:)

Ühte peenrasse saavad minu plaani järgi melonid ja "zucchinid" (suvikõrvitsad)

Jääme kurke ootama

Naistel teatavasti on veres shoppamise mood. Mitte küll kõigil, minul aga küll. Pean ostma kasvõi midagigi, olgu selleks siis kasvõi kõblas. Minu süda on sellega ka rahul. Majapidamises "kõpla" ikka vaja ju suve jooksul.

Kõblas (ÖS- ist järgi vaadatud)...3.88 € koos varrega

Kuhjuma kippuvatest asjades ka...Toode lubas homseks saata oma hinnapakkumise, loodetavasti ei lööda jälle kirvest selga, aga löövad niikuinii.

Pensioniametil polnud Saksamaalt veel mingit vastust. Pole lootustki lasterahasid lähiajal saama hakata. Oeh, peame "vallasandid" edasi olema.

Raamatutega sai korda, Tartusse ei helistanud ja jätame selle vahele, ei juhtu midagi.

Homme siis uue hooga jälle, lasteaias suur pildistamine. Tahan Stigi ka sinna vedada, et ta õega pildile saaks:) No ja ülehomme emadepidu lasteaias ja peale seda koosoleks. Graafik läheb tihedaks jälle.

Kõik kuhjub

Täna pean asjalikuks hakkama. Asjadel on kombeks kuhjuda, kui nendega mitte tegeleda. Ilmad on nii viletsad olnud ja isu midagi teha ei ole olnud. Eilne saavutus oli mul ainult söögi tegemine ja pesu viisin ka hädaga välja. Kõik. Rohkemaks mul tahtmist ei olnud. Kogu kere ka valutab sellest kartulipanekust ja teeäärte koristamisest. On kohe tunda, et lihased on ka olemas. Öö läbi valutasin ja täna kindlasti ka veel takkaotsa. On mõned pakilised asjad, mida olen juba päevi edasi lükanud.

Kõige suurem murelaps on Kredexi dokumentatsioon. Ma pole veel üht tähtsat pakkumist saanud, aga tähtaeg, kui paberid peavad saadetud olema, on juba 19. mail. Aeg läheb kiirelt. Plaanin kohe helistada ja aru pärida, kui kellaaeg sündsaks muutub:) Ühe hinnapakkumise juba sain, mis kahandas kõvasti meie lootusi tagastamata laenu saada pööningu väljaehitamiseks. Summa, mille eest saaksime kaks tuba juurde, oli üle 13 000 euro. No sellist raha meil küll pole kuskilt välja võtta, isegi kui Kredexist saaksime 5000.

Raamatukogu võlgnevused on mul juba kahes raamatukogus. Need tahan ära klaarida. Kogu aeg kui linna asja on olnud, on pühad või selline aeg, kui raamatukogu kinni.

Pensioniametisse tahan helistada ja uurida, kui kaugelon minu  peretoetuste maksmise asi. Kuus kuud on kohe-kohe avalduse tegemisest möödas ja ei mingit märki, et ka meie pere hakkaks saama lasterahasid nagu kõik Eesti vabariigi kodanikud, kellel selleks õigus on. Perekooli rahavas oli selle soovi peale küll verine ja sõimas meid maksumaksja kulul elajateks jne. Siin, kui kedagi huvitab inimeste arvamus "meiesugustest".

Siis on veel vaja Tartusse arstiaeg panna, et Stigi põletushaava paranemsit näitama minna, kuigi mina sellel mõtet ei näe. See oleks ainult üks suur kulu jälle, et tartusse sõita. Kõik on parimas korras haavaga (haava tegelt pole, on ainult jälg) ja kui mitte minna, ei muutu ja ei juhtu mitte midagi. Nii et seda ma veel kaalun.

Praegu on selline aeg, kui järjest tulevad uued arved. Vaja on finantsid üle vaadata ja kokkuhoipoliitikat rakendada. Pidustused on kõik seljataga, mis olid natukene kulukamad kui meie igapäeva elu. Nüüd tuleb natuke tagasi tõmmata.

Katsun nende asjadega täna ühelepoole saada ja tean, et siis on enesetunne ka kohe parem. Päike tuleb ka välja ja loodan, et päris masendusse ei lange.

P.S. Keegi veel lisaks arvab JÄLLE Perekoolist, et minu blogi on nõmeduse tipp ja üldse võiksin ennast põlema panna, et olen julgenud 5 last omale lubada. Masendav:(

Jõudu mulle!