Köharohu siirup (kuusevõrsesiirup versioon 2)

3 nädalat tagasi panin ühe portsu kuusevõrseid kihiti suhkruga purki, et teha ka teist versiooni siirupist. Esimene versioon on siin.

Kõigepealt tahaksin rääkida, kust ma omale nii laheda purgi sain. Iseenesest täiesti tavaline 3 liitriline purk, aga külge integreeritud sangaga. Hea transportida ja kaan ka lisaks.

See sai muretsetud Maximast, kui ma arsti soovitusel Stigile ploomimahla ostma läksin. Koos sisuga maksis purk kuskil 3-4 € ringis. Mahl joodi kiiresti ära, purk aga jäi "perekonda". Olen iga liitrise ja suurema purgi eest tänulik, millel on ka sobiv kaan. Kulub ära ikka.

Igatahes selle purgi ma võrseid täis korjasin, suhkrut raputasin vahele silma järgi, surusin tihedasti pudrunuiaga kokku ja panin pumedasse sahvrisse seisma. Ema oli skeptiline ja ei uskunud, et sealt sellisel viisil mingit vedelikku välja ajama hakkab. Aga hakkas. Aegajalt segasin ka kogu massi, et suhkur sulada saaks paremini.

2. päev

4. päev

1. nädala pärast

Kui originaalis peaks siirup valmis olema paari nädalaga, siis minul venis asi nädala jagu pikemaks.

Täna leidsin lõpuks sellise hetke, kus ma asja lõpule sain viia. Õrn hallituse kiht oli kuivale jäänud võrsetel küll juba peale tulnud, aga maik oli õige - õige pisut hapukas ja kõvasti magus, aroom imeline, selline kuusevaigune. Kurnasin siirupi välja ja villisin "Koduekstrast" ostetud pudelitesse. Ostsin vaid kaks 200 ml pudelit, sest rohkem siirupit ma ei lootnud ja pudeli hind oli ka üsna krõbe (1.99€ vist). Välja tuli aga hoopis rohkem siirupit (800-900 ml).

3 nädalat hiljem

Siin on näha hallitus

Kas siirupit enne villimist ka keetma pidi, ma kuskilt välja ei lugenud. Läks pudelitesse ilma keetmata.

Jääme nüüd köha ootama. Ega ma suurt sellesse ei usu, aga talvel limpsimiseks päris hea kraam ja miks mitte siis "uskuda", et ravib köha ka :D

Teismelistega väljas

"Tuhkatriinu" vaadatud, päev kenasti sisustatud ja nüüd jälle surmväsinud. Eks see kella lükkamine teeb ka oma töö.

Alustasime oma hommikut kell 10:00, kui peale enda tüdrukute veel kaks tüdrukut peale korjasin, et võtta suund Pärnu poole, kinno. Autos oli sõiduajal haudvaikus. Kes kuulas klappidega muusikat, kes mängis telefoniga.

Enne kinno jõudmist oli meil veel piisavalt aega, et Kaubamajaka Rimist läbi minna ja ütteist kaasa osta - jooki ja meeletutes kogustes kommi. Mõnus ju filmi ajal suul käia lasta.

Ma siis ettenägelikuna haarasin igale lapsele veel kohupiimapiruka ka, et nad midagi tugevamat ka enne kino kõhtu saaks. Mis neist kommidest ikka nii väga saab, ainult kõhuvalu. Hakkavad veel filmi ajal süüa ka nõudma. Mina olin igatahes hommikusöögita ja sõin veel ühe spinatipiruka ka ära.

Rahvast oli seansil vähe. Tagumine rida, kus meie kohad olid, oligi vaid meie päralt. Ees ka kedagi läheduses ei olnud, nii et oma maiustamistega me kedagi segada küll ei tohtinud.

Meena oli lummatud. Nii Elsa filmijupist kui ka "Tuhkatriinust". Istus ja lausa õhkas, silmad rõõmust suured. Talle nii väga meeldivad ilusad kleidid, printsessid ja maagia. Oli tõesti ilus vaatamine. Armastus on ikka üks ilus asi.

Kui nüüd minu mätta otsast võtta, siis olen paari viimase päeva jooksul saanud FB-i vahendusel mõned pakkumised meesterahvastel suhtlemise eesmärgil. Eks ikka vast seoses "Kodutundega". Äkki. Ega ma ei teagi, millistel ajenditel. Pole sõandanud uurida. Ma parem hoian sellistest asjadest eemale. Pole mul rohkem sekeldusi siin elus vaja. Ja meestega tulevad tavaliselt sekeldused.

Film vaadatud, läksime edasi vaatama, kuhu me sööma minna saaksime. Meena oli pettunud. Tema arvas, et saab südamerahus shoppama minna. Apollo raamatupoes ta juba püüdis pisikest draamat korraldada, sest talle ei ostetud esimese soovi peale midagigi Elsa teemalist. No pole ju seda nodi vaja. Elsa nuku sai, aitab. Sain ta ikka heaga sealt poest välja. Tema muidugi toppis mulle aga sõnu suhu, et teisest poest siis ikka midagi ostame talle. Need ei olnud minu lubadused, tema dikteeris. Mina ei lubanud midagi. Ta oli üsna ving, kui me Pärnu Keskusest lahkusime. Ja kui me veel söömisest rääkima hakkasime, sushiüle arutasime, läks ta veel eriti keema. Tema ju lihast - kalast huvitatud ei ole.

Pääsu tal ei olnud. Ta pidi meile järgnema ja maandusime BabyBackis. Minu esmakordne käik sinna ja no lastenurk, mis neil seal on, on küll üks ütlemata hea asi. Sealsamas lähedal on ka lauad kohe ekstra lastega peredele reserveeritud, nii et kõik käe - jala juures. Meenaga oli rahu majas. Tellisime talle friikad, mida ta siis aegajalt mängu vahelt näksimas käis ja saime rahus oma tellitud sööke nautida, ilma et keegi kogu aeg hädaldanud oleks. Kõigis söögikohtades võiks lastele midagi tähelepanu tõmbamiseks olla.

Kõhud pilgeni täis, leppisime kokku, et tüdrukud võivad Kaubamajakas 45 minutit ringi vaadata omal soovil. Auto juures pidime kohtuma kõik kell 16:00. Mete arvates oli see päeva parem osa:D

Mina lippasin ringi Meena sabas. Õnneks midagi keerulist ei olnud. Minu kindel soov oli Ökopoest midagi osta. Midagigi. Ammu aega oli hambapastat igatsenud ja ühe kätepesuvahendi sain ka, mis oli -30%.

Hambageeli valge savi, greibiseemne ekstrakti ja sidruniga sain tänu kliendikaardi tegemisele -5% odavamalt e. siis hinnaga 13.59€ ja käte ja keha vedelseebi hinnaga 3.44€. Oligi kogi mu ost ja ma olin väga rahul omadega. Jällegi paar ökotoodet olemas kasutamiseks.

Koju jõudes asusin kohe hambaid pesema. Niivõrd huvitatud olin ma sellest omapärasest geelist, mis on floori, parabeenide ja keemiliste ühendite vaba. Hea oli. Hambad said puhtaks ja doseerimine oli ka ok. Ime vähe kulub seda kraami. Sellest 300ml peaks jätkuma terveks igavikuks.

Kui me Meenaga olime enamvähem valmis oma tuuriga, otsisid tüdrukud meid juba kaubamaja pealt. Pead lauali otsas, suurest vabadusest olid nad unustanud, mis kell kokkulepitud sai auto juures kohtumine. Aga eks nad alles õpivad vastutustunnet ja aegadest kinnipidamist. Vähemasti olid nad mures ja õigeaegselt silmapiiril.

Võiski kojusõit alata. Tagasiteel oli "laat" autos juba üsna kõva. 5 naishinge koos ikkagi, neist 3 parajas pubeka eas. Aga lasin neil siis rahus lärmata. Las olla siis aastas üks päev end tunda vabalt. Mul oli ka tegelikult huvitav vaikselt kuulata, mis teemad aktuaalsed on ja kes kellega käib:D Meena kihistas ka naerda, nagu teaks asjadest midagi. Lõbus oli:)

Lood ja laulud

On alles üsna hommikul vara, aga minul on juba väga-väga palju tehtud. Olen riides (tavaliselt kulgen päev läbi magamisriietes, kui kuskile minekut ei ole), pestud, kammitud, isegi jalakarvad on aetud. Ihu käisin kenasti kookosrasvaga üle, sest nahk kipub väga kuiv olema ja siis ei jõua ennast ära kratsida. Mõtlesin endamisi, et vaja oleks täiendada oma mõningaid igapäevaseid kosmeetikavahendeid. Higipulka näiteks. On küll olemas, aga ei taha eriti peale määrida väga hea meelega. Häda sunnil kasutan seda keemiat ja mitte igapäevaselt. Nii vähe kui võimalik. Vahetaks meelsasti mõne ökoma vastu. Shampoonid hakkavad lõppema. Oleks vaja sama head asemele saada.

Kui ma nüüd tagasi vaatan, siis 23. mai sai ostetud kolme sorti shampoone. Macadamia ja Siberica on enamvähem otsas tänaseks, Inecto PURE COCONUT´i sari on saunas ja seda veel jätkub. Pole paha kolme kasutaja peale ju. Investeering on kuhjaga ära tasunud ja jätkan samat liini. 

Pesugeel sai ka öko vastu ükspäev vahetatud. Seisin küll tükk aega poeriiuli ees ja kaalusin variante-kas sooduses olev Ariel (ca. 3-4 eurot) või ökom Tri-Bio pesugeel (ca. 8 eurot). Tegin siiski investeeringu ja võtsin kallima ja keemiavaba. Olen ka juba proovipesu teinud. Ei ühtki halba sõna. Pesu on puhas ja lõhnatu. Oi kuidas ma ei kannata, kui riided lõhnavad pesuvahendi järele, veel enam pesuloputusvahendi aroomi järgi. Rõve. Kohe on silme ees tohutud humanitaarriiete lademed. Mitte et mul midagi teise ringi asjade vastu oleks, aga kindel laks on, et need riided on kõik pesuloputusvahendiga pestud ja no ei meeldi see hais. Ja üldsegi ei saa ma aru inimestestest, kes oma pesu pesemisel loputusvahendit kasutavad. Miks?

Mis ma selle jutu peale õelda tahan. Oleks vaja üks tiir Valmierasse teha. Miks mitte ka Pärnusse, aga kaalukauss on rohkem Valmiera poolel. Teeks ühe Drogase tiiru ja ühendaks veel paar vajalikku asja, millest pääsu niikuinii ei ole. Seepärast olen ma stardivalmis. Nii kui juhus peaks tekkima, olen mina valmis minema.

Meena on mul täna kodune, nii et oleme momendil kolmekesi. "Eks" jõudis ka eile hilisõhtul ja ootame teda ka külla "tere" ütlema. Stig nii väga igatseb teda. Ei möödu päeva, kui Stig tema järele ei küsiks. Tegelikult teeb ta seda peale tõusmist, enne magama minekut, enne sööki ja peale sööki. Ei jõua talle ära seletada, millal tuleb ja kus ta on:) Ja siis ta muidugi korrutab kõike mu juttu järgi ja nii ta sõnavara iga päevaga rikkamaks saab:D

Üsna hea mõte oli Meenal, et täna aeda ei lähe. Ta ise tegi ettepaneku ja kuna mina unustasin lasteaeda teatamast, et täna Meena on kodus, siis Meena oli selle oma jutu järgi ise korda ajanud. Ikka selleks, et tänane päev kirja ei läheks ja arvel ei kajastuks. Kas ta seda tegi ja kui usutavalt-kui tegi-seda plaanin ma uurida. Igatahes õhtul kinnitas ta mulle mitu korda, et TA TEGI SEDA.

Ta on ikka kimpus oma hambavaluga. Arsti aeg sai teisipäevaks kinni pandud. Niikaua on vaja kannatada. Tegin ettepaneku Coca-colat talle tuua. Minu imestuseks ta keeldus. Nelgitera mainisin ka, aga ei võta ta vedu sellise alternatiivmeditsiiniga. Vähamalt hambaarsti ta ei karda ja läheb suure rõõmuga sinna, seegi hea. Ja äkki saame vihjed ka selle kohta, millal Meenal küll hambad vahetuma hakkavad. Praegu ei ole küll mingit märki veel. 

Piimahambatoosist Shoppingq FB-i lehel ma tegin juba juttu. Meena oli ideest vaimustuses ja leppisime kokku, et ma võtan issiga ühendust ja uurin, kas ta lubab eBayst selle toosi tema aadressile Saksamaale tellida. Et postikuludega ikka kokku hoida. Küll me selle sealt mingi valemiga kunagi kätte saame. Kiiret ju ei ole, hambad alles tugevalt suus. Aga Meena issi, nagu ikka, ei oska kuulata, või ei taha. Või arvas, et ta peab selle ise välja ostma. Nii halb mu saksa keel ka ju olla ei tohiks. Omaarust väljendasin ennast üsna selgelt. Mõne aja pärast tuli e-kiri, et tema oli leidnud sellise puust, printsess Lillifeega ja kuna see olevat viimane, oli ta selle kohe ära ostnud, muidu jääb ilma. Jumal, terve Saksamaa on selliseid jullasid täis. Ju sattus ostuhulluse kätte:D Nii et minu jutt oli nagu seinale ja ma ei saa ju ilma loata hakata tema aadressile midagi tellima. Ja kuna mul oli mälusopis teadmine, et meil peab ka kodus üks selline puuvariant olema, siis hakkasin Meena kilas-kolas eile otsima. Topsi leidsin kiirelt, kaant pidin otsima. Selline tunne oli, et hakka või koristama. Õnneks leidsin kaane üllatavalt kiiresti ja nüüd on meil piimahammastele mingigi toos olemas, kui peaks hambad homme päev kukkuma hakkama:) Meena hea mäluga mäletas, et ta oli selle Saksa lasteaiast lahkumiskingituseks saanud.

Lasteaia lahkumiskink

Loomulikult oli Meena väga pettunud, kui olin talle väikese kokkuvõtte teinud ja näitasin toosi, mis issi talle kohe kiiruga muretses. Tema oleks eelistanud seda, kus kõrvarõngad sees on:D Ma selgitasin, et karp oleks temani jõudnud tühjana. Sisu oleks tulnud ise ajapikku kokku panna. Ühes asjas saime kokkuleppele. See, mille me kodust leidsime, jääb Stigile:)

Issi favoriit

Meena soov

Sellised lood-laulud meil. Laul on tegelikult ikka "Kuges külas", mida isegi Stig juba jorutab. Ja et Stigil on kohe-kohe sünnipäev, siis plaanin lapsed sel puhul kelgumäele viia - Stigi sünnipäereis ühesõnaga. Päike tuleb ka välja ja ilm on selleks ideaalne. Vaatame, mis päev toob:)

Kassid on igatahes juba "aktsioonis", peab ka liigutama hakkama:D