"Mustlaselu" ja segadus

On selge, et lastega peres ilma köögita elamine on üsna keeruline ja piiratud. Kõige hullemal ajal olid lapsed suurema osa vanaema juures, said seal süüa, pesta, õppida ja kooli minna. Kui meil siin tööd lõppesid ja ehitustolm ja prügi koristatud sai, hakkasid lapsed vaikselt koju tulema. Nüüdseks on elu normaliseerunud ja eluks vajalik ka paikka loksunud. Mingeid kulinaarseid saavutusi siit ei tule, aga ühtteist annab ka puupliidil valmistada ja ahjus saab ka igasugu roogasid valmistada. Kaneelirullid ja piparkoogid on asjad, millest peame mõneks ajaks suu puhtaks pühkima, neid puuahjus juba ei valmista. Mina igatahes mitte.

Köögi oleme endale kohandanud elutuppa, suur söögilaud on keset tuba, riiulites on miinimum kogus nõusid. See on selleks hea, et siis ei kogune meeletuid koguseid musti nõusid. Kogu aeg peab nõud puhtad hoidma, et kuskilt jälle süüa oleks. Seda peaks hakkama uues köögis ka praktiseerima. Igale taldrik ja tass, mitte nii, et võetakse nii kaua puhtaid nõudsid, kui võtta on. Ja mul on neid päris hulga kogunenud. Tuleb osa hoiule panna.

Nõudepesu toimub meil vannitoas, sealsamas käeulatuses on ka nõuderest. Kõik toimib. Pakuti küll välja, et kööki saaks nõudepesumasina järgi ühendada, aga loobusin viisakalt. Külmkapp leidis koha Jaskari toa nurka.

 

Köögis on momendil vaid nurgadiivan, mis ootab oma kohta elutoas. Elutoa diivan saab tulevikus oma koha köögis.

Sellises segaduses tuleb ka uus aasta vastu võtta:)