Küsimused mulle

6. november 2014

Kahekesi köögis

Täna võtsin lõpuks kätte ja tegin esimese piparkoogitaigna valmis. Kasutasin päris lihtsat retsepti, millest kirjutasin siin. Kätte võtta ja valmis ja ta oligi. Tähtis on, et suhkur, või , hapukoor, jahu ja piparkoogimaitseaine kodust võtta oleks. Eks ma olin juba kõik pikalt ette ära varunud, ootasin ainult, millal tegemise isu peale tuleb. Ja tuligi:D

Stig sai magama ja mõtlesin, et kasutan aega ratsionaalselt. Siirupi sain valmis keeta ja platsis ta jälle oligi. Suur abimees omaarust:) Siirupi keetsin taigna jaoks väga omapärasest vedelikust, vett ei kasutanud. Pool liitrit pihlaka mahla võtsin vee asemel ja keetsin siirupi, nagu retseptis ette nähtud. Ühesõnaga siis "pihlaka piparkoogitainas". Kui olin piparkoogimaitseaine siirupile lisanud ja maitsesin...oi kui hea oli. Piparkoogid on ka kindlasti maitsvad, kirbe pihlaka nüansiga:D Tainas peab nüüd muidugi seisma mõnda aega, enne kui küpsetama saab hakata.

Siin siis pildiseeria "abimehega köögis". Õnneks oli taignakauss raske ja püsis ilusasti laual. Stig lõi igal pool käe külge.

Kõigepealt kõrvetasin 300 g suhkrut ja lisasin ettevaatlikult 0,5 l kuuma pihlakamahla (vett), lisasin 1 kg suhkrut ja keetsin veel 10 minutit.


Lisasin kuumale siirupile 500 g võid ja sulatasin vedelikus.


Järgmisena segasin juurde piparkoogimaitseaine.


Siis 300 g hapukoort enam mitte väga kuumale vedelikule juurde segada. Siin oli mul juba segaja omast käest võtta:)


6 munakollast. Mina eraldasin valgeid kollastest, Stig muudkui segas.




Küpsetuspulbri (4 tl) segasin jahuga ja jahu (2 kg) sõelusin juurde kogu segule. Segasime algul vispliga, siis aga oli puulusika abi vaja.

Iga õige "kokk" maitseb, mis ta kokku segas:)

Valmis!
4,7 kg tainast

Kui nüüd kulu kokku lüüa, siis materjali peale kulus ca. 9 eurot ja 4,7 kg tainast. Igatahes kasulikum on ise teha, kui tainas poest osta!

Pihlakasiirup



Meie peres on praegu pihlaka vaimustus ja käib üks suur pihlakate varumine. Ema tegi FB-is levinud õpetuse järgi juba oma siirupid ära ja andis mekkida. Väga hea oli, isegi ilma lahjendamata - joo nagu likööri. Pigem ikka limpsi mitte joo. Väärt kraamiga peab ikka säästlikult ringi käima. Selline mõnus mõrkjas ja magus kleepekas. Ja kui mõelda, et ka tervislik - kõha ja hingamisteede haiguste vastu, siis miks mitte.  Eile lahjendsin esimest korda veega ka ja väga hea morsijook on. Stig lahmib omale sisse ilma aruta. Loodame, et püsib ka terve tänu sellele:)

Otsustasin siis minagi oma kätega selle siirupi valmistamise läbi teha. Praegu on veel viimane aeg pihlakate korjamiseks. Enne aurutamist soovitatakse pihlakaid sügavkülmas hoida, et mõrusust vähendada. Aga loodame siis selle peale, et öökülmad on selle töö juba ära teinud sel aastal.



Mina oma mõistusega tegin nii...

Marjad koos kobaratega panin aurutajasse. Lasin veega üle ja pesin suurema mustuse maha. Jah, kohe seal samas aurutaja sõelaosas. Pole ekstra mingit jamamist pesuga. Siis panin marjad auruma tavapäraselt, nii nagu aurutajat kasutatakse. Seda teavad vast kõik.



Mahla lasin otse potti, kus keetsin ka siirupi. Enne suhkru lisamist tuleks mahlal eemaldada vaht, nii kaua kui teda tekib. Ja siis suhkur. 1 liitri mahla kohta kilo suhkurt on minu jaoks piisav. Võib ka rohkem panna. Keeta, kuni suhkur kenasti sulanud ja asjal siirupi välimus. Värvus on sellel siirupil kohe eriti ergas ja ilus.

Aurutajast tulev mahl

Valmis siirup
Villisin 330 ml-sse plastpudelisse



Allesjäänud kestad

Mina villisin juba natukene jahtunud siirupi plastikpudelitesse, ise hirmul olles, äkki pudel hakkab sulama. Natukene deformeerus esimene pudel, teistega olin ettevaatlikum. Säilima peaks pihlakas päris hästi. Ongi valmis tervislik ja omapärane siirup, mida külalistele pakkuda pisikesest pitsist likööri pähe:D Lastele saab profülaktika mõttes pakkuda lusikaga kui kõõhasiirupit (pihlaka köharohi).

Allesjäänud kestad võib lindudele anda!

Pihlakatele võib lisada ka arooniaid, lodjapuumarju, et erinevaid maitseid saada ja värvuse variatsioonid tulevad ka erilisemad.

Ema käest küsisin, kus ta 60 aastat oli, et alles nüüd pihlakad avastas. Aga jällegi tänu Facebook´ile, sest seal liigub ikka igasuguseid huvitavaid nippe aegajalt. Natuke on FB siiski elu:)

5. november 2014

Külamajas taas elu

Peale tormilist ja viljakat külakoosolekut Lilli Külamajas on hakanud asjad külaeluga paremuse poole liikuma. Külamaja perenaine on siiamaani rivist väljas ja võttis haiguslehe, et oma mõtteid paberile koondada, neid levitada ja mõelda jäerele, kuidas edasi...

Külaelu on aga käima läinud. Moodustatud küla kogu on koos käinud ja tuleviku plaanid paika pannud. Ka minul on au seal kogus olla ja seega saan ka nii nõu kui jõuga abiks olla, et külarahavas oma peredega taas tee külamajja leiaksid ja maja oleks külarahvale alati kättesaadav ja et oleks tunne, et sind oodatakase sinna.

Mõõdunud pühapäeval saigi teoks kokkusaamine ja ühistegemine. Maja oli laste kilkeid taas täis. Kohale oli tulnu ca. 15 suurt ja väikset last pluss veel täiskasvanud inimesed. Süütasime üheskoos küünlad kadunud hingede mälestuseks, rüüpasime Viiri korjatud piparmünditeed ja meisterdasime helkureid Merikese juhendamisel. Kes tahtis sai ristsõnu teha ja värvida. Mina mängisin Aule, Rivo, Steni ja Metega lauamängu. Kaks kasti klotse oli lastele arutamiseks ja mängimiseks.

Poisid vajusid sujuvalt ruumi, kust unustuse hõlma vajunud jõumasinad välja kaevati ja järele prooviti. Huvi nende vastu oli poistel nii suur, et nädala sees lepiti kokku ja mindi taas külamajja. Selles ju asja mõte ongi, et oleks tahtmine taas ja taas külamajja minna, ilma hirmuta.

Meena avastas enda jaoks raamatukogu ja tegi omal algatusel kohe ka ühe raamatulaenutuse. Ja ta oli imestunud, et maksma ei peagi :D Ootab juba, et jälle midagi välja valida, mida talle siis ette loen nädala sees.

Meie küla "õied"


Poisid jõumasinate ruumis

Ema on mul taimedega sina peal ja rookis nii mööda minnes lille ilusaks:)

Jane-Ly andis suurema osa ajast kääridele valu, ikkagi rätsepmeistri lapselaps:)

Merje ja Daisy meisterdavad helkurit

Rõõm oli ka suuri poisse kohal näha:)

Tehakse plaane ja unistatakse



Tee ja küpsise nurk

Ilus vaadata, kui lapsed mängivad
Mina olin sel korral rohkem vaatleja rollis, helkurini ma ei jõudnudki. Ma lihtsalt nautisin kohaletulnud inimesi, seda melu, teed ja laste rahulolu. Ma olin nii pilvedes, et ei saanud isegi aru, kust ilmusid võluväel pirukad, mida Viiri jagama kukkus. Järgmisel päeval alles jõudis minuni, kes selle taga oli.

Ma olen viimasel ajal üldse jube pika taipamisega. Näiteid võib palju tuua, palun arvestada minu eripäraga. Loodame, et ajutise juhmusega on tegu. Täna näiteks istusin diivanil ja suuda otsustada, millest pihta hakata. Tegemist on nii palju ja mina lihtsalt istun ja ootan ei tea mida.

Hakkasin siis saabunud printeri tinte vahetama. Printer on seisnud juba üle aasta ja mina talle hääli enam sisse ei saa. Tuled vilguvad, uus tint sees ja minu mõistus on otsas.

Võtsin siis uue vidina käsile. Kohvimasina puhastamine. Olen ema masinat korra puhastanud juhendi järgi ja lendasin uhkelt peale. Käkitegu ju. Aga no ükski asi juhendis lubatuga ei klappinud ja lõpuks hakkas kõrbe haisu tulema. Hea, et see kupatus õhku ei lennanud. Masin oli juba päris kuum, hais juba üleval, kui lõpuks taipasin rahule asja jätta. Tõmbasin veel voolust ka välja ja lasin jahtuda. Õnneks võtab veel elu sisse, päris p____e ei keeranud. JUHMUS on minu  diagnoos. Peab ikka mehe majja tooma, kes osa kohustusi üle võtaks. Mina enam toime ei tule!

Jutt läks nüüd jälle minu isikliku elu peale. Aga pühapäeval saame taas külamajas kokku ja hakkame sanditama. Enne muidugi mukime ja maskeerume, Alli õpetab kombeid ja siis LOS!
 

4. november 2014

Facebook ei ole elu - või siiski?

Väike emotsiooni postitus.

Avastasin just, et järjekordne FB- i sõbralistis olev inimene on mind blokeerinud. See pole esimene juhus. Neid on juba hulgim kogunenud. Varsti polegi enam sõpru :D Jäänud on ainult sutsu üle 300. Natukene kurb, et nii tehakse, hoiataks siis keegi ettegi, et oleks kergem hoop ja teaks põhjust, millega selle ära teeninud olen.

Minu jaoks on Facebook ikkagi elu ja saan kursis olla teiste tegemistega. Pole iial kellegi peale pahane olnud, et liiga palju titepilte, söögipilte, reisipilte jne. Vaatan kõike huviga ja elan kaasa.

See konkreetne FB- i sõber, kes otsustas mind seekord blokkida, on seesama noor inimene, keda suvel oma aiasaadustega kostitasin. Iga heategu saab kord karistatud, on täitsa asjakohane ütlus sel korral. Ja täitsa huvitaks, MIKS?

Loomulikult ei jää elu sellest veel seisma, aga vaesemaks jääb küll. Panin just oma mõtetes kokku väikest pakki tema lastele (üks neist veel sündimata), mis tooks nende ellu natukene rõõmu ja oleks suureks abiks. Nüüd on nagu imelik minna oma abi pakkuma või mida arvate Teie?

Teeks vaatamata sellisele ootamatule käigule siiski pisikese üllatuse ja paneks paki teele. Iseeasi, kui pakk teed prügimäele ei leia. Sellest oleks ütlemata kahju.

Arvamusi, soovitusi?

3. november 2014

Millal ta rääkima hakkab?

Sellist küsimust olen ma Stigi sünnist saati kuulnud. Eriti huvitatud sellest  on Mete ja Sten. No mida ma vastata olen osanud. Laps hakkab tavaliselt rääkima 2- aastaselt minu teada. Nii nad siis ongi kannatlikult oodanud ja lõpuks on ka tulemusi.

Stig sai eile 1 a. 9 kuuseks ja igapäevaga tuleb juttu rohkem. Kõik sõnad ta püüab järgi matkida. Ükskõik, mida ma talle räägin, kõik korrutab sõnahaaval järgi. Hästi vahava on see. Mete ja Sten võtavad ta kohe ekstra ette ja teevad talle sõnade kontrolli. Mõni sõna tuleb perfektselt välja, mõni naljakalt. Ja nalja kui palju nii Stigil kui Metel - Stenil. Vaadatakse koos raamatuid ja Stig siis peab asju nimetama. R- täht on tal ka täitsa olemas. Õhtul voodis meeldiba talle oma kehaosi nimetada. Kõik on tal selles vallas selge ja ütleb ilusasti välja nimetused.

Potil käimisega on ka väga hea. Pean ainult ise hoolas olema ja regulaarselt potile teda panema. Kohe teeb ka pissi potti, kui istuma saab ja väga tähtis on poti tühjendamine. Siis aitab tal mul poti WC-sse transportida, ise potist kinni hoides ja valab koos minuga suurde potti. Ja kui ma vahest liiga kiire olen ja kiiresti - kiiresti ise seda teha olen jõudnud, siis on ta pettunud. Aga lepib vähemalt poti õigesse kohta paigutamisega ka. Asjad käivad tal kõik õigetesse kohtadesse ja korda armastab ta ka. Kui kuhugile minek on, siis enne koristatakse ikka enda järelt ära. Raamatud sätib ta alati üksteise peale virna ja vaatab, et kõik kohakuti ikka oleks.

Kodutöödes lööb ta alati meelsasti kaasa. Kui keegi puukorviga tuleb, aimab ta seda nagu õhust ja on kohe abivalmilt ust avamas.

Kaval on ta ka. Kui Mete oma kirjutuslaua tagant lahkub, et abi küsida kodustöödes, siis Stig kasutab seda hetke kiirelt ära ja läheb Mete asju arutama. Kui mõni pliiats käepärast on, tehakse kohe jutid igale poole. Mete päevik on igatahes ka juba ära märgistatud. Ja kappe oleme ka küürinud vildika juttidest juba mitmeid kordi. Sodida talle meeldib.

Sööb ta iseseisvalt, joob ka. Lutipudelid on unustatud ammu. Lutt pole aktuaalne olnudki. On põial ja "anna"(marlilapp). Kui midagi vaja, siis küsib ja teeb ennast arusaadavaks. Kui kuulda ei võeta, teeb kuuldavaks :D



 

Uus tase pakkide saatmisel

Täna oli üks ütlemata raske öö. Esimest ööd proovisin Stigi teise tuppa magama jätta. Oh õudust! Magama minek oli juba natukene harjumatu. Mine suurde külma voodisse. Tavaliselt on Stig juba ees ja tekialuse soojaks kütnud, ei ole see elu nii kõle. Öösel kahe - kolme vahel tõin siiski enda kaissu, et lõpuks rahulikult magada saada ja et meil mõlemil hea soe oleks:)

Nii kui ta häält tegi, oli vaja üles tõusta ja teise tuppa joosta, et äkki hakkab pimedas voodist alla ronima, või äkki on tal külm - teki pealt ära ajanud. Mis magamine see siis nii on, uni kogu aeg segatud. Kui ta minu juures magab, on kõik käe jala juures ja öö möödub ikka kordades rahulikulmalt. Nii palju siis sellest. Täna ma ei hakka üritamagi. Las magab minu juures niikaua kui soovib:D

Seepärast oli ka tänane hommik meil natukene erinev. Saatsin lapsed bussi peale (uksest välja) ja keerasime Stigag uuesti magama. Tavaliselt me nii ei tee. Ei näinud Stig täna oma "Põrsas Peppat" ega mina oma filmi "Dr. Martin". Uni oli magusam. Ja ega sellest elu seisma jää. Ärkasime kella üheteistkümne paiku. Stig vist toimetas juba varem ja siis tuli mingi aeg mulle jälle kaissu - sooja vist. Toas oli 18 soojakraadi.

Ärgates oligi esimene asi tuli pliidi alla. Jaskaril olid eelneval päeval puud kenasti valmis toodud. Nagu jõulud minu jaoks, selline kingitus:D

Ja siis sõitis auto hoovi, mina alles pidzhaamas. Saabus minu eelmisel pühapäeval tellitud pakk Ital - Design´ist. Nii et nädalaga kohal ja otse kodu. Pole paha!

Vaadake siis ise uut taset, kuidas pakke välja saadetakse. Olen oma elus palju pakke saanud, see aga on esmakordne nii "säästlikult" pakitud pakk.












 
Ega pakkimistehnikal viga pole, kokkuhoid ja mul ka soga vähem. Sisu on ka loodetavasti oma raha väärt (ca. 30 eurot) ja lapsed saavad mõne aja nende jalanõudega läbi. Kui räbalaks on käidud, pole kahju ära visata:)
 
Kui nad nüüd jalga ka istuks, silmaga paistavad üsna pisikesed. Kuigi tellisin numbri suuremad, kui tavaliselt jala suurus. See selgub, kui lapsed kodus ja saavad jalga saapad. Lisan siis veel pilte!
 
Nüüd aga on vaja asjalikuks hakata. Külmkapp on tühi, täielikult. Vaja on minna poodi...oh kui jube!
 

2. november 2014

TW kauss välja loositud!

Palju õnne oma esimese TW toote puhul. Nagu kommentaarist selgus, pole sul ühtki TW asja. Siin ta nüüd on...



Nagu pildilt näha, võtjaks osutus inimene, kelle e-maili aadress on nani1989@hot.ee!

Võtan Sinuga ühendust, vaatame, kus Sa elad ja lepime kokku, kuidas Sa oma kausi kätte saad.

1. november 2014

Teel keemialaborist ökoks

Väga popp teema on praegusel ajal minna üle võimalikult ökoloogiliste kosmeetiliste toodete peale. Mina olen ka paar pisikest sammu sinnapoole astunud. Suve algul muretsesin omale shampooni, palsami, maski ja juukseõli, mis peaksid olema orgaanilised tooted. Tüdrukutele on ka saunas olemas juustepesuks just ökotooted. Mina olen shampooniga rahul ja ei iial tõuse minu käsi enam ostma parabeene ja muid jamasid sisaldavaid shampoone. Mis aga selgus...minu orgaaniline shampoon ei olegi nii ohutu ja kasulik minu juustele:(

Tegin tiiru sauna juurde ja tõin kolm shampooni. Tegelikult võiksin tuua veel kaks juurde, oleks päris huvitav vaadata, millega siis tegu...

Macadamia Oil shampoon igapäevases kasutuses, keskmine ukraina päritolu shampoon, kus puudub traditsiooniline koostis, kolmas suvaline saunas olev shampoon

Netis natukene ringi uurides sain päris palju huvitavaid linke, kust saab vaadata, mida sisaldavad meie shampoonid ja üldse kosmeetika.

Esiteks teile tutvumiseks sertifitseeritud naturaalse kosmeetika firmad  siin.

Teiseks üks itaalia päritolu leht. Valige täht, otsige üles koostisaine - siis vaadake mis värvi täpp on antud.


soovitatav koostisaine



hea koostisaine


enamikke kollase täpiga aineid tasuks vältida. Samas, teatud juhtudel, kui aine on nimekirja lõpus, siis pole asi väga hull. Näiteks on kollasega märgitud osad komponendid, mis on täiesti taimsed ( nt. Hexyl Cinnamal- ehk kummeli essentsiõli ). Kuna see mitmetele inimestele mõjub kui allergeen on hoiatav kollane täpp. Inimestele, kellel aga allergiat ei ole, on see kasulik ja hea koostisaine.

soovitame mitte sellise koostisainega toodet kasutada

 
täiesti lubamatu



Kui nüüd minu igapäevast shampooni võrrelda suvalise Dove shampooni koostisosadega, siis järeldused tehku igaüks ise. Minu kasutuses olev shampoon sisaldab ka ikka liiga palju mittesoovitatud või üldse lubamatuid aineid. Minu imestuseks. Vahet pole, kas pesed pead Dove´ga või Macadamia Oil shampooniga.





Kes on kosmeetika fännid (puudrid, lauvärvid, ripsemetušid jm.), neile soovitan Prantsuse ökokosmeetikat Couleur Caramel, mida leiab nii internetist kui ka Tallinnast-Tartust.
Soovitatakse "loodustooteid" ostes vaadata, et pakil oleks BIO ehk ÖKO-SERTIFIKAAT.
Sertifikaat tagab 5000 ja rohkema kahjuliku aine puuduse ja ei pea näpuga järge ajama. Kavatsen oma järgmise shampooni ostmisel seda igatahes jälgida.

Sertifikaadid on:

Saksamaa BIDH
Itaalia ICEA, AIAB
Prantusmaa Ecocert, Cosmebio
USA USDA Organic

Kas üldse ongi olemas sellist toodet, mis koosneks ainult rohelistest täpikestest? Vaevalt küll. Kui on, andke teada!

Tuult tiibadesse

Tundub, et meilt kolis täna keegi välja. Vähemalt osaliselt. Jaskar on võtnud nõuks omaette elu proovida. Viis oma toast mõningad asjad kaasa, võttis voodiriided kaenlasse ja läks. Toas õhku ja ruumi kohe rohkem. Kolis ta sinnasamasse majja, kust kolisid äsja välja "meie noored".

Ema on seal kõvasti koristanud ja "õudust äratavaid" asju leidnud. Hoia ja keela :D Suurem "sitt" on kokku lükatud ja oma õige koha leidnud. Aga ühtteist on veel teha, et koht oma endise hinge tagasi saaks.

Ega mina seda "väljakolimise" asja tõsiselt ei võta, nii kui nii on tagasi, kui kõht tühjaks läheb ja magada enam ei jõua. Üks mineku põhjusi oli kindlasti see, et kodus ei saa hommikuti kaua magada, müra ja kisa on lihtsalt nii suured. Ja täna on see suur päev siis, mil Jaskar püüab iseseisvat elu alustada:D

Sten on muidugi õnnelik, tuba ju jääb talle. Lubas Stigigi oma tuppa elama võtta. Kõik poiste staff on nii või teisiti seal toas ja Stig alalõpmata istub ja tegutseb just nimelt selles toas. Täna proovimegi, kuidas ta naris magamisega toime tuleb ja kas saab ta sinna tuppa emigreerida kuidagi sujuvalt ja valutult. Steniga on nad suured sõbrad ja selles suhtes ei tohiks probleeme tulla. Kui see kõik õnnestuks, saaks võrevoodi minu toast kokku panna ja ruumi jälle juurde. See on muidugi plaan teoorias. Eks elu näitab, kuidas asjad lähevad.

Voodikoht Stigile, natuke "roosa" veel, aga pole hullu:)

Voodialune mänguruum, kus ona palju-palju mudelautosid peidus

Poisid said oma tuppa ka "uue" laelambi, mille asjade kraamimise käigus leidsime. Meie uus, teiste vana. Olin selle täitsa unustanud juba. Ostsin selle Saksamaalt Flohmarkt´ist kunagi ammu-ammu (vist 6 euro eest) ja meile ta seal lakke ei sobinud. Seega sai ta kaasa pakitud ja oli hoiul kenasti. Nüüd siis leidis lõpuks kasutust. Igavene uhke puidust laelamp-helikopter:)


Mete ja Meena ja on ka ühes toas päris rahul oma eluga. Meena ei ole juba ammu minu kaisus maganud, mis tal muidu varemalt kombeks oli. Nüüd on tal oma kindel voodi ja oma nurk, riided oleme ka kõik talle käe-jala juurde sättinud kummutisse, et ta saaks natukenegi oma toa tunnet.


Mete "nurgake"



Leid meie pööningult, tüdrukute toa seinal au kohal:)

Meena "nurgake"

Kuigi palju asju on ära viidud majast, peame ikka veel külge ees lükkama. Kas on inimesele niipalju ikka vaja? Kusjuures on üks väga huvitav asi. Stig pole oma elu sees ühtki mänguasja ekstra saanud, kõik on Stenist alles jäänud ja pole mingisugust vajadust olnud talle midagi osta.

Nii me siis elame sel ajaloolisel hetkel. Tuult tiibadesse Jaskarile! :D