Millega meil see asi siin kodus lõppes. Kindlasti tahate teada. Sten helistas juba peale kella 11-st, et on vaja kooli järgi tulla. Mis siis ikka, kui laps ette dikteerib, tuleb ju teha. Buss oleks tulnud natukene enne kahte. Päris pikk ootamine oleks olnud.
Mete ja Meena tulid kahesega ja vahetult enne olin just stuudiumist näinud, et Meena mudilaskoori jõudnud ei olnud. See ajas mul harja ikka kõvasti punaseks. Võtsin köögis istet ja ootasin, kui nad tuppa astuvad. Ja siis hakkas "päid lendama". Võtsin nad järjest ette. Kisa oli kõva, sest kuidas ma selliseid asju ikka nunnutades räägin ja seletan.
Alustasin Meenaga. Temal on alati igaks puhuks vabandus. Enda kaitseks oli tal ainult niipalju öelda, et ta oli õpetajale ausalt tunnistanud, et tal oli kodune töö tegemata ja asjad kodus. Raamatu vastamist ma räägin talle juba nädala algusest. Täna olid nad õpetajaga kokku leppinud, aga lõpuks oli Meena ikka selle kokkuleppe unustanud. Mudilaskoori kohta arvas ta, et selleks õppeaastaks on huviringidega kõik. Jääb tunne, et ta kaasõpilastega üldse ei suhtle ja näe, kuhu teised suunduvad või mida teevad. Appi, ausõna.
Saatsin Meena kohe koolitöid tegema ja võtsin Mete ette. Rääkisin talle klassijuhataja kõnest ja uurisin, kuidas selle ekskursiooniga jääb. Tema raiub vastu, ei jää kuidagi, tema ei lähe. Jooksis vihaga ära oma tuppa, kui ma paar karmimat sõna ütlesin ja ta nägi, et asi on naljast kaugel.
Meil oli pere pisematega kokku lepitud, et läheme järve äärde ujuma, kui Meena koolist kodus ja minul töö asjad tehtud. Aga kui see orkaan siit üle oli käinud, siis ei olnud mul enam mingit tuju kuskile minna. See ajas Meena muidugi täiega marru. Stenil viskas ka lõpuks üle. Hullumaja ma ütlen. Päris laastav on selline õhkkond. Aga ok, saan aru, ise olen ikka süüdi, lasen lastel endale pähe astuda ja dikteerida. Saan aru. Aga kasvatamisega olen juba hiljaks jäänud. Ja kust mul need oskusedki. Olen püüdnud nii hästi, kui oskan, siin asju ree peal hoida.
Suure hädaga sai Meena oma kooliasjadega ühele poole (see pole muidugi 100% kindel veel, homme stuudiumist loen). Kui ma palusin tal kirjavigu parandada, siis ei saanud ta aru, kuidas ta seda teeb, kui ta isegi aru ei saa, kas õige on t või d. Palusin häälida. Tema ei kuulvat midagi. Vaidle siis sellisega. Ta suudab ainult siis õigesti kirjutada, kui ma talle tähed tähthaaval ette dikteerin. Nagu "puu venelane":D
Oh jumal, on probleemid meil, onju. Aga on näed. Lõpuks haarasime oma rannalinad ja lihtsalt läksime ära ujuma. Päris öö peale ei tahtnud ka jääda. Lõbus oli. Suhtlesime omavahel sõbralikult, lapsed pidasid ennast eeskujulikult üleval ja väga tore koosolemine oli. Pildid jätkuvalt Instagramis.
Mete ja Meena tulid kahesega ja vahetult enne olin just stuudiumist näinud, et Meena mudilaskoori jõudnud ei olnud. See ajas mul harja ikka kõvasti punaseks. Võtsin köögis istet ja ootasin, kui nad tuppa astuvad. Ja siis hakkas "päid lendama". Võtsin nad järjest ette. Kisa oli kõva, sest kuidas ma selliseid asju ikka nunnutades räägin ja seletan.
Alustasin Meenaga. Temal on alati igaks puhuks vabandus. Enda kaitseks oli tal ainult niipalju öelda, et ta oli õpetajale ausalt tunnistanud, et tal oli kodune töö tegemata ja asjad kodus. Raamatu vastamist ma räägin talle juba nädala algusest. Täna olid nad õpetajaga kokku leppinud, aga lõpuks oli Meena ikka selle kokkuleppe unustanud. Mudilaskoori kohta arvas ta, et selleks õppeaastaks on huviringidega kõik. Jääb tunne, et ta kaasõpilastega üldse ei suhtle ja näe, kuhu teised suunduvad või mida teevad. Appi, ausõna.
Saatsin Meena kohe koolitöid tegema ja võtsin Mete ette. Rääkisin talle klassijuhataja kõnest ja uurisin, kuidas selle ekskursiooniga jääb. Tema raiub vastu, ei jää kuidagi, tema ei lähe. Jooksis vihaga ära oma tuppa, kui ma paar karmimat sõna ütlesin ja ta nägi, et asi on naljast kaugel.
Meil oli pere pisematega kokku lepitud, et läheme järve äärde ujuma, kui Meena koolist kodus ja minul töö asjad tehtud. Aga kui see orkaan siit üle oli käinud, siis ei olnud mul enam mingit tuju kuskile minna. See ajas Meena muidugi täiega marru. Stenil viskas ka lõpuks üle. Hullumaja ma ütlen. Päris laastav on selline õhkkond. Aga ok, saan aru, ise olen ikka süüdi, lasen lastel endale pähe astuda ja dikteerida. Saan aru. Aga kasvatamisega olen juba hiljaks jäänud. Ja kust mul need oskusedki. Olen püüdnud nii hästi, kui oskan, siin asju ree peal hoida.
Suure hädaga sai Meena oma kooliasjadega ühele poole (see pole muidugi 100% kindel veel, homme stuudiumist loen). Kui ma palusin tal kirjavigu parandada, siis ei saanud ta aru, kuidas ta seda teeb, kui ta isegi aru ei saa, kas õige on t või d. Palusin häälida. Tema ei kuulvat midagi. Vaidle siis sellisega. Ta suudab ainult siis õigesti kirjutada, kui ma talle tähed tähthaaval ette dikteerin. Nagu "puu venelane":D
Oh jumal, on probleemid meil, onju. Aga on näed. Lõpuks haarasime oma rannalinad ja lihtsalt läksime ära ujuma. Päris öö peale ei tahtnud ka jääda. Lõbus oli. Suhtlesime omavahel sõbralikult, lapsed pidasid ennast eeskujulikult üleval ja väga tore koosolemine oli. Pildid jätkuvalt Instagramis.
5 kommentaari:
Oeh. Palju kannatust sulle sinna! Tore on teie tegemistest lugeda. Pähe istumise kohta arvan aga, et pane jalg maha ning las marutavad natuke, lõpuks oled ikka sina see, kes otsustab. :)
Lohutan ennast sellega, et meil pole see asi kõige hullem. On kindlasti peresid, kus on lood halvemad.
Usun ka. Sul on tegelikult ju vahvad atsakad lapsed. Iga lihtsalt on sihuke... :)) Kui vähegi jaksad, kirjuta ikka edasi. Nii vahetu ja aus lugemine. :)
Vutt vutt Meenaga spetsialisti juurde. Võib vabalt olla, et ta päriselt ka ei kuule t ja d vahet. Ja kui spetsialist ütleb, et nii ongi, siis sa tunned ennast ilmselt halvasti, et kärkisid tema pihta. Seega, et sa ennast halvasti ei peaks tundma, lase ta üle vaadata/kuulata.
Mul sama situatsioon "kodu lähedalt" võtta (diagnoositud düsgraafia). Kusjuures kaasnevad ka need ülejäänud sümptomid mida kirjeldad. Ei teagi, kas ka see on diagnoosi osa või lapsed lihtsalt ongi erinevad (et mitte öelda veidrad).
Logopeedi juures ta käib, seega peaks spetsialist ta üle vaadanud olema.
Postita kommentaar