Küsimused mulle

2. detsember 2014

Kui seest "ussitab"

Päev algas ilusasti. Meena jäi lasteaiast koju, sest Mete ja Sten olid öösel jällegi vanaema juures ja Meenal poleks olnud kellegagi bussi peale minna. Ja üleüldsegi on meil täna õhtul külas koosolek ja Meenale järgi minek lasteaeda oleks jällegi peavalu teinud. Las olla kodus. Saime hommikul 1,5 tundi kauem magada, kui tavaliselt. Tõusime mõned minutid peale kaheksat. Ja termomeeter näitas nii....

Tundub, et kell on tund aega taga:)
Ja et meil kodus pole grammigi komme ja Meena suss aknal oli juba teist päeva tühi, leppisime Meenaga kokku, et läheme poodi ja ta saab ise valida, mis sussi sisse saab. Rahaga oli mul hästi. Sain midagi Perekoolis maha müüa ja ühtlasi oli vaja ka pakk posti viia. Sõime hommikust, pakkisin lapsed sisse ja läksime.

Meenaga on väga mõnus poes käia. Ta käitub seal nii täiskasvanulikult. Valis oma asjad välja. Mina muidugi vaatasin üle. Mis mõttetu tundus, sai tagasi pandud. Ise valisin veel sooduses olevaid komme, mida siis jupikaupa sussi sisse poetada. Eks Meena teepeal ikka uuris ka, et kas siis päkapikke polegi olemas, et ma ise ostan kommid. Vastasin talle, et nende jaoks on olemas, kes usuvad päkapikkudesse. Ja sellega jäi Meena rahule.

Kassas küsiti minult 40 eurot. Ega mul polegi pretensioone, oh ei. Aga kogu Perekooli müügist saadud raha oli kulunud, ise lisasin veel viieka. Mis ma siis nii väga ostsin. Eks põhiline oli ikka ette ostetud kraam - kuivpärmi pea 10 pakki, sooduses olevat hakkliha kolm karpi, 7 piima, Bitteri shokolaadi 4, küpsetamiseks (oli jällegi soodus), kassidele latt Nimeta vorsti, meile latt vorsti (soodus), kohupiima küpsetamiseks (soodus), kolm apelsini (soodus), kaks saia, pool leiba, hapukoor, paar kotti komme, halvaa minu sussi sisse, kaks kohukest lastele kohe söömiseks. Loodetavasti ei pea ma niipea jälle poodi minema. Siis ei tundugi see 40 nii palju, kui jagada see meie pereliikmete arvuga ja päevadega, kui me poodi minema ei pea.

Ja nagu harjumuseks, käisime mööda minnes ka ema juurest läbi. Ta oli just äsja tulnud küla pealt kohvitamast ja põrutas kohe "värskete" uudistega. Siiamaani pea valutab :D Ega pääsu ei ole, pean tableti võtma.

Lugu siis järgmine. Ikka jälle jääb minu blogis kirjutatu kellegile äärmiselt ette ja läheb "hirmsasti" korda. Inimestel (oma sugulastel) on okas hinges ja mille pärast? Niipalju kui minuni jõudis, siis see postitus ja lõik, mille suutsin huvi pärast välja otsida. Ja no pole ju midagi nii jubedat, mille pärast nüüd "seest käärida"?

Olin valmis juba kohtuma "hullu karjanaisega", kes mu kohe paika paneb.

Edasi. Postitus, kus ma kirjutasin oma põllule laotada lastud "sitast". SITT olevat nii solvav sõna sõnniku kohta õelda, et no vabandan, aga raske on sellise asja peale isegi tulla, et minu kirjutatu kedagi nii solvab. Ma ei suutnud seda postitust üles leida. Kes leiab, paluks viidata. Tahaks päris üle lugeda. Tahtlikult pole ma küll kedagi solvata tahtnud. Andeks! Ja see kõik teeb minust nii ÕELA inimese, et juttu jätkus kindlasti pikemalt. Ja kuna see tuli nagu välk selgest taevast, siis kannatan ma praegu peavalude käes. Ise ketran peas, kui silmakirjalikud inimesed ikka olla võivad. Ma ei näe küll mingit süüd oma kirjutatus. Need on minu vahetud mõtted ja emotsioonid, ei tasu midagi kontekstist välja kiskuda ja kõiges õelust näha. Laske vabaks!

Mina lasen küll:D

Meenal õnnestus vanaema juures kass kinni krabada
Sellest tahaksin ka kirjutada, miks Metele vanaema juures meeldib. Ta oli üliõnnelik, kui vanaema oli talle kotitäie ilusaid lõngasid andnud. Ta saab nüüd rahus ja vaikuses õhtuti nokitseda oma tutimütside kallal.
Mete näputöö
 

Kommentaare ei ole: