Palju, palju jõulukuuski

Tehtud. Ettevalmistusaeg oli pikk. Idee oli hea. Nüüd sai see siis teostatud ja 3. koht külale kätte võidetud! Aitäh kõigile abilistele ja suure töö tegijatele:)

Meil Merjega oli täna au Lilli küla eest väljas olla. Enne oli vaja mudugi kuusk teiste seast välja valida, mis läks päris kiiresti. Ega valikut palju enam ei olnud ja oleme valikuga rahul. Oli täpselt paras ja saime kõik ehted külge panna, mis meile kaasa meisterdatud oli, ca. 60 ringis arvatavasti.)

Meie imestuseks olid kõik kuused juba ehtitud, kui meie oma kuusega lõpuks kohale jõudsime. Olime küll etteantud kellaajast piisavalt varem kohal. Ei tea. Nii me siis kahekesi ehtisime. Paar ehtijat lisandus õnneks veel, seltsis ikka lõbusam. Kokku oli 13 osalejat ehk siis 13 omanäolist kuuske. Kõik olid väga andekalt välja mõeldud, ideid igale maitsele. Vaadake ise:

Meie oma valikuga. Kohe läheb tööks:)

Lastead, meie suured konkurendid. Idee ka üsna sarnane:)

Kasetohukaunistused - ühtlasi korjas ka kõik paremad tiitlid

Väga lahe kuusk jällegi, mulgiteemaline.

Karksi-Nuia kuuse mini variant.

Selle oleksime kohe koju kaasa võtnud. Ka üks lemmikuid:)

Meie "lemmik"

 

 

Nüüd siis galerii meie kuusest, lähemalt ja kaugemalt. Kas pole vahva?

 

Lilli küla "autahvel"

Päris armas

Tarbijate Ühistu 10 eurone kinkekaart, purk mett ja diplom. Meie töö on tehtud:D

Meie kohalikud nobedad näpud

 

Meie küla tüdruk "Eesti tippmodellis"

Aule lahkel loal teen ühe pildipostituse meie oma küla tüdrukust, kes on täieõiguslik Modellisaate osaleja. Siin ta on, imetlege...ja põidlad pihku!

Minu vaieldamatu lemmik:

Mete seljakoti saaga

Räägin lähemalt, kuidas ma seljakoti lõpuks Metele kätte sain toimetatud. Võtsin kuulda üht kommenteerijat, kes soovitas ka kommid kotile külge monteerida.

Kui lapsed olid magama jäänud, pakkisin koti välja, otsisn ilusa nööri, lükkasin lukutilast läbi ja lõin klambrilööjaga kommid kummassegi nööri otsa. Ise kogu aeg kartes, et Mete äkki passib peale ja tabab mu teolt:D Krõbinat oli omajagu ja pidin ju ka tule põlema panema, et nii peent tööd teha :)

Koti sättisin voodi kõrvale maha, et kui ta voodist välja ronib, peaks ta kohe avastama ja heal juhul isegi otsa komistama. Plaan hea küll, aga läks teisiti.

Hommikul ajas Mete ennast istukile ja uniste silmadega läks kohe aknalauda revideerima. Nü,.hkis silmi, et kas tõesti ei midagi. Leppis olukorraga, ronis voodist välja ja hakkas tavapäraselt askeldama. Ei märganud tema kotti voodi ees. Püüdsin teda siis suunata ja käskisin mobiili laadimast välja võtta, mis oleks ta kotile lähemale juhatanud. Ei märganud ikka. Siis palusin maast õhe juhtme üles korjata, mis oli kohe koti lähedal, no ikka ei märganud. Siis sai Meenal mõõt täis ja ta tiris Mete ninapidi koti juurde. Siis oli kohe küsuimuste laviin, et kunas see kott ikka jõudis ja kaua ma olen seda enda käes hoidnud:) Mete pistis kommid põske ja rohkem ta kotiga tegeleda ei jõudnud, oli vaja bussi peale kiirustada.

Kui ta siis koolist tuli, pakkis ta kooliasjad kohe uude kotti, lasi rihmad hästi pikaks reguleerida, et kott ikka vastu peput ulatuks (nii pidi pro olema) ja hakkas siis peegli ees uurima, kuidas kott on.

Siis hakkas ta mu käest numbreid küsima. Küll 1-30-ni, siis 1-50-ni jne. ise muudkui luges kahe koti vahel numbreid, et kumb kott tuleb. Lõpuks kooli läks ta ikka oma tavapärase kotiga, mille ta sünnipäeva rahade eest ostis. Eks tuleb uue koti aeg ka kunagi, ma loodan.


Eilsest päevast veel mõned hetked...

Kassidega seoses - kui ma tuppa ahjupuid vean, siis jääb mul tavaliselt natukeseks uks pärani ja mitmel korral on kassid seda hetke kasutanud, et tuppa uudistama tulla. Olen lasknud neil seda rahulikult teha. Vaatavad ära, lähevad uuest välja. Keegi ei ründa, kõik on viisakas. Isegi kotleti taigna usaldasin lauale, ise läksin puid tooma ja kassid olid toas. Viisakas värk. Kui nad on ära uudistanud, vaatavad nad küsiva pilguga ukse poole ja annavad häälega märku, et tahavad välja.

Lembehetk:)

Eile hommikul vara, kui väljas veel pime olin, hakkasin oma tuba ümber tegema ja eks sai koritstaud ka natuke töö käigus. Tuli vaim peale ja nii on hea tegutseda. Mete kirjutuslaud sai akna alla, et saaks rohkem loomulikku valgust kasutada ja minu voodi aknast eemale, et oleks natukenegi tuule eest varjul. Muidu õhkab külmal ajal ikka väga karget õhku kuklasse.

Täna on veel  plaanis midagi Stigi võrevoodiga ette võtta. Seisab täiesti kasutult nurgas ja võtab ruumi. Mitte väga kasutult. Voodialune kast on titekäru lisasid täis ja seal on veel ühtteist hoiul. Kui selle kuidagi terves tükis saaks kõrvalhoone pööningule transportida, oleks hiiglama hea. Jääb lapselapsi ootama:) Ikkagi meie pere reliikvia. Sama teed ootab ka titekäru lehtla alt ja söögitool Steni toast. Kõik jäävad ootama oma aega ja ei mingit müüki!

Ma tean, vara veel lapselapsi oodata. Ega ma ei ootagi, aga ruumi oleks lihtsalt vaja ja asjad oleks vaja ära paigutada. Nüüd aga tegutsema!

NB!
Et saada teavitus minu uuest postitusest, hakka jälgima mind Facebook´is,  kes seda veel ei tee:)

Jälg kogu eluks

Kummaline päev seljataga mul. Võiks ju arvata, et mis siin kodus ikka eriti juhtuda saab, mis jälje jätab, aga juhtus.

Hommik algas ülivärske elektriarvega. Arve polnud mulle veel postkastigi laekunud, kui mul oli ülevaade juba olemas. Eile andsin näidu ja ruttasin täna kohe uudistama.

Ei saa õelda, et poleks pidanud. Nii või teisiti pean seda tegema varem või hiljem. Eelmine kord toimetulekut tehes mainis sotsiaaltöötaja juba, et jube suur arve ( ca.74 €). Mis ta sel korral asjast arvab? Minu tuju rikkus see küll ära ja ausaltõeldes olen Eesti Energia peale ka kuri. On röövlid! Meie novembrikuu arve on 92 €. Tõusin arvuti juurest püsti, läksin vannituppa ja tõmbasin elektriradika seinast välja. Väljas kustutasin jõulutuled, aknal advendiküünla. Istume siis pimedas ja las vannituba olla külm. Ilus elu küll :D Elementaarsed asjadki nagu elekter, hakkavad juba üle jõu käima.

Püüan sel kuul kokkuhoidlikum olla, eks näis, kas see kajastub ka järgmisel arvel.

Järgnev juhtus juba tänu sellele, et käisin Meenal lasteaias ise järel täna. Ja kui ikka kodust välja minek, eks siis näeb ka muid asju, peale elektriarve.

Lasteaed. Meena sätib riidesse ja mina sorteerisin ta riideid - mis puhtad, mis mustad, mis kaasa, mis kappi. Olin küljega kapi poole, kui äkki keegi kallistas mind. Keerasin ümber, üks rühmalaps. Ma olin nii üllatunud, et ei osanud midagi ühmata isegi mitte. Rääkimata seisukohast. Võttis mõtlema ja terve kojusõidu tee oli analüüsimist. Kas rõõmustada või nutta?

Järgnev seik oli poes. Suurde poodi ei läinud, käisime pisemas. Seal vähem rahvast, peaaegu et ei olegi. Kaks poissi olid poe eesruumis. Kui meie omi asju valisime, ilmus suurem poiss kassa juurde. Tundus, et oli müüja laps, nii umbes 14. aastane.

Ja nii nagu see ema oma lapsega rääkis ja võib-olla poeg samuti, pole ma veel kuulnud. Ma tardusin riiulite vahele ja tundsin kurbust, et inimesed nii omavahel suhtlevad. Eriti veel üks ema oma pojaga. Poiss tahtis midagi (raha äkki) ja ema korrutas talle läbi hammaste "Kao ära" ja seda mitmeid kordi. Justkui väljapressimine kõlas. Õnneks või kahjuks ma neid inimesi ei tundnud, aga ma kavatsen silmad lahti hoida ja endale selgeks teha, kas see oli mingi ühekordne juhus või ongi selliseid inimesi olemas. Tegelikult on see müüja mind korra enne ka teenendanud ja tundub, et inimesel on suured probleemid.

Sherlock asub asja uurima...

New in: eBay 72. ost

Täna saabus postiautoga jällegi otse koju Mete kaua oodatud kott. Jah, jälle seljakott. Ta tellis selle minu abiga 26. oktoobril. Siis ta ootas seda iga nädal. Käskis isegi kooli helistada, kui pakk peaks tulema. Ja lõpuks, kui kolm nädalat oli möödunud, siis ta loobus pärimisest. Ostis isegi vahepeal poest juba uue koti. Ja enam ta küsinud koti kohta pole. Ununenud juba. Mõelda, milline aeg ühe koti kohale jõudmiseks. Kaugel see Hiina siis ikka on? :D

Jõudsin eBays juba vahepeal ka müüjaga kontakteeruda, et me pole oma tellitud kaupa kätte saanud. Nüüd siis kõik klaar, kott õnnelikult kohal ja tahan selle Metele hommikuks aknalauale panna:) Ma ei tea küll, kas see aus oleks jälle Mete suhtes. Äkki peaksin ikka kohe kätte andma, ilma suurema tseremooniata? Mis te arvate?

Kott ise selline. Hinnaks 5.94 ja saatmine 4.99. Mete väga hoolikalt valis erinevate kottide vahel ja arvutas kõik täpselt välja, mis on kasulikum ja selle ta siis lõpuks valis...

Meieni jõudis täiesti identne toode...

Oh lapsed, lapsed...

Meil käisid "päkapikud" siis tänu Meena suurtele pingutustele. Kogu magusakraami andis Meena oma kotiga eile minu kätte. Andis "tellimuse" sisse, mida tema oma sussis näha soovib ja leppisime kokku, et suurematele ei piiksugi.

Kui mina eile koosolekult tulin, oli Meena juba öösärgis ja teki all. Et ikka päkapikkudele head muljet jätta.

Öö oli raske. Stig on tõsises nohus ja võib-olla isegi palavikus. Oli soojem, kui tavaliselt. Nohu tema jaoks on topelthull, sest siis ei saa ta oma põialt suhu panna-ei saa ju läbi nina hingata. Nii ta siis öösel püherdas ja jutustas, kuni ta omale sobiva asendi leidis ja sai magama jääda. Praegugi veel magab. Vaatan üksi "Masha lugusid". Ega minu oleminegi magamatusest parem ei ole.

Kasutasin ööd susside täitmiseks. Sten pistis kohe kõva häälega pahandama, et miks ma tema toas kolistan. Hommikul rääkis ta hoopis teist juttu. Et keegi oli krõbistanud tema toas, ise mugis kommi. Tahtis justkui uskuda, et oligi päkapikk.

Meena kargas esimese äratuse peale voodist püsti ja kohe sussi kontrollima. Oi kuidas ta siis tänas mind ja küsis, mis ta küll tänutäheks teha saab. Mis muud, kui pangu ennast kiiresti riidesse, hambad, patsid ja muud ma ei soovigi. Meenaga saime täna kiirelt valmis.

Meteke aga vist tahab ka sisimas veel päkapikke uskuda. Tema kiikas ka voodist akna poole, äkki siiski on päkapikk midagi toonud. Ja kui meie vannitoast Meenaga tulime, sõi tema juba kommi. Pisike rõõm siiski:) Kodu tulles lubas kogu maja läbi otsida, et tõestada ma ei tea mida :D Meena muudkui pani tarka, et kui sa usud päkapikke, siis nad ongi olemas sinu jaoks.

Lapsed, lapsed:)

 

Kui seest "ussitab"

Päev algas ilusasti. Meena jäi lasteaiast koju, sest Mete ja Sten olid öösel jällegi vanaema juures ja Meenal poleks olnud kellegagi bussi peale minna. Ja üleüldsegi on meil täna õhtul külas koosolek ja Meenale järgi minek lasteaeda oleks jällegi peavalu teinud. Las olla kodus. Saime hommikul 1,5 tundi kauem magada, kui tavaliselt. Tõusime mõned minutid peale kaheksat. Ja termomeeter näitas nii....

Tundub, et kell on tund aega taga:)

Ja et meil kodus pole grammigi komme ja Meena suss aknal oli juba teist päeva tühi, leppisime Meenaga kokku, et läheme poodi ja ta saab ise valida, mis sussi sisse saab. Rahaga oli mul hästi. Sain midagi Perekoolis maha müüa ja ühtlasi oli vaja ka pakk posti viia. Sõime hommikust, pakkisin lapsed sisse ja läksime.

Meenaga on väga mõnus poes käia. Ta käitub seal nii täiskasvanulikult. Valis oma asjad välja. Mina muidugi vaatasin üle. Mis mõttetu tundus, sai tagasi pandud. Ise valisin veel sooduses olevaid komme, mida siis jupikaupa sussi sisse poetada. Eks Meena teepeal ikka uuris ka, et kas siis päkapikke polegi olemas, et ma ise ostan kommid. Vastasin talle, et nende jaoks on olemas, kes usuvad päkapikkudesse. Ja sellega jäi Meena rahule.

Kassas küsiti minult 40 eurot. Ega mul polegi pretensioone, oh ei. Aga kogu Perekooli müügist saadud raha oli kulunud, ise lisasin veel viieka. Mis ma siis nii väga ostsin. Eks põhiline oli ikka ette ostetud kraam - kuivpärmi pea 10 pakki, sooduses olevat hakkliha kolm karpi, 7 piima, Bitteri shokolaadi 4, küpsetamiseks (oli jällegi soodus), kassidele latt Nimeta vorsti, meile latt vorsti (soodus), kohupiima küpsetamiseks (soodus), kolm apelsini (soodus), kaks saia, pool leiba, hapukoor, paar kotti komme, halvaa minu sussi sisse, kaks kohukest lastele kohe söömiseks. Loodetavasti ei pea ma niipea jälle poodi minema. Siis ei tundugi see 40 nii palju, kui jagada see meie pereliikmete arvuga ja päevadega, kui me poodi minema ei pea.

Ja nagu harjumuseks, käisime mööda minnes ka ema juurest läbi. Ta oli just äsja tulnud küla pealt kohvitamast ja põrutas kohe "värskete" uudistega. Siiamaani pea valutab :D Ega pääsu ei ole, pean tableti võtma.

Lugu siis järgmine. Ikka jälle jääb minu blogis kirjutatu kellegile äärmiselt ette ja läheb "hirmsasti" korda. Inimestel (oma sugulastel) on okas hinges ja mille pärast? Niipalju kui minuni jõudis, siis see postitus ja lõik, mille suutsin huvi pärast välja otsida. Ja no pole ju midagi nii jubedat, mille pärast nüüd "seest käärida"?

Olin valmis juba kohtuma "hullu karjanaisega", kes mu kohe paika paneb.

Edasi. Postitus, kus ma kirjutasin oma põllule laotada lastud "sitast". SITT olevat nii solvav sõna sõnniku kohta õelda, et no vabandan, aga raske on sellise asja peale isegi tulla, et minu kirjutatu kedagi nii solvab. Ma ei suutnud seda postitust üles leida. Kes leiab, paluks viidata. Tahaks päris üle lugeda. Tahtlikult pole ma küll kedagi solvata tahtnud. Andeks! Ja see kõik teeb minust nii ÕELA inimese, et juttu jätkus kindlasti pikemalt. Ja kuna see tuli nagu välk selgest taevast, siis kannatan ma praegu peavalude käes. Ise ketran peas, kui silmakirjalikud inimesed ikka olla võivad. Ma ei näe küll mingit süüd oma kirjutatus. Need on minu vahetud mõtted ja emotsioonid, ei tasu midagi kontekstist välja kiskuda ja kõiges õelust näha. Laske vabaks!

Mina lasen küll:D

Meenal õnnestus vanaema juures kass kinni krabada

Sellest tahaksin ka kirjutada, miks Metele vanaema juures meeldib. Ta oli üliõnnelik, kui vanaema oli talle kotitäie ilusaid lõngasid andnud. Ta saab nüüd rahus ja vaikuses õhtuti nokitseda oma tutimütside kallal.

Mete näputöö