Neid hetki ei ole palju. Põhiliselt siis, kui ma omapäi põllul nokitsen või üksi autoga teel olen.
Omapäi põllul on üsna reaalne, sest kes ikka töö juurde tulla tahab, eriti kui sääski nii massiliselt on, et hingatagi on raske. Ega ma ise ka sinna ei kipu, sest ma olen üsna pettunud Eesti riigis, et riik midagi ette ei võta ja üht korralikku üleriiklikku sääsetõrjet ei tee. See on muidugi iroonia, peame leppima paratamatusega. Ainuke lohutus on, et mingi aeg pidi neid elukaid vähemaks jääma, no suve poole või nii. Aga ma kardan, et aiavili uppub enne umbrohtu, kui see ime juhtub. Kõige selle juures olen ma ise muidugi ülirahulik, mis on põhiline. On palju hullemaid muresid maailmas, kui meie aiavili ja no üldse kogu see kupatus siin(majapidamine). Tunnistan ausalt, asi on käest ära.
Aga mind tundes, ei istu ma kodus, veri ninast väljas, ja ei kõpla sääskedega võidu. Päevad mööduvad palgatööd tehes ja viimasel ajal on palju ringisõitmist ka olnud. Nii lastega kui ilma. Hambaarsti juures ise tuleb juba pea iga 2 nädala tagant käia. Juuni on eriti tihedalt aegu täis.
Eile oli mul võimalus üks Viljandisse käik ühendada Pärnu otsaga, sest oli vaja isale bussi vastu minna. Käisid "noored" turismireisiga Horvaatias puhkamas ja finiš päädis Pärnuga. Mulle sobis. Aga et mu hambaarstiaeg samale päevale langes, märkasin ma viimasel minutil. Ja et võimalikult palju asju ikka jutti saaks ajada, kui juba kodust välja mineks, siis haarasin murutrimmeri ka kaasa. Tüüpiline mina jällegi, on vaja elu keeruliseks elada.
Loomulikult ma aimasin, et võib juhtuda, et läheb hamba välja tõmbamiseks. Läkski. Kui ma autosse istusin ja tahavaatepeeglisse vaatasin ja siis trimmerit märkasin, sattusin ma paanikasse. Mu lõuad olid narkoosist paksud ja tuimad, suu mingeid tampoone täis. Ma olin kõnevõimetu. Kuidas ma trimmeri remonti viin? Kuidas ma oma soove väljendan? Auto peale ka jätta ei saanud, sest reisisellid oli vaja kompsudega ära mahutada. Ma ei sõida ju Pärnu hotelli ette, et autol luuk üles tõsta ja tervele ilmale näidata, et olen nüüd oma trimmeriga kohal:D
Tuli kuidagi hakkama saada ja sellest trimmerist vabaneda ja eks oli hea ka, et mida kiiremini remonti saab, seda kiiremini saan töötava trimmeri tagasi, et seda metsikut loodust siin nüpeldama hakata. Nädalavahetus tulemas.
Plaan A oli paber ja pliiats. Kui häda käes, kirjutan paberile, mis vaja. Plaan B oli trimmeriga lihtsalt hooldusmehe juurde ilmuda ja sinna masin lihtsalt maha jätta, küll ta ise taibanud juba oleks, mis sellega teha.
Aga läks hästi, pidin vaid kolm fraasi välja punnitama - remont, nimi ja telefoninumber. Sellega oli korras.
Kui ma siis Pärnu poole kulgema hakkasin, sain ma lõpuks aega omi asju ka mõelda. Aega oli piisavalt. Nii piisavalt, et langetasin otsuse autoostuga mitte kiirustada. Päris jalamees ma ju ei ole ja lihtsalt ostmise pärast midagi ära osta ka ei tahaks. Läheks ikka kindlapeale välja, riskima ei ole mõtet hakata. Koondamislained ja köögilaen oleks hea enne ära lahendada ja hambaravi peale kulub ka palju. Ei tahaks päris miinustesse ka jääda, võlg on võõra oma. Kannatan autoga ja tänu sellele saame rahumeeli muid tähtsamaid asju finantseerida ja lahedalt elada.
Nii, see oli üks asi, mis otsustatud sai. Lisaks lubasin ma sel samal päeval lõpuks minna Triumphi pesupoodi ja omale korralikud rinnahoidjad osta. Ilma lasteta mineks, aega oli, nii et ideaalne ajastus. Tavaliselt lastega käies ei saa ma sellistest asjadest unistadagi. Mõeldud tehtud.
Tegin pesupoes tiiru. Müüja tuli varmalt oma abi pakkuma, millest ma kohe viisakalt keeldusin. Ma polnud nii ammu uut pesu näinud, et ma tahtsin lihtsalt rahus vaadata, mida turul üldse pakutakse. Olin pettunud. Oleksin ma midagi endale meeldivat näinud, poleks mul isegi sellest ca. 50 eurist kahju olnud. Aga pitsid - satsid, lisaks "kuulikindlus"(paks polster) - polnud minu maitse. Tagasihoidlikumad maksid jällegi ca. 25 eurot ja no polnud oma raha väärt minu silmis. Mõtlesin, et selle 25 euroga saan Lindexist midagi paremat. On üks mul Lindexi oma, mis ribadeks kantud.
Lindexis sai ära proovitud terve hunnik rinnahoidjaid ja enamvähem sai selgeks ka mis suurus mul sobima peaks. Aga vot ei olnud sellist ideaalselt istuvat suurust väljapanekust võtta. Lõin käega.
Ja arvake ära, kas jätsingi juhuse kasutamata, et omale lõpuks ühed sobivad rinnahoidjad Pärnust leida. Ei. Läksin Maximasse ja vot seal turgatas mul hiilgav idee ka pesuletile pilk peale visata. Aega mul oli, rahvast oli vähe ja pood oli ka veel tunde avatud.
Suurust, mida ma Lindexist tikutulega taga otsisin, rippus Maximas nõrkemiseni. Kui ma aus olen, siis minu soovitud suurust nad põhiliselt pakkusidki, igas variatsioonis. Mulle sobis Basic variant, valisin igast toonist paari välja. Jah, mul oli plaan vaid üks paar osta, aga kui ma hinda nägin (6.90€ vist), krabasin kohe igat tooni e. siis 3 paari. Kindluse mõttes proovisin kõiki ka selga ja no ülirahul olin. Siiani olen.
Ja mul on alati Maxima suhtes pisikene eelarvamus. Stigile olen ma sealt küll riideid ostnud vahest ja kvaliteediga väga rahule jäänud, aga pesu pole ma kunagi isegi vaatama läinud. Aga selle raha eest olen ma esialgu väga rahul oma pesuga.
Omapäi põllul on üsna reaalne, sest kes ikka töö juurde tulla tahab, eriti kui sääski nii massiliselt on, et hingatagi on raske. Ega ma ise ka sinna ei kipu, sest ma olen üsna pettunud Eesti riigis, et riik midagi ette ei võta ja üht korralikku üleriiklikku sääsetõrjet ei tee. See on muidugi iroonia, peame leppima paratamatusega. Ainuke lohutus on, et mingi aeg pidi neid elukaid vähemaks jääma, no suve poole või nii. Aga ma kardan, et aiavili uppub enne umbrohtu, kui see ime juhtub. Kõige selle juures olen ma ise muidugi ülirahulik, mis on põhiline. On palju hullemaid muresid maailmas, kui meie aiavili ja no üldse kogu see kupatus siin(majapidamine). Tunnistan ausalt, asi on käest ära.
Aga mind tundes, ei istu ma kodus, veri ninast väljas, ja ei kõpla sääskedega võidu. Päevad mööduvad palgatööd tehes ja viimasel ajal on palju ringisõitmist ka olnud. Nii lastega kui ilma. Hambaarsti juures ise tuleb juba pea iga 2 nädala tagant käia. Juuni on eriti tihedalt aegu täis.
Eile oli mul võimalus üks Viljandisse käik ühendada Pärnu otsaga, sest oli vaja isale bussi vastu minna. Käisid "noored" turismireisiga Horvaatias puhkamas ja finiš päädis Pärnuga. Mulle sobis. Aga et mu hambaarstiaeg samale päevale langes, märkasin ma viimasel minutil. Ja et võimalikult palju asju ikka jutti saaks ajada, kui juba kodust välja mineks, siis haarasin murutrimmeri ka kaasa. Tüüpiline mina jällegi, on vaja elu keeruliseks elada.
Loomulikult ma aimasin, et võib juhtuda, et läheb hamba välja tõmbamiseks. Läkski. Kui ma autosse istusin ja tahavaatepeeglisse vaatasin ja siis trimmerit märkasin, sattusin ma paanikasse. Mu lõuad olid narkoosist paksud ja tuimad, suu mingeid tampoone täis. Ma olin kõnevõimetu. Kuidas ma trimmeri remonti viin? Kuidas ma oma soove väljendan? Auto peale ka jätta ei saanud, sest reisisellid oli vaja kompsudega ära mahutada. Ma ei sõida ju Pärnu hotelli ette, et autol luuk üles tõsta ja tervele ilmale näidata, et olen nüüd oma trimmeriga kohal:D
Tuli kuidagi hakkama saada ja sellest trimmerist vabaneda ja eks oli hea ka, et mida kiiremini remonti saab, seda kiiremini saan töötava trimmeri tagasi, et seda metsikut loodust siin nüpeldama hakata. Nädalavahetus tulemas.
Plaan A oli paber ja pliiats. Kui häda käes, kirjutan paberile, mis vaja. Plaan B oli trimmeriga lihtsalt hooldusmehe juurde ilmuda ja sinna masin lihtsalt maha jätta, küll ta ise taibanud juba oleks, mis sellega teha.
Aga läks hästi, pidin vaid kolm fraasi välja punnitama - remont, nimi ja telefoninumber. Sellega oli korras.
Kui ma siis Pärnu poole kulgema hakkasin, sain ma lõpuks aega omi asju ka mõelda. Aega oli piisavalt. Nii piisavalt, et langetasin otsuse autoostuga mitte kiirustada. Päris jalamees ma ju ei ole ja lihtsalt ostmise pärast midagi ära osta ka ei tahaks. Läheks ikka kindlapeale välja, riskima ei ole mõtet hakata. Koondamislained ja köögilaen oleks hea enne ära lahendada ja hambaravi peale kulub ka palju. Ei tahaks päris miinustesse ka jääda, võlg on võõra oma. Kannatan autoga ja tänu sellele saame rahumeeli muid tähtsamaid asju finantseerida ja lahedalt elada.
Nii, see oli üks asi, mis otsustatud sai. Lisaks lubasin ma sel samal päeval lõpuks minna Triumphi pesupoodi ja omale korralikud rinnahoidjad osta. Ilma lasteta mineks, aega oli, nii et ideaalne ajastus. Tavaliselt lastega käies ei saa ma sellistest asjadest unistadagi. Mõeldud tehtud.
Tegin pesupoes tiiru. Müüja tuli varmalt oma abi pakkuma, millest ma kohe viisakalt keeldusin. Ma polnud nii ammu uut pesu näinud, et ma tahtsin lihtsalt rahus vaadata, mida turul üldse pakutakse. Olin pettunud. Oleksin ma midagi endale meeldivat näinud, poleks mul isegi sellest ca. 50 eurist kahju olnud. Aga pitsid - satsid, lisaks "kuulikindlus"(paks polster) - polnud minu maitse. Tagasihoidlikumad maksid jällegi ca. 25 eurot ja no polnud oma raha väärt minu silmis. Mõtlesin, et selle 25 euroga saan Lindexist midagi paremat. On üks mul Lindexi oma, mis ribadeks kantud.
Lindexis sai ära proovitud terve hunnik rinnahoidjaid ja enamvähem sai selgeks ka mis suurus mul sobima peaks. Aga vot ei olnud sellist ideaalselt istuvat suurust väljapanekust võtta. Lõin käega.
Ja arvake ära, kas jätsingi juhuse kasutamata, et omale lõpuks ühed sobivad rinnahoidjad Pärnust leida. Ei. Läksin Maximasse ja vot seal turgatas mul hiilgav idee ka pesuletile pilk peale visata. Aega mul oli, rahvast oli vähe ja pood oli ka veel tunde avatud.
Suurust, mida ma Lindexist tikutulega taga otsisin, rippus Maximas nõrkemiseni. Kui ma aus olen, siis minu soovitud suurust nad põhiliselt pakkusidki, igas variatsioonis. Mulle sobis Basic variant, valisin igast toonist paari välja. Jah, mul oli plaan vaid üks paar osta, aga kui ma hinda nägin (6.90€ vist), krabasin kohe igat tooni e. siis 3 paari. Kindluse mõttes proovisin kõiki ka selga ja no ülirahul olin. Siiani olen.
Ja mul on alati Maxima suhtes pisikene eelarvamus. Stigile olen ma sealt küll riideid ostnud vahest ja kvaliteediga väga rahule jäänud, aga pesu pole ma kunagi isegi vaatama läinud. Aga selle raha eest olen ma esialgu väga rahul oma pesuga.