Et mitte mingil juhul jätta muljet kerjamisest, ütlen kohe ära, et minul ei ole ühtki jõulusoovi sel hooajal. Kui, siis üks, nagu igal aastal - soovin vaid häid lapsi:)
Lastega on kokku lepitud, et minult ei tule ühtki kinki sel aastal, meie ühine kink on köök ja sinna tulev mööbel. Sellest saab ju osa kogu pere. Ja et mul on siiski vaja veel pool summast maksta jaanuari lõpuks, siis iga sent on meil kuni tasumiseni arvel - ei mingit laristamist. Närutame, aga asi on seda väärt:)
Kui Meena ja Stigi isa teada tahtis, mis lastel jõuluks soovid on, siis mul kähvatas ja ütlesin talle päris karmid sõnad niipalju kui ma saksa keeles õelda oskasin. Igatahes mõjus Mitu päeva oli vaikus ja sovumine. Aga tõesti, mul ka mingi piir. Meie peame tohutult pingutama, et midagi saavutada ja oma kodu meile mugavaks ja soojenaks muuta, kusjuures tema pole võimeline miinimum elatisrahagi maksma ja siis julgeb veel tulla küsima, mida kinkida. Oi kui vihale ajab. Kust see raha kinkidele tuleb? Muidu kurdab, et tema pole võimeline maksma. Ja jäigi nii, et hoidku oma kingiraha omale.
Kommikotid lastele tulevad minu töökohast, nii et suud saame ka magusaks:)
Ah jaa. Vahetult enne jõule on Meena sünnipäev. Siis teeme ühe kinopäeva koos kohvikuga ja Stigi võtame ka punti:)
Lastega on kokku lepitud, et minult ei tule ühtki kinki sel aastal, meie ühine kink on köök ja sinna tulev mööbel. Sellest saab ju osa kogu pere. Ja et mul on siiski vaja veel pool summast maksta jaanuari lõpuks, siis iga sent on meil kuni tasumiseni arvel - ei mingit laristamist. Närutame, aga asi on seda väärt:)
Kui Meena ja Stigi isa teada tahtis, mis lastel jõuluks soovid on, siis mul kähvatas ja ütlesin talle päris karmid sõnad niipalju kui ma saksa keeles õelda oskasin. Igatahes mõjus Mitu päeva oli vaikus ja sovumine. Aga tõesti, mul ka mingi piir. Meie peame tohutult pingutama, et midagi saavutada ja oma kodu meile mugavaks ja soojenaks muuta, kusjuures tema pole võimeline miinimum elatisrahagi maksma ja siis julgeb veel tulla küsima, mida kinkida. Oi kui vihale ajab. Kust see raha kinkidele tuleb? Muidu kurdab, et tema pole võimeline maksma. Ja jäigi nii, et hoidku oma kingiraha omale.
Kommikotid lastele tulevad minu töökohast, nii et suud saame ka magusaks:)
Ah jaa. Vahetult enne jõule on Meena sünnipäev. Siis teeme ühe kinopäeva koos kohvikuga ja Stigi võtame ka punti:)
 |
| Köögimööbli ootel - meie pere jõulukink:) |
8 kommentaari:
Nii ilus köök! :) Tublid, kujutan ette, mis "mustlaselu" see on, lagedas köögis ja ilmselt parajas segaduses üldises mõttes. Aga oh seda õnne, kui lõpuks mööbel paigas on!
Isegi nii elanud kunagi, õnneks lapsed olid nii pisikesed, et ei saanud arugi, kas köök on või mitte.
Ja see "ägeda isa" situatsioon on ka kahjuks liigagi tuttav... :(
Ma ei väsi rõhutamast - ilus ja soe. Enne oli see kõige suurem külmaauk meil majas.
"Mustlaselust" teen ka pisikese postituse.
Ma ei tea mis case sul selle laste isaga on aga kas veidi liiale ei lähe, kui sa teda sõimad? Tahab teha lastele kingitusi, las teeb..... jumal hoidku. Ära võta lastelt seda rõõmu jõulude aegu ära. Sul laste isa vähemalt tunneb huviga laste vastu, mõnel lapsel sellist lootust pole. Muidu oled tragi naine aga mõne koha pealt küll paneb mõtlema. Ta ei toeta vist teid eriti nagu aru saan aga ta oma erilisel moel ju vist püüab lastelegi kinke teha. ��
ma mõtlen ka, et kinke võiks isa ikka teha. eriti kui Sina ei plaani (köögi arvelt). raha ta küll ei maksa, aga tulevikus on lastele võibolla vaja, et sakslasest isa nende jaoks olemas oleks, mitte laste varases nooruses eemale peletatud.
ma ikka üsna mitu korda siin blogis olen tabanud end mõttelt, et hästi elate ja keegi toetab Sind veel rahaliselt, sest nii lühikese aja jooksul kap.remontida mitu ruumi (sh. köök ja küttekolded, mis on väga kallis töö), töömeeste abiga (mis on ka kallis lõbu), selleks peavad suured sissetulekud olema. ühe tavalise eestlase tavaline palk/toimetulekutoetus/lasteraha ei anna küll selliseid summasid kokku. arvutan, kuidas ma arvutan. meie oleme ka iga aasta ühe ruumi remontinud majas, aga seda kahe inimese ok palgaga. iga kord on lõpuks tunne, et auk on põhjatu...
mitte, et see halb oleks, et saate kodu ilusamaks-mugavamaks-soojemaks muuta, aga kui Sa juba kirjutad, siis võiks seda ka veidi avada, et on teatud toetus veel kuskilt :) nüüd, kui toimetulekutoetust enam ei saa (ega ju), võib seda avada.
Enda meelest olen ma küll piisavalt selgitanud, kust rahad tulevad. Ja ega me ka ju ropsti korraga kõike ei tee. Päris mitu aastat oleme juba vaeva näinud ja tegutsenud, et siin ilusamaks saaks. Loe aga hoolikamalt, siis saad selgust.
Kingiprobleemi lahendasime laste isaga ära, kui ma Metega seal külas käisin. Leppisime kokku, et ei mingit träni, seda on niigi igal pool palju ja puudust ei ole lastel küll millestki, mis nüüd eluliselt tähtis oleks. Lahenduse pakkus ta ise välja ja minul jäi vaid nõustuda. Side katkemist pole karta. Temale on avatud meie kodu uksed, kui ta Eestis käimas on ja meile on avatud tema Saksa kodu uksed, kui meie seal soovime peatuda:)
No mina saan endiselt temaga hästi läbi, oli mis on. Ma elan siiski oma elu, tema oma. Ja kingid pole elus kõige tähtsam osa, eriti kui lapsed neid kinke hinnata ei oska. Parem olgu siis olemata.
Kuule, ainult Kredex-i abiga sa küll midagi ei ehita.
Aga siiski väga märkimisväärne abi riigi poolt - uus katus, uued küttekolded ja 5000 ka teise korruse jaoks. Suur osa siiski on Kredexi abiga tehtud:)
Postita kommentaar