Küsimused mulle

21. september 2014

Pindamistööd

Reedel, kui Sten koolist kodus oli, tuletasin talle meelde meie eelmisel päeval kokkulepitud plaane-kruusavedu.

Idee sain, kui käisime onunaisel külas ja nende tee oli aukudesse värske kruusa saanud ja tundus väga sõidetav. Hoole ja armastusega olid kõik augud täidetud. Miks siis meie ei võiks oma teed ka nii ilusaks teha, eriti kui teeääred on ka ilusasti niidetud. Asi saaks hoopis teise välimuse ja sõita oleks ka parem.

Mõeldud tehtud. Sten reageeris kiiresti ja varsti ta kutsuski, et käru on järel ja ärasõit. Mina olin rohkem nagu juhirollis ja Stig oli töödejuhatajana kaasas:)

Ega mul õiget aimu ei olnud, kust see kruus tuua. Teadsin, et kõik toovad Toosilt. Aga kuidas sinna täpselt saada ja kas tee üldsegi läbitav on ja üleüldse polnud ma oma silmaga seda kruusauku veel näinud. Ega ma ei kõssanudki sellest Stenile, sest tema oleks kohe ärevaks muutunud ja äkki isegi alt ära hüpanud. Tegin teadja näo pähe ja asusime teele. Loomulikult polnud kärul dokumenete, seega kinnitasime endil rihmad, panime tuled ette, et vähem rikkumisi oleks vahele jäämisel:D

Käruga ma tagurdada ei oska. Hoovis tegin väikse katse ja kui natuke veel harjutada, siis õige tunnetusega, kuhu poole rooli keerata, et käru õiges suunas läheks, on täitsa õpitav. "Põka" oleks meil ka kasutada olnud, traktori load täitsa olemas, aga kahjuks load üksi ei sõida, ei oska traktorit käimagi panna, käikudest rääkimata. Täiesti tume maa. Ei tea, kuidas ma need load küll kooliaeg kätte sain:) Tüdrukutega sai õppesõidus küll käidud, aga kes masina käima pani, ei tea...

Meenutasime Steniga, et viimati sai seal kruusaaugu lähedal käidud, kui seal heinamaal suur kulupõleng oli. Sten mäletas seda ähmaselt ja meie arvestuste kohaselt oli see  umbes aastal  2006. Sellest ajast saati seisavad seal veel tulest kannatada saanud sõestunud palgid. Kuulu järgi olevat see põleng alguse saanud päikese käes vedelenud klaasikillust. Kas see ka tõsi on, mina ei tea...

Teeotsa leidsime ilusasti üles ja ettevaatlikult sõites sai õige koht kiiresti leitud. Käru järelt ära ja paika, siis auto jälle käru juurde ja järgi. Nii teevad need, kes käruga tagurdada ei oska:D Ja toimis kõik. Sten viskas koorma peale, päris kõva, sest käru oli üsna lääpas.




Sten on kõva töömees

Stig imiteerib "pulgakommi" limpsimist, kõht tühi:)

Mina opereerisin vahepeal palgi oma näpust välja, mille ma puupakust sain

Kruusaauk




Selline armas metsatee oli

Tagasi sõitsime veel ettevaatlikumalt, et midagi autol ära ei lõhuks ja käru ka ikka vastu peaks. Sten nautis täiega protsessi:) Ikkagi meeste töö, masinad ja värgid, jube huvitav ju.

Sten hakkas siis teed lappima. Stigi tõstsime kärru kruusakoormasse ja mina siis sõitsin märguande peale jälle edasi. Kahjuks tuli ühest koormast puudu ja pidime veel lisaks koorma tooma. Päris mitu tundi kulus, aga tulemus oli seda väärt. Vahele ei jäänud ja saime oma jõududega ühe tähtsa töö jällegi tehtud!

Stig vaatab, et töö ikka korralik oleks ja siis hõikas oma keeles jällegi "edasi":D

Mete tuli bussi pealt ja läheb otsejoones kodu "ilutsema"





 

19. september 2014

Sten tegi nalja

Sten tuli koolist ja istusime koos söögilaua taga. Räägib siis oma kooli muljetest ja hakkab rääkima, et neil oli koolis mingi teatrijutt. Et tema küll ei lähe, 13 eurot, nii palju. Pilet 10 ja sõit 3. Mina siis omaette mõtlen, et ta alati reageerib asjadele negatiivselt, aga pärast jutt muutub. Küsin siis rahulikult, et kus see teater toimub. Vastust ei tule. Pakun siis Viljandit, Pärnut ja Tartut. Ei, nendes kohtades küll mitte, et hästi raske nimi olevat. Pakun siis Rakveret. Sten vastab: "Ei, midagi Ukrainaga vist oli":) Mul oli selge pilt kohe...Ugala? "Jah, Ugala" :D

Päevapiltnik

Oma olen omastarust kõva fotograaf ja tegin ükspäev fotosooth´i:D Sada pilti tegin vist oma kodu ümbruses, Stig lonkis ka kaasa ja teile kannatab ka mõnda näidata. Need on minu arust "õnnestunud", minu arust. Paljud ei hakka üldse töötlemata pilte avalikustamagi, aga mina ei oska neid miskit moodi töödelda. Nii et siin nad on :D








No mis te kostate? :D
 

Ahhaa keskuses

Eilsest vahvast päevast...

Nagu plaanitud, oli vaja Tartus mammograafis eile käia. Aeg oli mul 15:20 ja nagu ma kuulnud olin, ei pidavat seal kaua aega minema, siis oli mul hommiku otsa aega mõelda, mida veel Tartus teha kui sinna juba sõidetud on. Otsisn ka Magaziini asukohta Tartus, et sealt ka läbi käia, aga Tartus polegi seda poodi. Oleks nõudeseisul silma peale visanud, et äkki on teistmoodi valikut, kui Viljandi esinduses. Seega tundus mõtetu mööda poode traavida, raha raiskamiseks niikuinii ei ole.

Varem oli Metega kokku lepitud, et võtan ta 13:30 kooli juurest peale ja ta tuleb kaasa. Siis aga hakkasin mõtlema Ahhaa keskuse peale, et võiks ju seal ka ära käia. Pidavat üks vahva ja huvitav koht olema. No ja siis saatsin Stenile ka sõnumi, et ta mulle esimesel võimalusel helistaks. Leppisin siis temaga ka kokku, et tuleb kooli juurde ja ka kaasa. Oligi auto täis ja sõit võis alata:) Ega mina tühje sõite eriti ei harrasta, asjal peab ikka mõte olema ja kõik võimalused viimseni kasutatud:D

Käisime Konsumist läbi, võtsime tee peale näksimist, et sõit ikka nauditav oleks. Esimesed 15 euri olidki läinud. Sõime ja jutustasin lastele oma seiklusi kooliajast, oma esimesest autost, avariist, kooli näitasin kaugelt ja ühikaid. Ja Tõrva linna.
Tartus olime aegsasti, et ikka õige koht üles leida ja mitte hilineda. Haigla, kuhu minema pidime, oli sama, kus Stigiga üle nädala varakevadel olema pidime seoses kuuma kohviga.

Tohutu suur on ikka see Kliinikum ja ehitatakse muudkui juurde. Õnneks oli mul täpne koht kirja pandud, korpused ja korrused, nii et tuli jälgida ainult viitasid ja muudkui mööda pikki koridore uhada ja siis ennast registratuuris üles anda ja sealt sain ka viimased juhised, kuidas õige kabinett leida. Kui suu peas, on asi lihtne.



Sain korra istuda, kui juba kutsutugi sisse. Ülakeha paljaks ja tissid kordamööda masina alla. Otse vaates ja külgvaates, kokku neli pilti. Kuna mul eriti rinda pole, siis sealsel töötajal andis mu nahkasid masina vahele venitada. Suurema partiiga oleks lihtsam, viskad lataki oma varanduse vahele ja masin pigistab oma "lõuad" kokku ja pilt olemas. Minu omi pidin ma ka aitama venitada, et ikka pildile ka midagi jääks. Kui asi korras, paluti ukse taga vastust oodata. Aga siis tuldi ütlema, et saadetakse digitaalselt siiski minu arstile otse. Nojah, kui nii siis nii. Minu missioon oli täidetud.

Edasi läks sõit Ahhaa Keskusesse, Sadama 1. Asukoht oli selge ja Tartu linna ma tunnen. Omal ajal sai Kukulinnas praktikal käidud ja igal nädalavahetusel Tartust bussiga liigeldud. Oli ka üks lahe ja vahva aeg meil plikadega:) Eriti hästi on mul meeles Kukulinna restoranist karbonaad, mida me seal tihti söömas käisime.

Parkimised ja süsteemid olin varem kodulehelt omale kõik selgeks teinud. Kasutasime Ahhaa Keskuse parkimismaja, mis on külastajatele tasuta. Piletiks ostsime perepileti, 26 eurot (mina, kaks koolilast ja Stig oli tasuta).

Hinnakiri


Mis väga teretulnud oli, et Stigile saime kasutada sealse käru. See oligi mu põhiline mure, et kuidas ma teda seal kaasa vedada jõuan. Omal meil sellist kergkäru juba ammu ei ole. Nii et see probleem sai ka lahenduse ja koti sai ka kenasti pakivõrku panna. Mõnus.

Kärud pisematele pereliikmetele
Hakkasime siis esimese saaliga pihta. Mete blond muidugi arvas, et see Ahhaa Keskus on mingi meeletu kaubanduskeskus ja läheb kohe shoppamiseks:D Aga asi oli teisiti ja ta oli nähtu ja kogetuga rahul.



Liiv- kui liiva süvendada, muutub siniseks e. veekoguks. Kui kuhjata, siis muutub pruuniks mäestikuks

Perekond "peenikesed"

Perekond "paksud"

Stigi lemmik koht, veemängud

Mete garneeringutega:D

Pumpa, pumpa Mete!

Pallid meeldisid Stigile kohe eriti

Udukardin, lõpuks Stig lasi käpuli ja ronis sealt alt läbi...nii igaksjuhuks:)

No olen natuke juurde võtnud, mis siis:D

Peeglitega laburünt, seal pani Stig esimese ropsuga kohe peaga vastu peegelseina. Suurematel oli seal väga lõbus.

Võimalus ka kord telekasse pääseda

Üks lemmik atraktsioone, seal käidi ikka mitmeid kordi
 Arstiteaduskonna meditsiinikollektsioon- seal tegelikult pildistada ei tohtinud, aga noh...paar klõpsu.
Süda

Vasakul mittesuitsetaja kops, paremal suitsetaja

Kokku kasvanud kaksikud


Kella me seal ei vaadanud. Keskus oli avatud 19:00-ni, meie hakkasime otsi kokku tõmbama pool seitse. Lõpetasime sealse Teaduspoega. Oi seal oli palju huvitavaid asju. Hinnad olid ka krõbedad, aga kindlasti olid need asjad seal seda väärt. Kellel kingitust vaja, siis sealt leiab kohe kindlasti midagi huvitavat ja avastamisväärset lapsele. Neil on ka oma e-pood. Ma oleks heameelega nii mõndagi kaasa ostnud, aga pidin kainelt mõtlema, et meil ei ole lihtsalt sellist raha. Isegi mitte mõne odavama asja jaoks. Aga vaadata oli ka lahe ja keegi midagi nõudma ei hakanud.



Lõpuks, kui hakkasime väljapääsu poole liikuma, ma tundsin, kui väsinud ma olen. Oleks heameelega kohe teki alla pugenud. Aga lastel olid veel koolitükid tegemata, nii et kujutasin juba ette, mis triangel kodus veel lahti läheb, enne kui öörahu saab.

Lapsed olid seal keskuses nii ametis igasugu asjadega. Mina siis lasin neil tegutseda ja ise muudkui näksisin kotist kaasa võetud näksimist. Kui auto juurde läksime, läks ahti üks söömise jutt. Et kohe on vaja kuhugile poodi saada ja juua osta. Süüa ka muidugi. Nälg pidi olema. Minul ei olnud ja rahustasin nad maha, et teeme siis peatuse Rõngu ristis ja sealt ostame süüa kohe autos söömiseks. Asi otsusastud. Stig tegi kohe ühe kiire une kuni Rõnguni. Rõngus on minu teada kokku kolm poodi, kõik üksteise lähestikku. Mina eelistan alati Rõngu Pagari poodi, sest seal on häis saiakesi ja alati värske ahjusoe sai-leib. Ja sealne sefiiri tort on ka isuäratav. Seekord torti ei võtnud, saiakesi aga küll ja leiba ka. Valik igasugu pagaritooteid on seal väga hea. Vaesed sealsed elanikud, kellele see kõik igapäevaselt käepärast on. Kuidas nad küll vastu suudavad panna. Ma oleks nagu murumuna, kui Rõngu elanik oleks:D

Arve jällegi üle 20 euro. Meie päeva eelarve oli seega 64 eurot (kütust ei hakkagi arvestama). Ei ole väga hull, kui seda juhtub harva ja lapsed ka midagi nägid peale igapäevase kool-kodu marsuudi. Seepärast ma eriti ei põe, hoiame jälle mujalt kokku. Ja äkki homme lähen jälle kirbuturutama, teenib ka mõned eurod.

Hakkas juba hämaraks minema ja ema juba tundis muret, kuhu me jääme. Tema meie lisaplaane ei teadnud ja Meena oli ta lasteaiast ära toonud enda juurde. Igatsesid meid juba.

Kodus olime enne üheksat ja siis läks õppimise ralliks. Muidugi nääklemised ja Sten vorpis omal veel kõhu täis, kuigi Rõngus ägises täis kõhust. No ok, kasvav laps, aga natuke peaks ikka piiri pidama:)

Eriti lahe oli, et meie kodutee teeääred olid ära niidetud, ilusti ja laialt. Tee kohe avaram, muidu oli tunne, et hakkab vägisi kinni kasvama. Aitäh Aare!
 

17. september 2014

Rabaskäik

Eile, peale Viljandi reisi kasutasin juhust ja läksin rappa jõhvikale. Ilm oli ilus ja Stigil oli parasjagu uneaeg. Nii et miks niisama vahtida. Sten jäi kodu lapsevalvesse ja õppima. Kahjuks oli tema koolikott mulle autosse jäänud ja oli mul rabas kaasas. Midagi polnud teha:D

Koht, kus ma marju korjamas käin, jääb parklast ca. 700 meetri kaugusele. Õnneks on minek mööda laudteed. Päris paras maa astuda. Ja eks ma kasutasin aega ratsionaalselt ja klõpsutasin pilte, millest saate teie ka osa. Ise mõelge juurde vaikus ja selline mõnus raba lõhn päikese lisanditega:)

Jõhvikatega on see hea asi, et neid ei ole vaja kohe sissetegema hakata, võivad rahulikult seista nädalaid, kuni aega ja tahtmist on moosi keetma hakata.




















Viimane kord keetsin viimased valged klaarid, mis veel puuotsa olid jäänud, jõhvikatega