Liiga igav? Minul küll mitte:)

Ma püüan siin kiiresti midagi kirja panna, et oma püsilugejaid rõmustada. Aeg on nii piiratud, et päris raske on mõtteid koguma hakata. Sten tuli koolist ja nii kui ma vähekene keskundauda püüan, tuleb ta ja uurib, mis ma teen. Ma siis ütlesin, et püüan natuke blogi kirjutada. Tema siis kohe, et millest. No millest? Kirjutada on paljust. Naljaviluks vastasin talle, et temast. Tegelikult pole mul mingit probleemi, millest kirjutada, samal ajal kui teised blogijad kurdavad, et millest küll kirjutada. Ei pea ju kirjutama, kui midagi õelda pole. Milleks punnitada.

Mul on kõige suurem defitsiit aeg. Võiks ju arvata küll, et kodune inimene, millega ta küll tegeleb. Aga aeg kulub. Täna püüdsin mõned telefonikõned teha ja otsi kokku tõmmata ni mõnelgi asjal, mis mul juba pikemat aega südamel on. Aastalõpp läheneb ja oleks tore, kui midagi kripeldama ei jää.

Siis on mul käsil piparkoogiprojekt - nii taina kui ka valmistoodangu näol. Hea võimalus natukene lisa teenida. Tänu sellele lisale võin ma mõned krõbedamad ostud teha, küll sellest lisast toidu lauale saab. Ma plaanin kohe kui võimalus avaneb, meile elutuppa suurema teleka osta...nii maksimaalselt 32 tollise, et siis eelkäija saaks edasi Jaskari tuppa liikuda ja mina saan teleka ees "õhku puhtamaks". Meil on nimelt kohtade probleem, aga kõige hullem on see, et kellel on pult, see valib kanaleid. Nii meil enamasti "sõda" käib ja telekavaatamisest ei tule nagu eriti midagi head.

Mõtlesin ja kaalusin, aga lõpuks jõudsin tõdemusele, et uus ja suurem diivan läheb kallimaks kui natukene telekatega vangerdada. Ja et meie teleka kohta juba küsiti, kas see A4 ongi meie pere telekas, siis tõesti, suurem võiks uus tulija kübeke olla küll. Seega kaks ühe hoobiga, saab tuppa ruumi ja pult on minu käsutuses. Ega ma eriti telekat ei vaata, aga need vähesed korradki tahaks seda rahus teha. Nii ma siis lasteraha tahangi telekaks teha, osaliselt. Enne maksan loomulikult maksud.

Ma olen muideks jälle tõbine. Eile oli olemine juba enamvähem, aga siis sain jälle külma. Käisin Meenale saatjaks, kui ta oma esinemisi tegi - nii kuuse avamisel, mis oli väljas, kui ka kontserdil. See pisku aeg, mis me õues olime, pani mulle ikka kõva põntsu. Külm on väljas. Ja pärast saalis istudes olin ma juba nii läbi külmunud, et sooja ei saanudki. Mu ainuke soov oli koju sooja ahju juurde saada. Paljud seda võimalust ka kasutasid, sest rahvast oli ikka piinlikult vähe. Ma olin esimest korda sellisel üritusel (1. advendi kontsert) ja ma võisin tõdeda, et ma polnud millestki ilma jäänud nende aastatega. Isegi linnapea oli kodus sooja koti peal:D Arvatavasti. Kontserdil teda igatahes ei olnud.

Anne lauluring

Fotod: sotsiaalmeediast

See on see, kui oled asendamatu, oma lastele. Päris keeruline on kõike seda logistikat organiseerida, kui vaja üksi kõigega toime tulla. Jumal tänatud, et mul on olemas ema ja isa käeulatuses ja saan nende abi kasutada.

Täna on vaja üheagselt olla nii koolis, kui ka Meena lauluringi organiseerida. Lisaks veel Stig kuhugile sokutada. Jällegi on ema abiks. Ilma ei kujutaks seda elu ettegi.

Isast oli ka jälle suur abi. Ta organiseeris mu kahele toale imeilusad laed ja juhtis vägesid, et lõpetamata asjad lõpule saaks viidud. Tänu temale ja minu eksile on meie remont nüüd lõpujärgus. Natukene veel nokitsemist. Rulood on vaja paika panna ja uksele piiraja panna, natukene elektritööd ja valmis. Võib selle segaduse siin laiali kolida ja asjad omadele kohtadele panna.

Ma olen nii rahul oma raha kasutusoskusele. Kõik on paigas ja võlas olen ka veel
1000 euroga.

Nüüd aga lähen teen oma õhtuse ringi ära, et siis taas lastega koju tulla ja mõnusalt diivanile kerra tõmmata, et natukene käsitööd teha ja telekat kuulata...niipalju kui see võimalik on. Täna jäi käsitööringi minemata, sest tervis oli kehva ja milleks ikka nakkust levitada.

Tegelikult olen ma seoses advendikalendriga ka natukene segaduses. Millal siis täpselt on see õige aeg avamisega alustada? Kas eile, täna või homme? Mina ütlesin lastele, et meie alustame homme, 1. detsembril. Oleme kõik põnevil, mida esimene kotike endas peidab. Ega ma ju ei mäleta, mis sinna sai:)

Küpsetame piparkooke

Magasime hommikul niikaua kui tahtsime. Maja oli meil külm ja kütmata, sest ma kategooriliselt keeldusin ise puid tuppa vedamast. Miks ma peaksin? Majas mitu täis meest ja mina nõrk naisterahvas vedagu puid või. Mulle aitab. Õhtu otsa lasin õhksoojuspumbal käia. Kui teleka eest minema kõndisin, panin pumba kinni. Magada oli jahedas päris hea.

Üldiselt on mul närvid päris läbi. Iga pisemgi asi ajab mu endast nii välja, et jube lausa. Elu on päris närviline. Miks, ma ei hakka üldse ette loetlemagi.

Midagi normaalset sai ka siiski tehtud. Nagu lubatud, küpsetasime piparkooke. Ja Meena käis Stigiga lumememme ka ehitamas väljas. Piparkoogi teo ajal magas Stig lõunaund. Tema ühines meiega hiljem. Praegu toimetab taignaga Mete. Saab ka oma isu täis vormida.

Piprkoogid said krõbedad nagu ma lootsin.

Hiinast tellitud vidin, mis Meenale väga meeldis

 

 

Piparkoogitainas

Täna tänu muinasjutulisele lumisele ilmale tuli mul tuhin teha valmis selle aasta esimene (ja võib-olla ka viimane) piparkoogitainas. Kaisa oli lahkelt jagamas oma põhiretsepti. Ei pidanudki arhiivis tuhnima hakkama, et oma tagavara välja otsida.

Eks selle otsimisega on omad lood. Nagu piparkoogimaitseainegagi. Kindlast leidub eelmistest aastastest seda kraami sahtlipõhjas. Aga kes viitsib otsima hakata. Lihtsam on poest uus ports osta, kui lootma jääda, et äkki kodus siiski on. Mina muidugi olin sel aastal virk ja vaatasin enne poodi minekut oma varud üle. Ühe paki leidsin. Sellest aga jääb suure koguse tegemiseks väheks. Ostsin paki juurde.

Siirupit plaanisin ka osta, aga meie Konsumist ma DanSukkeri kraami ei leidnud ja ei hakanud küsima ka. Aega oli napilt ja nii "mõmm" ma ka ei ole, et ise siirupit keeta ei mõista. Eelmisel aastal tegin taigna pihlakasiirupist (LINK).

Harisin ennast natukene netis ja hakkasin siirupit keetma. Millest ma alustasin?

Valasin ca. 500 g suhkrut potti ja kuumutasin kuni suitsemiseni. Oskasin piiri pidada, suitsuandur sel korral tööle ei hakanud toas:D Vahepeal keetsin veekeetjaga umbes pool liitrit vett, mille äärmiselt ettevaatlikult kõrvetatud sulanud suhkrumassile peale valasin. Kuumutasin natuke ja valasin teise 500 g suhkrut sinna otsa. Lasin õrnalt keema, ise kogu aeg segades, et suhkur siirupiks sulaks. Tõmbasin poti pliidilt ja tegin pausi.

Lugesin retsepti edasi. Ega ma koguseid 1:1-le ei jälginud, aga katsusin töökäiguga sammu pidada. Selgus, et sinna kuuma siirupi sisse oleks vaja piparkoogi maitseaine segada ja sama lugu võiga. Lisatud sai 2 pakki Santa Maria maitseainesegu ja 2 pakki võid (500 g). Võid panin meelega ohtralt, sest loodan mõnusad suussulavad piparkoogid sel korral saada. Või on mul suvisest Saksamaa reisist veel kasutada ja kindlasti juba aegunud. Nii et hea koht kuhu varud ära kasutada ja sealjuures rahakott ei kannata.

Segasin maitseaine ja või kuuma siirupi sisse, kuni või sulanud oli. Selleks ajaks oli segu juba parasjagu maha jahtunud ja võisin hakata muna lisama ühe kaupa. Kokku 4 muna selle massi kohta.

Siis oli järg jahu ja sooda käes. Valasin enne natuke jahu, siis 4 triikis dessertlusikat soodat ja siis taas jahu. Jahu võis saada nii umbes 1200-1300 grammi. Segasin taigna ühtlaseks. Väga mõnus kohev tainas tuli. Eks ta külmas taheneb ja millised hõrgud piparkoogid sealt tulevad, selgub homme.

Homme on mul special lapsed lasteaiast kodu küsitud, sest Meena tahtis rahus lund imetleda ja eks me siis küpsetame piparkooke ka vahepeal. Teeme sellise ilusa kodus päeva. Õhtul võtame Kadrisante vastu ja äkki jääb neile ka mõni piparkook:)

Kokkuvõtteks tuli välja 3,7 kilo tainast. Kulutasin vaid ühe piparkoogimaitseaine paki jagu raha, ülejäänud kraam oli kodus olemas. Oli kuulda, et kilo "meistrite" tainast maksab sel hooajal 6 €.

Ei midagi keerulist, tõepoolest. Kindlasti odavam ja maitsvam, kui poe peale lootma jäädes.

DIY: Heegeldatud vaip

Tapeetimine seisab. Mind päästsid elektrimehed, tänu kellel mul lihtsalt ei olnud võimalik tapeetida. Kasutasin aega heegeldamiseks.

Trikoopaela ostsin Valmiera kaubamaja kangapoest. 800 +-100g pool YarnArt Maccheroni paela maksis 7.30€. Minu  vaimusilmas soovisin ma tegelikult hoopis teisi värve, aga mida polnud, seda polnud. Valisin sealse valiku seast välja endaarust parima värvide kombinatsiooni. Kui aus olla, siis mulle tegelikult sellist värvi vaip ei istu eriti. Aga õnneks on lapsed nõus selle vaiba omale võtma ja mina plaanin lähitulevikus hankida omale meelepärased toonid ja uue vaiba teha.

Aega võttis selle vaiba tegemine ca. kolm päeva ja paela kulus kolm pooli. Läbimõõduks mõõtsin 100 cm. Heegelnõel oli suurusega 9 mm. Idee Pinterestist (LINK).

Lapsed soovisid ka kaasa heelegldada, sest tõesti tundus see töö ahvatlev ja edasi läks väga jõudsalt. mõnus kiire projekt oli päevateki vahepeale.

Selline ta sai...

Vaip lokib natukene, aga see on tunnetuse küsimus. Esimene vasikas läheb ikka aia taha, teisega olen juba vilunum selle kasvatamise suhtes.

Tänane seis

Vahepeal natukene remondijuttu ka sekka. Brigaad on ametlikult oma töö lõpetanud tänaseks ja nüüd on edasine kõik meie teha. Ahjaa, elektrik tuleb veel täna ja ajab selle poole ka korda.

Teha on veel parasjagu. Tapeetimine on veel pooleli. Meile on sattunud lausa uskumatu tapeet. Seina kukub ta lausa ise, aga mingil imekombel ronib ta mingi hetk teisele paanile selga. Jätsime siis pisikese vahe, et tal mänguruumi oleks, aga ei, ikka on kole mis kole ja vastava valgusega on kõik näha, kust algab uus paan. Liim hakkab ka enne lõppu otsa saama. Lisasime eile vett, et ikka lõpuni välja veaks.

Akna põsed on veel värvida. Uks peitsida ja siinide külge panna. Seda oleks juba eile töömees teinud, aga avastasime, et ukse tapid on kõik lahti ja vaja on enne kõvasti liimida ja liimil veel kuivada lasta. Nii see töö siis ootab veel tegemist.

Suurem operatsioon on veel lagi. Selle töö võtab enda peale minu isa. Lakke tuleb lepa laud. Ja kui see kõik tehtud peaks enamvähem asjaga ühelpool olema. Siis tuleb suurem kolimine ja asjad saavad oma kohtadele.

Jaskari toa tapeedi kombinatsioon

Tapeedi valikuga oli mul paras peavalu. Olin juba varem valmis ostnud selle nn. lillelisema tapeedi ja vaid kaks rulli, et siis hiljem midagi juurde sobitada. See osutus aga ülikeeruliseks. Lõpuks leidsime Depost talle tumehalli paarilise, et natukenegi mehisemaks asja muuta. Ja selline ta siis sai...

Hakkan ennast nüüd liigutama, kuigi ei viitsiks üldsegi. Parema meelega keriksin ennast diivanile kerra ja hakkaks heegeldama. Aga peab...

Pinge hakkab langema

Oh kui mõnus on peale väsitavat päeva oma voodisse pugeda ja teada, et hommikul ei ole kuhugile kiiret ja tõusma ei pea kella peale.

Tänane päev oli üldsegi kuidagi mõnus. Üks pikaajaline projekt sai täna enamvähem kokku võetud. Homme veel üks pisike töö, ülehomme teine ja saab arved ära klaaritud. Ja mis põhiline, meie elamisse on  nüüd kolm ilusat ja sooja tuba lisandunud. Mis võiks veel parem olla.

Lapsed olid ka lasteiast kodus ja see tähendas mulle täiesti stressivaba päeva. Ma ei pidanud oma päeva tükeldama, et pidevalt kuhugile sõita ja oma aega planeerida. Olime lihtsalt mõnusalt kodus ja kogu lugu. Sain heegeldada ja remondiga tegeleda ja õhtul rahus ennast teatriks valmis sättida.

Teatrist natukene pikemalt, sest asi on seda väärt.

Mul õnnestus tänu imelisele Kaile saada teatripiletid esietendusele "Pervert juhuse tahtel", kus tema kallis abikaasa peaosa mängis. Ok, oligi monoetendus ja väga hästi mängitud muuseas. Ma naersin isegi siis, kui naerukohta ei olnud, sest ma ei saanud aru, kuidas sai nii tõsiseks jääda sellist perverdi juttu suust välja ajades. Super õhtu oli ja elamus missugune. Lisaks veel väga mõttega tükk. Väga julge abikaasa on Kail igatahes peaks mainima, ei murdunud kordagi.

Keskel Andres Oja, paremal Kai Oja
Foto: sotsiaalmeediast

Soovitan kõigil minna seda etendust vaatama, sest see on täpselt see, mida me oma halli novembrikuusse vajama, natukene meelelahutust.

Meeli käis kontrolletendusel ja mida tema sellest tükist arvab, saate lugeda siit.

Millega täpselt tegu, kus etendused toimuvad, palju piletid maksavad, selle info ma kopeerisin Just Meelelahutuse FB-i lehelt...


PERVERT JUHUSE TAHTEL

Autor: Andrew Goffman
Tõlkija: Triin Sinissaar 
Kunstnik: Marion Undusk
Laval: Andres Oja

Kui oma vanemate lahutusega leppida püüdev varateismeline poiss leiab riidekapist isa salajase pornokassettide kogu, näib talle, et viimaks ometi on tema ees avanenud laegas kõigi universumi saladustega. Aastate möödudes selgub aga paraku, et videotest kätteõpitud ootused ja käitumismustrid ei paku vastuseid noore mehe elu põhiküsimustele, näiteks kuidas luua toimivat suhet tõelise naisega.

„Pervert juhuse tahtel" on avameelne monokomöödia sellest, kuidas poisist kasvab mees.

Etendused:
20.nov – Viljandi Gümnaasiumi aula
24.nov – Rannu Rahvamaja
26.nov – Kärdla Kultuurikeskus
27.nov – Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaal
28.nov – Põltsamaa Kultuurikeskus
2.dets – Räpina Aianduskooli saal
11.dets – Abja Kultuurimaja
14.jaan – Kilingi-Nõmme Klubi
15.jaan – Kuressaare Linnateater
19.jaan – Rõuge Rahvamaja
21.jaan – Türi Kultuurikeskus
22.jaan – Aruküla Rahvamaja
26.jaan – Värska Kultuurikeskus
27.jaan – Vändra Kultuurimaja
28.jaan – Avinurme Kultuurikeskus

Algus kõikjal kell 19
Etenduse kestvus ca 80 min ilma vaheajata

Etendus on soovitatav alates 16. eluaastast

Pilet 12€ etenduse päeval ja 9€ eelmüügis Piletilevis (Kuressaare etenduse piletid on müügil ka Piletimaailmas)

Cherry kaudu on võimalik pilet lunastada -30% odavamalt. Pakkumist vaata siit.

Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja kui meie peres oodatakse juba suure "uhaaga" lund, siis mina küll veel lund ei igatse. Eks ikka ohutuse pärast. Siis on ju vaja hakata mõtlema rehvivahetuse peale. 

DIY: Muffini (koogi) kaunistused

Valmistun aegsasti Meena sünnipäevaks, mis leiab aset 18.dets ja seoses sellega kolan ma palju ringi Pinterestis. Mitte et ma muidu seal üldse ei kolaks, kolan küll. Seal on ikka meeletult ideid, mida kõike teha saab ja enamasti on juhendid, mustrid või printimismaterjal ka kohe olemas.

Täna ma leidsin sealt koogikaunistused, mille ma kohe ka valmis meisterdasin. Pulkadeks kasutasin puidust griilimisvardaid, parem variant oleks aga kindlasti hambatikud. Aga grillipulkadega saab kaunistada ükskõik mida, mis peolaual on. Meeleolu loovad edukalt.

Printimiseks ja väljalõikamiseks leiad materjali siit. Erinevaid Frozeni`i teemalist kaunistusteks leiad siit.

Minu tänase meisterduse tulemused

Mul plaanis ikka veel ühtteist teha, nii et jagan oma tehtut edaspidigi.

Meil on pidu (läbi pisarate) :D

No nii. Uus nädal, uued tegevused. Ei tulegi vist sellist aega, kui igav ka natukene hakkaks. Ma igatahes ootan seda aega.

Täna tuli lasteias mulle vastu suure kõhuga tütarlaps (naine on nagu ränk õelda) ja ma tundsin sellist kergendust, et minul need ajad möödas on. Mina olen oma töö teinud ja 5 last ilmale kandnud, nüüd jääb üle vaid iga nende soovi täita ja vaadata, et neil muretu elu oleks ja et mina neil alati olema oleks. Olgu see siis koolitööde abi, huviringid, üritused, õhtune raamatu lugemine, toit, riided, ilus ja soe kodu, meeldejäävad sünnipäevad, ühised väljasõidud jne. Vahepeal on küll tunne, et ma rebin ennast lõhki, eriti viimasel ajal ja kõige suurema lapsega.

Täna on Mete-Mari 11. sünnipäev. Suutsime üheskoos filmi tänaseks välja valida, mida ta läheb vaatama oma kamraadidega. Kahjuks saan kinno viia vaid 5 last, sest auto suurus seab omad piirid. Filmiks jäi lõpuks "Viimane nõiakütt". Katsun laste päeva nii meeldejäävaks teha, kui suudan. Metel on kasutada ka Apollo kinkekaardid väärtusega 15€, mille saatis talle meie perekonna suur fänn. Aitäh talle!

Plaan on tänaseks siis selline. Lõpetasin just auto puhastamise. Ma olen selles suhtes nii vihane. Ma laenan oma autot heast tahtest ja tagasi saan sellise peldiku, et anna olla. Mina oma puhaste riietega sinna sisse istuda ei mallanud. Nagu porikäkk. Kõik. Rool, istmed, uksed, käigukang. Elu muda. Tubli tund aega rookisin, et auto tagasi normaalseks saada. Kindlasti on paak ka tühi, seda ma veel vaadanud ei ole.

Üks kohalik "ment" andis eile juba fb-i kaudu teada, et tagatuled ei pidavat ka põlema. No mis ma oskan õelda. Ma pole selle autoga juba paar päeva sõitnud. Tundub juskui, et minu asi on vaid remontida, koristada ja tankida. Oi kui viha teeb.

Aga ise ma olen siia ilma sellise "frukti" sünnitanud siia ilma ja pean nüüd oma taaka kandma. Ma olen nii palju südant viimasel ajal valutanud, et ma ei imesta, kui ma üle öö halliks lähen. Ma ei tea mis lahti on. Panus kodusesse ellu on 0 ja tu dub, et paremaks ei lähe midagi. Ainult lubadused, tegusid ei kuskil.

Väiksed lapsed väiksed mured, suured lapsed suured mured. See ütlemine on 100% õige.

Nüüd ma siis käärin siis teise asja pärast. Ehitusbrigaad. Tulevad tööle millal tahavad ja kui tahavad, teevad kohe ka vaba päeva. Õudsalt närvesööv on selline asi. Võiks ikka olla kindlad kelaajad, et mul ka mingi kindlus oleks. Praegu on kell juba pea 11 ja täielik vaikus. Kas nii ongi normaalne või? Ja mina oodaku siin nagu jumala õnnistust. Niigi on juba kõik tööd üle aja läinud. Kõige hullem, et mina saan mööda päid ja jalgu, et miks ma sellega nõus olen. Aga ma juba kord olen selline naiivne ja kannatlik.

Mina pakin igatahes oma käsitöö kaasa ja lähen kohe käsitööringi. Minu elu vajab ju ka elamist. Käsitööringist kihutan kohe kooli juurde, et kõik 5 last peale korjata ja et me kella 15:00-ks kinno jõuaksime.

Tee peal teeme veel ühe jäätiseringi. Siis läheme vütame lastele popcorni ja joogid, annan lapsed kinno ja ise lähen kiiresti Abakhanist läbi. Siis Steffani pizzasse , võtan kogu seltskonnale pitsad ja selleks ajaks on vast kino läbi ka juba. Siis teeme ühe suurema söömingu  ja peakski päev õhtus olema. Lapsed peavad ju aegsasti koju saama, sest koolikohustused on ka vaja täita.

Me siin mingi aeg tellisime Hiinast Meena sünnipäevaks aegsasti juba igasugu Elsa staffi. Ma olin mures küll, et mine tea, kas jõuavad asjad õigeaegselt kohale. Aga oh imet, täna olid juba esimesed asjad kohal (LINK). Eriti olulised olid kutsed. Need on ju vaja varakult laiali saata. Igatahes üks osa asju on kohal ja ju tulevad teised asjad ka õigeaegselt. Aega ju on ka veel.

Lipud, kutsed, viled ja laudlina on kohal

Meena soovis omale sel korral külalisi kutsuda ja teemaks nagu arvata oli on Elsa. Ja kuna meil on nüüd ruumi ka natuke rohkem ja Meenal on siiski viimane lasteaia-aasta, siis miks mitte tähistada seda natukene suuremalt. Meena niikuinii korraldab suurema osa peost ise, mina olen lihtsalt toetav ja suunav personal.

Nüüd siis aga tegutsema. Tõatab huvitav päev tulla, isegi mulle:) Abakhan ootab:D

Minu käsi ei tõuse...

Sain just äsja advendikalendri valmistamisega ühelepoole ja nüüd võtsin käsile järgmise asja lahendamise. Selgub aga, et ülesanne ei olegi nii lihtne, kui algul tundus.

Nimelt on meil Metega juba päris ammuilma kokku lepitud, et tema saabuval sünnipäeval viin ma teda kinno. Kui me tavaliselt oleme seda teinud ema/tütre päevana, siis sel aastal otsustasime, et ta kutsub oma mõned paremad semud ka kaasa. Mina siis ostan neile piletid ja popcorni, tema valib filmi, korjan nad peale, viin kinno ja pärast toimetan kõik koju. Pole ju keeruline ja lastel mõnus vaheldus koos lõbusalt aega veeta.

Nüüd aga probleemi juurde. Mete pole mingi tavaline tüdruk. Printsessid, nukud, seelikud ja igasugu tilu-lilu pole tema pärusmaa. Jalgpall, püksid, sport ja pange nüüd tähele...ÕUDUSfilmid pakuvad talle pinget. Nii ta siisnädala sees valiski filmi välja..."Kannibalid". Minu palved see mõte sinnapaika jätta vilja ei kandnud. Ma selgitasin, et ta peaks ikka sõpradega ka natukene arvestama, eiti nende vanematega. Kas nende vanemad on nõus, et nende laps sellist õudust ilmtingimata vaatama peaks.

Niipalju infot jõudis minuni, et sõbrad olid tema valikuga nõus olnud. Täna ma siis raske südamega hakkasin piletitega tegelema. Minu üllatuseks seda filmi ma Apollo kavast ei leia...Noh et pileteid osta. Õnneks.

Aga kui kava vaadata, siis pole seal ka midagi rõõmustavat. "Tapa oma sõbrad" kõlab veel jubedamalt. "Hotell Transilvaania 2" ei huvitanud Metet ja Bondi filmi kohta ei oska ma midagi arvata. Mul on probleem ühesõnaga:(

Jõulueelne sagimine

On küll alles novembri keskpaik, aga minul on jõulustress. Täna alustasin lastele advendikalendri valmistamisega. Meena soovis esialgu Forzeni teemalist kalendrit, aga see tundus koos postikuluga hirmkallis ja sellest oleks rõõmu olnud vaid temale. Otsustasime, et sellist luksust me endile lubada ei saa, et teised lapsed siis pealt vaataks, kuidas Meena igal hommikul oma kalendrit puistab.

Tuhlasin natukene Pinterestis ja sain piisavalt ideid (LINK). Kasutan küll vaid üht varianti ja selleks on midagi sellist, aga minu oma loominguga segatud. Kui valmis on, näitan terviklikku lahendust ka.

Kotikesed täidan hea-paremaga, mida ma olen juba aegsasti varuma hakanud. Ehk õigeks ajaks saan kotid täidetud ka, kui nii edasi läheb.

Kuna ma tõesti igale lapsele eraldi sellist seadeldist teha ei viitsi, siis kotti saab neli asjakest/maiustust ehk siis üks kotike peidab enda sees nelja lapse üllatust. Jaskariga ma "lolli" mängima ei hakka, tema on juba suur.

Jõulukingi teen lastele sel aastal ühise, mis sai ka just äsja ära tellitud ja tuuakse siia jõuluajaks otse Saksamaalt. See "asi" peaks rõõmu tegema aastaid ja kõigile pereliikmetele.

Endale teen muidugi ekstra kingi, mille ma olen arvatavasti ära küll teeninud...LED- põrandalambi, mille valgel ma saan mõnusasti teleka ees käsitööd teha. Sobib ideaalset meie uude elutuppa.

Sellega on minu osa tehtud ja võime rahulikult ilma stressita jõule ootama jääda.

 

Mida veel?:D

Löön aega surnuks ja netis ringi vaadates avastasin midagi uut...minu jaoks vähemalt. Papist mööbel. Mida ka välja ei mõelda...

Voodi leiad siit.
Öökapi siit.
Hoiukasti siit.

Masendav

Ma ei taha nüüd jälle soiguma hakata, et mul sitasti läheb. Arusaadav, et on veel sadu ja sadu inimesi, kellel sitemini lood on. Mallukal näiteks. Milles tema probleem on, ma loomulikult ei tea, aga midagi seal teoksil on.

Kuigi Helloween on juba mitu päeva tagasi lõppenud, siis mul siin kodus on ühel mask alles näos. Pole küll enam nii väga hull ja hirmuäratav, aga rõve küll. Täna tõmmati nina ka paika ja homme lubati kooli minna. Loodetavasti saab kõik ajapikku korda, ka hammastega.

Eile sain ma kätte tellitud laelambi oma tuppa. Võtsin siispaki lahti ja vaatasin nagu vasikas uurt aiaväravat ja masendus tuli jälle peale. Ei saanud ma aru, kuhu ma pirni peaks sisse panema ja üldsegi olin ma üsna kindel, et tegu praagiga ja pean sama targalt selle tagasi saatma. Kahju oli. Ma olin kaua aega otsinud oma tuppa sobivat valgusallikat ja see oli ideaalile üsna lähedane. Lõpuks siis suutsin ennast niipalju koguda, et küsisin FB-i kaudu natukene nõu...ok, küll ka naisterahva nõu, aga mis teha, kui ühtki meest käepärast võtta ei ole. Aga piisas sellestki. Mulle anti lootust, et see nn. plafoon võib isegi ükskord tööle hakata, kui spetsialistil seda teha lasta. Tegu oli LED valgustiga, millel ei peagi pirni olema, veelvähem siis kohta pirni jaoks. Ja mina olin paanikas. Naiste mõistus:D

Ehitusbrigaad hakkab ka vaikselt ära väsima. Päevad muutuvad ikka lühemaks ja vabu päevi võetakse tihemini. Minul siin aga asjad kuhjuvad...pisiasjad, kus oleks vaja meesterahva kätt. Täna Jaskar natuke nokitses, aga see oli ka suht moe pärast. Teha oleks vaja ikka rohkem. Ja nii ma siin istun ja ootan siin...ma ei tea mida.