Ema, viis last ja elu maal. Mured ja rõõmud.
5. november 2015
4. november 2015
Masendav
Ma ei taha nüüd jälle soiguma hakata, et mul sitasti läheb. Arusaadav, et on veel sadu ja sadu inimesi, kellel sitemini lood on. Mallukal näiteks. Milles tema probleem on, ma loomulikult ei tea, aga midagi seal teoksil on.
Kuigi Helloween on juba mitu päeva tagasi lõppenud, siis mul siin kodus on ühel mask alles näos. Pole küll enam nii väga hull ja hirmuäratav, aga rõve küll. Täna tõmmati nina ka paika ja homme lubati kooli minna. Loodetavasti saab kõik ajapikku korda, ka hammastega.
Eile sain ma kätte tellitud laelambi oma tuppa. Võtsin siispaki lahti ja vaatasin nagu vasikas uurt aiaväravat ja masendus tuli jälle peale. Ei saanud ma aru, kuhu ma pirni peaks sisse panema ja üldsegi olin ma üsna kindel, et tegu praagiga ja pean sama targalt selle tagasi saatma. Kahju oli. Ma olin kaua aega otsinud oma tuppa sobivat valgusallikat ja see oli ideaalile üsna lähedane. Lõpuks siis suutsin ennast niipalju koguda, et küsisin FB-i kaudu natukene nõu...ok, küll ka naisterahva nõu, aga mis teha, kui ühtki meest käepärast võtta ei ole. Aga piisas sellestki. Mulle anti lootust, et see nn. plafoon võib isegi ükskord tööle hakata, kui spetsialistil seda teha lasta. Tegu oli LED valgustiga, millel ei peagi pirni olema, veelvähem siis kohta pirni jaoks. Ja mina olin paanikas. Naiste mõistus:D
Ehitusbrigaad hakkab ka vaikselt ära väsima. Päevad muutuvad ikka lühemaks ja vabu päevi võetakse tihemini. Minul siin aga asjad kuhjuvad...pisiasjad, kus oleks vaja meesterahva kätt. Täna Jaskar natuke nokitses, aga see oli ka suht moe pärast. Teha oleks vaja ikka rohkem. Ja nii ma siin istun ja ootan siin...ma ei tea mida.
Kuigi Helloween on juba mitu päeva tagasi lõppenud, siis mul siin kodus on ühel mask alles näos. Pole küll enam nii väga hull ja hirmuäratav, aga rõve küll. Täna tõmmati nina ka paika ja homme lubati kooli minna. Loodetavasti saab kõik ajapikku korda, ka hammastega.
Eile sain ma kätte tellitud laelambi oma tuppa. Võtsin siispaki lahti ja vaatasin nagu vasikas uurt aiaväravat ja masendus tuli jälle peale. Ei saanud ma aru, kuhu ma pirni peaks sisse panema ja üldsegi olin ma üsna kindel, et tegu praagiga ja pean sama targalt selle tagasi saatma. Kahju oli. Ma olin kaua aega otsinud oma tuppa sobivat valgusallikat ja see oli ideaalile üsna lähedane. Lõpuks siis suutsin ennast niipalju koguda, et küsisin FB-i kaudu natukene nõu...ok, küll ka naisterahva nõu, aga mis teha, kui ühtki meest käepärast võtta ei ole. Aga piisas sellestki. Mulle anti lootust, et see nn. plafoon võib isegi ükskord tööle hakata, kui spetsialistil seda teha lasta. Tegu oli LED valgustiga, millel ei peagi pirni olema, veelvähem siis kohta pirni jaoks. Ja mina olin paanikas. Naiste mõistus:D
Ehitusbrigaad hakkab ka vaikselt ära väsima. Päevad muutuvad ikka lühemaks ja vabu päevi võetakse tihemini. Minul siin aga asjad kuhjuvad...pisiasjad, kus oleks vaja meesterahva kätt. Täna Jaskar natuke nokitses, aga see oli ka suht moe pärast. Teha oleks vaja ikka rohkem. Ja nii ma siin istun ja ootan siin...ma ei tea mida.
1. november 2015
Karm
Elu on ettearvamatu. Mina võin oma asju organiseerida ja planeerida, aga sealsama keeratakse teiste poolt minu plaanud nii pea peale, kui veel võimalik.
Näiteks reedel. Sain lõunaks palgid peitsitud ja hakkasin tapeetimise peale mõtlema, et võimalikult palju enne laste tulekut rahus ära teha, kui helises telefon. Meenal olevat halb olla ja vaja laps koju tuua. Jätsin oma asjad kus seda ja teist ja läksin lastele järgi. Võtsin kohe ka Stigi kaasa, et mitte mitut korda sõita. Ja olidki minu plaanid nässus. Meenal polnud muidugi lõpuks häda midagi ja isegi lõunaund ta kodus ei teinud. Katsusin siis muude sebimiste vahelt pihta hakata tapeetimisega, sest eks mul on ka tähtajad. Pühapäevaks oli vaja järgmine tuba tühjaks teha.
Laupäeva hommik kujunes veel hullemaks. Isegi oma kõige õudsamas unenäos poleks ma midagi sellist ette kujutada osanud. Joon mina rahulikult hommikukohvi, kui koju tuuakse minu läbipekstud poeg. Esimene asi oli vaja kiirest EMO-sse minna, siis politseisse ja nii see pool päeva jälle möödas oli.
Täna lõpetasin tapeetimise ja pereliikmed olid kõik abiks, et tuba tühjaks saaks ja elutuba nii enamvähem juba oleks.
Vahepeal oli küll tunne, et ma lihtsalt ei suuda enam. Aga tundub, et läks üle.
Näiteks reedel. Sain lõunaks palgid peitsitud ja hakkasin tapeetimise peale mõtlema, et võimalikult palju enne laste tulekut rahus ära teha, kui helises telefon. Meenal olevat halb olla ja vaja laps koju tuua. Jätsin oma asjad kus seda ja teist ja läksin lastele järgi. Võtsin kohe ka Stigi kaasa, et mitte mitut korda sõita. Ja olidki minu plaanid nässus. Meenal polnud muidugi lõpuks häda midagi ja isegi lõunaund ta kodus ei teinud. Katsusin siis muude sebimiste vahelt pihta hakata tapeetimisega, sest eks mul on ka tähtajad. Pühapäevaks oli vaja järgmine tuba tühjaks teha.
Laupäeva hommik kujunes veel hullemaks. Isegi oma kõige õudsamas unenäos poleks ma midagi sellist ette kujutada osanud. Joon mina rahulikult hommikukohvi, kui koju tuuakse minu läbipekstud poeg. Esimene asi oli vaja kiirest EMO-sse minna, siis politseisse ja nii see pool päeva jälle möödas oli.
Täna lõpetasin tapeetimise ja pereliikmed olid kõik abiks, et tuba tühjaks saaks ja elutuba nii enamvähem juba oleks.
Vahepeal oli küll tunne, et ma lihtsalt ei suuda enam. Aga tundub, et läks üle.
 |
| Järgmine tuba, mis saab sooja põranda ja seinad |
 |
| Soe elutuba, kus on veel nokitsemist küll ja küll |
28. oktoober 2015
Uus raamat
Meie järjekordne öökapiraamat on "Anna ja tema merisiga Julius" ja vaieldamatult viimase aja lemmik kirjanik Ketlin Priilinn. Küll on mõnus lugeda selle kirjaniku kirjutatut ja lastele meeldib kuulata ka. Isegi Stig kuulab ja mõtleb kaasa.
Sel korral siis juttu kohe-kohe 7-aastaseks saavast Annast, kes unistab oma loomast. Sarnane vanus Meenaga, kuigi Meena omale looma ei unista, sest meil on neid praegu piisavalt.
Anna sai oma kuuendaks sünnipäevaks kauaigatsetud looma (merisea) ja mis edasi juhtuma hakkab, selgub, kui me igal õhtul ühe peatüki loeme. Põnev.
DIY: Kaaruspael
Ma usun, et enamus pole kuulnudki, mis asi on kaaruspael. Ka mina ei olnud oma elus seda sõna veel kuulnud, enne esmaspäeva. Veel vähem teadsin ma, mis asi see on. Ja sõna meelde jätmisega oli mul ka tükk tegu.
Esmaspäeval käsitööringi minnes aga jäi mu päevateki heegeldus lausa seisma, sest mulle õpetati kaaruspaela tegemine selgeks. Selle paelaga saab mulgipäraselt kaunistada igasugu asju. Meil on vallamajas sellised vahvad pilkupüüdvad istmed, mis on ka selles stiilis kaunistatud. Küll mitte kaaruspaelaga, aga võhik ei taba seda äragi.
Paela heegeldatakse kahe heegelnõelaga korraga, saadakse neljatahuline nöör. See vajab hetke harjumist. Edasi läheb juba libedalt ja ei ole midagi keerulist. Mina kaunistasin selle paelaga oma mitu aastat vana H&M musta poolmantli - andsin natuke värskema ilme ja ma loodan, et see teiste silmale ka ilus vaadata on.
Meil on siin külas üks naine, kellel vist enamus asju on kaaruspaelaga kaunistatud. Mulje vähemalt on küll selline jäänud ja väga lahe on. Nüüd tekib meid juurde tänu käsitööringile:)
Veel ideid, mida kaaruspaelast teha, leiab Eneli blogist (LINK)
Kaaruspaela saab teha kolmel moel: heegelnõeltega, varrastega ja spetsiaalse hargiga. Siin on youtub'st pärit õpetus hargiga paela tegemiseks.
Mustreid leiab edukalt Rehe rukkileiva kottidelt.
Esmaspäeval käsitööringi minnes aga jäi mu päevateki heegeldus lausa seisma, sest mulle õpetati kaaruspaela tegemine selgeks. Selle paelaga saab mulgipäraselt kaunistada igasugu asju. Meil on vallamajas sellised vahvad pilkupüüdvad istmed, mis on ka selles stiilis kaunistatud. Küll mitte kaaruspaelaga, aga võhik ei taba seda äragi.
Paela heegeldatakse kahe heegelnõelaga korraga, saadakse neljatahuline nöör. See vajab hetke harjumist. Edasi läheb juba libedalt ja ei ole midagi keerulist. Mina kaunistasin selle paelaga oma mitu aastat vana H&M musta poolmantli - andsin natuke värskema ilme ja ma loodan, et see teiste silmale ka ilus vaadata on.
Meil on siin külas üks naine, kellel vist enamus asju on kaaruspaelaga kaunistatud. Mulje vähemalt on küll selline jäänud ja väga lahe on. Nüüd tekib meid juurde tänu käsitööringile:)
 |
| Enne |
 |
| Nüüd |
Veel ideid, mida kaaruspaelast teha, leiab Eneli blogist (LINK)
Kaaruspaela saab teha kolmel moel: heegelnõeltega, varrastega ja spetsiaalse hargiga. Siin on youtub'st pärit õpetus hargiga paela tegemiseks.
Mustreid leiab edukalt Rehe rukkileiva kottidelt.
27. oktoober 2015
Pildid seina
Kurtsin siin hiljaaegu oma muret, et ei raatsi uude seina mitte kuidagi auku teha, isegi mitte nõelaga. Aga pildid oleks kuidagi vaja seina saada. Üks blogimise plusse on, et siin saan alati head nõu, kui ma seda küsin.
Nii ka sel korral. Tuli päris mitu asjalikku kommentaari heade soovitustega. Üks variant oli laeliistu juurest jõhv tuua, et pildid üles riputada. Täitsa teostatav idee.
Siis pakuti kohe konkreetset teipi, mida "Knopkast" saavat lausa osta. Spetsiaalselt tugev kahepoolne teip, mida müüakse erinevatele raskustele. Täna ma linna sattusingi ja see oli teine asi nimekirjas, mis oli üliähtis ja vaja korda ajada.
Esimene asi oli auto ülevaatus, mis õnnestus ilma mingi närveerimiseta. Ainuke asi, mis ma teha lasin eelnevalt, oli auto puhtaks pesta. Ma ei kujuta ette, kuidas me siin elasime, kui iga päev oli vaja sõita 15 üks ots ja 15 km teine ots ja seda mööda kruusateed. Kohutav. Ma käisin reedel tiiru Mustlas ja mu auto oli nii hukas, kui veel olla sai, justkui üle krohvitud.
Üritasin samalaadset teipi ka meie kohalikust ehituspoest küsida, aga müüja oli juba blogi vahendusel minu murega kursis ja ütles kohe ära, et neil sellist asja pakkuda ei ole. Knopkast jälle soovitati ehituspoodidest ka vaadata, et seal pidi olema peeglite seina kinnitamiseks natukene võimsamat teipi isegi saada. Nii igaks juhuks. Kahju ju, kui pildiraam maha kukub keset ööd ja klaas puruneb.
Leppisin siiski 6 kg kandejõuga teibiga ja lubasin esimesel ööl padja alla panna, et kahju ei tekiks:D Ja minu imestuseks oli see teip kuradi kallis ikka...üle 7 euro rullike. Ja ehituspoodidesse ei viitsinud kolama minna.
Espakis käisime tiiru, aga see on ka selline naljakas pood, et ta on meil siin Viljandis kahes majas ja siis nuputa, kus mida müüakse. Kui üldse müüakse. Tahtsin naelapüstoli naelu ja hakkasin siisn hinda uurima. Mulle tehti selgeks, et neid ei saagi osta nii palju kui mina tahan. Tuleb osta karbiga, kus oli 4000 naela sees. No mida ma teen 4000 naelaga. Ma oleks peotäie hea meelega võtnud. Vot sulle siis.
Tehtud!
Nii ka sel korral. Tuli päris mitu asjalikku kommentaari heade soovitustega. Üks variant oli laeliistu juurest jõhv tuua, et pildid üles riputada. Täitsa teostatav idee.
Siis pakuti kohe konkreetset teipi, mida "Knopkast" saavat lausa osta. Spetsiaalselt tugev kahepoolne teip, mida müüakse erinevatele raskustele. Täna ma linna sattusingi ja see oli teine asi nimekirjas, mis oli üliähtis ja vaja korda ajada.
Esimene asi oli auto ülevaatus, mis õnnestus ilma mingi närveerimiseta. Ainuke asi, mis ma teha lasin eelnevalt, oli auto puhtaks pesta. Ma ei kujuta ette, kuidas me siin elasime, kui iga päev oli vaja sõita 15 üks ots ja 15 km teine ots ja seda mööda kruusateed. Kohutav. Ma käisin reedel tiiru Mustlas ja mu auto oli nii hukas, kui veel olla sai, justkui üle krohvitud.
Üritasin samalaadset teipi ka meie kohalikust ehituspoest küsida, aga müüja oli juba blogi vahendusel minu murega kursis ja ütles kohe ära, et neil sellist asja pakkuda ei ole. Knopkast jälle soovitati ehituspoodidest ka vaadata, et seal pidi olema peeglite seina kinnitamiseks natukene võimsamat teipi isegi saada. Nii igaks juhuks. Kahju ju, kui pildiraam maha kukub keset ööd ja klaas puruneb.
Leppisin siiski 6 kg kandejõuga teibiga ja lubasin esimesel ööl padja alla panna, et kahju ei tekiks:D Ja minu imestuseks oli see teip kuradi kallis ikka...üle 7 euro rullike. Ja ehituspoodidesse ei viitsinud kolama minna.
Espakis käisime tiiru, aga see on ka selline naljakas pood, et ta on meil siin Viljandis kahes majas ja siis nuputa, kus mida müüakse. Kui üldse müüakse. Tahtsin naelapüstoli naelu ja hakkasin siisn hinda uurima. Mulle tehti selgeks, et neid ei saagi osta nii palju kui mina tahan. Tuleb osta karbiga, kus oli 4000 naela sees. No mida ma teen 4000 naelaga. Ma oleks peotäie hea meelega võtnud. Vot sulle siis.
 |
| Meena palus ka luba teibilt kaitsekile eemaldada |
 |
| Uus prügikast leidis ka juba kasutust |
 |
| Lõpptulemus |
 |
| Idee "Kodutundelt" |
Tehtud!
DIY: Jutenööriga kaunistatud prügikast
Mul on praegu selline hoog sees, et midagi oma kätega meisterdada. Et kõik mitte unistuseks ei jääks, võtsin täna kätte ja tegin ühe projekti teoks. Alustasin juba eile, kui ehituspoest käisin liimipüstolit ja muid vajalikke tarvikuid ostmas.
Et ma elus veel liimipüstoliga mingit tegemist teinud ei ole, siis seda huvitavam oli kohe asi järgi katsetada. Ostsin kõige odavama variandi alguseks (ca. 3€) käeharjutamiseks ja niisama tutvumiseks. Komplekt liimipulki (20 tk) maksid pea 2€. Jutenööri võtsin alustuseks kohe suurema koguse, 20 m, mis maksis üle 4€. Pirakad konservkurgi plekkpurgid (ca. 5 l) olid mul juba varasemast ajast Maksimarketi tagaukse juurest soetatud. Sealt saab tavaliselt alati head kraami:D
Kõik vajalik koos ja natukene lastevaba aega ka üle pika aja, asusin asja kallale. Algus tundus lootusetu. Liimipüstol polnud vist piisavalt kuum ja liimi kätte ei saanud normaalselt. Siis aga sain asjale pihta ja tö hakkas sujuma. Kopsik oli päris suur. Kui poole peale jõudsin, oli 20 meetrit nööri otsas ja pakk liimipulki samuti läbi. Õnneks oli asja asustatud kohta ja töin omale materjali juurde. Samat kogust nööri enam ei olnud, pidin kaks 10 meetrist toki ostma. Need sattusid küll samat mõõtu (6mm), aga toon oli sutsu teine. Aga see polnud midagi hullu, nii ka päris äge.
Kasutust leiab see kopsik minu toas prügikastina (päris kallis prügikast). Mul on kaks samasugust hiigelkonservipurki veel. Need ma teeks vähe jämedama nööriga, saab lihtsamalt.
Et ma elus veel liimipüstoliga mingit tegemist teinud ei ole, siis seda huvitavam oli kohe asi järgi katsetada. Ostsin kõige odavama variandi alguseks (ca. 3€) käeharjutamiseks ja niisama tutvumiseks. Komplekt liimipulki (20 tk) maksid pea 2€. Jutenööri võtsin alustuseks kohe suurema koguse, 20 m, mis maksis üle 4€. Pirakad konservkurgi plekkpurgid (ca. 5 l) olid mul juba varasemast ajast Maksimarketi tagaukse juurest soetatud. Sealt saab tavaliselt alati head kraami:D
Kõik vajalik koos ja natukene lastevaba aega ka üle pika aja, asusin asja kallale. Algus tundus lootusetu. Liimipüstol polnud vist piisavalt kuum ja liimi kätte ei saanud normaalselt. Siis aga sain asjale pihta ja tö hakkas sujuma. Kopsik oli päris suur. Kui poole peale jõudsin, oli 20 meetrit nööri otsas ja pakk liimipulki samuti läbi. Õnneks oli asja asustatud kohta ja töin omale materjali juurde. Samat kogust nööri enam ei olnud, pidin kaks 10 meetrist toki ostma. Need sattusid küll samat mõõtu (6mm), aga toon oli sutsu teine. Aga see polnud midagi hullu, nii ka päris äge.
22. oktoober 2015
Hakkab looma
Tundub, et ilmad hakkavad talviseks muutuma. Täna oli väljas juba üsna jäine ja tuul oli ka märgatav. Kasutasime viimaseid päikselisi ja kuivi päevi, et talveks kasetohtu varuda. Ma ei tea, mitu aastat minu ema seda juba harrastanud on, aga mind on ta ka sellega nakatanud.
Tänapäeva tikud on nii kuradima si*ad, et õnn on kui viiendal katsel tohule tule otsa saad. Ma olen üldse suht vilets tuletegija. Aga kasetohuga saan pea alati esimesel katsel tulele hoo sisse, ohtra kasetohuga. Ajalehti ma võingi põletama jääda, sest puud lihtsalt ei võta tuld, kui algus on valesti sätitud pliidi all.
Eelmisest talvest oli mul kasetohtu veel paar kotti alles, aga Lätis käies jäi meile alati silma üks lank, kus oli palju tohtu saadaval. Ei saa ju juhust kasutama jätta, eriti, kui kodu lähedale jääb. Ca. 3 km piirist ja võta nii palju kui tahad kuiva ja kvaliteetset tohtu. Kui ilm ka ilus, siis on lausa lust selline töö. Paar korda sai käidud, mõlemal korral oli Sten ka kaasas, nii et meie mureks oli ainult kottidesse korjata, Sten transportis kotid autosse.
Esimesel päeval oli Meena ka oma satsiseelikuga platisis. Aga tema hakkas kohe mängima. Leidis mõnusad kännud, mis said talle kohe lauaks ja toolideks, kattis laua käepärastest vahenditest ja lasi fantaasial lennata. Mängu jätkus kauaks.
Teisel päeval ehk siis täna, oli ema jälle varakult platsis, et aga jälle tohtu korjama minna. "Palju teda ikka vaja on?", ei saanud ma aru. Aga ega maha ka ei jäänud. Võtsin uue rulli 150l-seid prügikotte, Sten kaasa ja läksime. Saime kõik kotid täis ja kuur, kus me seda hakatusmaterjali hoiame, sai ka täis. Meie tuletegemise mured on pikaks ajaks murtud.
Teine pool päevast kulus ootamisele. Meile olid täna külla lubanud tulla lausa kaks tähtsat asutust, valla esindus ja Kredexi inimene. Kõik seoses Kredexi taotlusega - kes pidi Kredexile iseloomustuse meie kohta saatma, kes tuli paikvaatlust tegema. Vahepealsel ooteajal sain isegi ühe päevateki motiivi heegeldatud. Juba paar päeva on vahele jäänud, kui pole saanud aega heegelnõelagi haarata. Nüüdseks on 9 motiivi valmis.
Söögitegemisega ma ei riskinud täna üldse üritadagi. Kui vaja külalisi vastu võtta, pole ju aega muu pakilisega tegeleda, mis vajab peale passimist. Ühe retsepti suutsin küll kahe külalise vahe peal aga ära katsetada. Kui kook hea välja kukkus, jagan teiegagi. Praegu on see külmkapis, sest soovitati üleöö kapis hoida. Hiljem tuleb lihtsalt vahukoor juurde vahustada ja voilaa. Kõlab küll maitsvalt igatahes ja mul pole mingit probleemi selle koogi maitsmisega. Mul on hoopis vastupidised probleemid, oleks vaid aega midagi suhu pista. Täna näitas kaal juba 63,8, selline tamp on peal. Ma olen rahul. Sten tõmbas mind küll maapeale tagasi ja väitis, et see kaal meil valetab. Aga ma ei usu. Isegi põrand on ju loodis, kus peal ma tavaliselt kaalun. Enne valetas võib - olla, kui veel vana põrand oli:D
Elutoas on ka nüüd käidav põrand täitsa olemas. Enne kõõlusime suures augus või siis laake pidi. Tegin õhtul veel suurema koristuse, et meil siin natukene elamisväärsem see elu oleks. Ülemine korrus oli kõik paksu tolmukihi all. See palkide puhastamine pole mitte kergete killast töö ja must on ta ka. Ahi oli ka jäälülm ja toad samuti. Päeval oli ju aken pärani, et materjal tuppa saaks. Nüüdseks on kõik läikima löödud ja ahi ka kõetud. Hommikul peaks päris mõnus olema tõusta ja isegi kohvimasinal jõudsin katlakivi eemalduse ära teha tänasel tihedal päeval. Oi kuidas ma seda tööd varem vihkasin. Pidin juhendist alati näpuga järge ajama ja siis ka alati kõik ei klappinud. Ema juures ema juhendi järgi tehes läks kõik nii, nagu juhendis ette oli antud. Siis ma avastasin, et minu masinaga kaasas oleva juhendiga on mingi jama. No ei juhtu asjad nii nagu peaks. Nii ma siis kasutan ema masina juhendit ja teen selle järgi seda tööd ja mulle on see päris meeldima hakanud.
Kui nii võtta, siis päris tubli päev kokkuvõttes.
Tänapäeva tikud on nii kuradima si*ad, et õnn on kui viiendal katsel tohule tule otsa saad. Ma olen üldse suht vilets tuletegija. Aga kasetohuga saan pea alati esimesel katsel tulele hoo sisse, ohtra kasetohuga. Ajalehti ma võingi põletama jääda, sest puud lihtsalt ei võta tuld, kui algus on valesti sätitud pliidi all.
Eelmisest talvest oli mul kasetohtu veel paar kotti alles, aga Lätis käies jäi meile alati silma üks lank, kus oli palju tohtu saadaval. Ei saa ju juhust kasutama jätta, eriti, kui kodu lähedale jääb. Ca. 3 km piirist ja võta nii palju kui tahad kuiva ja kvaliteetset tohtu. Kui ilm ka ilus, siis on lausa lust selline töö. Paar korda sai käidud, mõlemal korral oli Sten ka kaasas, nii et meie mureks oli ainult kottidesse korjata, Sten transportis kotid autosse.
 |
| Lätimaa |
 |
| Esimese päeva saak |
Teisel päeval ehk siis täna, oli ema jälle varakult platsis, et aga jälle tohtu korjama minna. "Palju teda ikka vaja on?", ei saanud ma aru. Aga ega maha ka ei jäänud. Võtsin uue rulli 150l-seid prügikotte, Sten kaasa ja läksime. Saime kõik kotid täis ja kuur, kus me seda hakatusmaterjali hoiame, sai ka täis. Meie tuletegemise mured on pikaks ajaks murtud.
Teine pool päevast kulus ootamisele. Meile olid täna külla lubanud tulla lausa kaks tähtsat asutust, valla esindus ja Kredexi inimene. Kõik seoses Kredexi taotlusega - kes pidi Kredexile iseloomustuse meie kohta saatma, kes tuli paikvaatlust tegema. Vahepealsel ooteajal sain isegi ühe päevateki motiivi heegeldatud. Juba paar päeva on vahele jäänud, kui pole saanud aega heegelnõelagi haarata. Nüüdseks on 9 motiivi valmis.
Söögitegemisega ma ei riskinud täna üldse üritadagi. Kui vaja külalisi vastu võtta, pole ju aega muu pakilisega tegeleda, mis vajab peale passimist. Ühe retsepti suutsin küll kahe külalise vahe peal aga ära katsetada. Kui kook hea välja kukkus, jagan teiegagi. Praegu on see külmkapis, sest soovitati üleöö kapis hoida. Hiljem tuleb lihtsalt vahukoor juurde vahustada ja voilaa. Kõlab küll maitsvalt igatahes ja mul pole mingit probleemi selle koogi maitsmisega. Mul on hoopis vastupidised probleemid, oleks vaid aega midagi suhu pista. Täna näitas kaal juba 63,8, selline tamp on peal. Ma olen rahul. Sten tõmbas mind küll maapeale tagasi ja väitis, et see kaal meil valetab. Aga ma ei usu. Isegi põrand on ju loodis, kus peal ma tavaliselt kaalun. Enne valetas võib - olla, kui veel vana põrand oli:D
Elutoas on ka nüüd käidav põrand täitsa olemas. Enne kõõlusime suures augus või siis laake pidi. Tegin õhtul veel suurema koristuse, et meil siin natukene elamisväärsem see elu oleks. Ülemine korrus oli kõik paksu tolmukihi all. See palkide puhastamine pole mitte kergete killast töö ja must on ta ka. Ahi oli ka jäälülm ja toad samuti. Päeval oli ju aken pärani, et materjal tuppa saaks. Nüüdseks on kõik läikima löödud ja ahi ka kõetud. Hommikul peaks päris mõnus olema tõusta ja isegi kohvimasinal jõudsin katlakivi eemalduse ära teha tänasel tihedal päeval. Oi kuidas ma seda tööd varem vihkasin. Pidin juhendist alati näpuga järge ajama ja siis ka alati kõik ei klappinud. Ema juures ema juhendi järgi tehes läks kõik nii, nagu juhendis ette oli antud. Siis ma avastasin, et minu masinaga kaasas oleva juhendiga on mingi jama. No ei juhtu asjad nii nagu peaks. Nii ma siis kasutan ema masina juhendit ja teen selle järgi seda tööd ja mulle on see päris meeldima hakanud.
Kui nii võtta, siis päris tubli päev kokkuvõttes.
21. oktoober 2015
Fotoreportaaž
Selline on praegu seis minu magamistoa ukse taga. Et ema ei viitsinud kuhugile ronima hakata, siis lubasin, et ta näeb olukorda minu blogist. Mugav ju:) Saate teie ka piiluda...
Stig saab lükanduksega väga hästi hakkama.
Igal õhtul tarin ma Stigi ja Meena oma tuppa, pissipott ka loomulikult, et öösel mitte ohtlikult kõõluma hakata. Ja ma olen tähele pannud, et mul on Marisega sama voodipesu. Kummut on praegu võõrkeha minu toas, see leiab kasutust mujal. Ajutiselt minu pinnal seega.
Valge riidekapp leiab oma uue koha Jaskari toas, kui see ka kunagi valmis saab ehk siis üsna pea.
Täna sain omale seinalambi ka seina. Tänu Jaskarile. Ja see vaba, halli tooni sein saab ka oma jao. Selle tarvis on mul valmis meisterdatud raamitud tapeet:D Asi seisab ainult selle taga, mis moel ma need seina riputan. Ei tahaks seina kohe retsima hakata. On äkki mingit leebemat varianti kellelgi soovitada?
Ja veel üks nurk, kus on ka ajutiselt üks lauake.
Nii me siis momendil siin elame, nagu segasumma suvila, peaks ütlema.
Õiendus
Istume meie Jaskariga söögilauas ja arutame tema eilset "alt ära hüppamist", millest kirjutasin selles postituses. Ta oli silmnähtavalt häiritud sellest, et ma nii kirjutasin. Selgitasin siis talle, miks ma just sellise väljendi valisin. Ma ei saa ju avalikult kirjutada, miks ta ei jõudnud lubatud ajaks. Minu seletus võttis tal tuure natuke maha ja ta sai aru küll, milles asi. Seega palus ta parandada, et tal olevat oma firma "AS Aega küll" ja ta lihtsalt ei jõudnud tol õhtul meile appi :D
Tellimine:
Postitused (Atom)