Porgandikeeks

Kuna hommikud on külmad ja märjad, siis et endale tegevust leida, mõtlesin et lehitsen natuke oma retseptikogusi. Nii kui kausta lahti lõin, vaatas vastu Porgandikeeksi retsept, mille olin oma käega paberile kirja pannud 26.02.2014. Kust, seda ma ei mäleta ja kui täna tegin seda keeksi, siis ei tulnud tuttav ette, et oleksin seda kunagi teinud. Siin ta on...

Vaja läheb:

300 g jämedalt riivitud mahlaseid porgandeid
150 g võid
4 muna
4 dl suhkrut (375 g)
4 tl vanillsuhkrut
2 sidruni riivitud koor
5 dl jahu (275 g)
3 tl küpsetuspulbrit
1 sidruni mahl

Sulata või kastrulis vaiksel kuumusel ja jäta jahtuma. Vahusta munad, suhkur ja vanillsuhkur (elektrimiksriga u. 3 minutit, käsitsi 5-6 minutit). Riivi mõlemalt sidrunilt koor ja lisa munavahule. Seejärel pane juurde ühest sidrunist pressitud mahl. Lisa ka riivitud porgandid, jahutatud või ja lõpuks kõpsetuspulbriga segatud jahu. Vala tainas võiga määritud ja riivsaiaga õlepuistatud suuremasse auguga keeksivormi ning küpseta 40-50 minutit 175 kraadi juures.Katsu keskelt tikuga, kas keeks on valmis.

Koogi tarvis võtsin ühe suure ja ühe väikse porgandi

Sidrun oli minul nii suur, et tarvitasin ainult ühe

Mahl poolest sidrunist

Jahu ja küpsetuspulbri lasin läbi sõela, et sõredam oleks

Stig sööb suure suuga margariini, mida hammustas otse pakist :D

Vormi määrisin võiga ja raputasin üle jahuga

Kui keeks ahju läks, tükeldasin ülejäänud porgandid kuubikuteks....

...ja panin sügavkülma. Hea talvel supi jaoks võtta:)

Ahjust tulnud keeks

Valmis

Selle keeksiga lähen täna onu sünnipäevale:)





 

Arstilkäik

Kiire hommik oli täna. Emaga oli kokku lepitud Stigi üleandmine Nuias, sest Stig jäi tema hoolde. Kõik klappis kenasti ja arsti ukse taga olin õigeaegselt nagu alati. Ma ei hiline kunagi:) Enne maksin muidugi 5 eurot visiiditasu.

Sain momendi istuda ja kutsutigi sisse. Kõik oli ees tuttav, kuigi olin viimati seal aastal 2008, kui Meenat ootasin. Esimene asi, mis mul seinapealt silma ahkkas, oli abordi hinnakiri kindlustatud ja kindlustamata patsiendile...vuihh...jube:( Ca. 161 eurot, kui haigekassat ei ole.

Praks on kihv arst nagu alati. Alati jutukas ja rõõmsatujuline, väga sõbralik ja loomulikult sealjuures asjalik:)

Kõigepealt viis ta ennast kurssi minu vahepealse ajaga, mil ma seal nägu näidanud polnud. Pani kirja andmed veel ühe sündinud lapse kohta ja uuris, kuidas sünnitamine Saksamaal ka oli. Aega tal paistis olevat:D

Küsis siis mu päevade kohta ja lootis, et neid mul polegi. Sellepärast ju tavaliselt tema juurde minnaksegi. Aga mina polnud ju titeuudistega seal. Kurtsin siis kõik on mured ära ja lõpuks mainisin ka oma hirmude põhjuse. Minu isapoolne vanaema suri 42 aastaselt rinnavähki. Ja avastati tema vähk sellepärast, et tal ei olnud enam päevi ja tundus kummaline, et menopaus nii vara pihta hakkab. Läks kontrolli ja alumine ots oli juba vähki täis,otsaga rindades. Ja enne ei mingeid vaevusi. Ja nii pidigi ka Praksi jutu järgi olema, et avastatakse sellised asjad mingi muu probleemiga ja siis on juba hilja. Nii et tasub ennast ikka lasta aegajalt põhjalikult kontrollida. Ja Praks, kuuldes, et peres on vähki, lasi teha mulle kõikvõimalikud analüüsid. Andsin veeniverd, sealt vaadatakse mingeid markereid. PAP-test tehti. Sonograafi lähen ja Tartusse mammograafi ka. Parem karta, kui kahetseda.

Loomulikult tegin ühe kiire ringi ka linnapeal. Pole ju kodust mitu päeva välja saanud:D Magazin oli esimene peatus. On ikka hea pood, eriti maanaisele. Seal müüakse ka kõike võimatut ja võimalikku. Mina ostsin tüdrukute soovil neile boksereid:) Metele ostsin juba varem sealt bokserid ja ülemiseosa ehk sellised esimesed rinnahoidjad ja ta oli nendega ülirahul. Meena muidugi tahtis ka kohe ja mis põhiline, ka rinnahoidjaid. Aga ma ei ostnud talle. Ta ju alles 5, imelik vähe ju:D Nende suurused hakkavad seal alates 10-11 aastat. Eks ma pean midagi talle vabanduseks välja mõtlema. Kujutan ette, kui vihane ta on, kui rinnahoidjaid polegi.

Vasakpoolsed Meenale, täppidega Metele

Loomulikult kohustuslik Kvi Pagari külastus. Saiakesed on alati head. Üks väärt koht Viljandis:)

Neljapäeval on siis Tartu reis ees, mõnus!

 

Lihtne õunakook

Jagan ka teiega FB-is ringi liikunud õunakoogi retsepti, mille ma kohe ka järgi proovisin. Teha lihtne ja maisev oli ka. Peaasi, kui kodus hapukoor ja või olemas oleks. Mina kasutasin hapukoore asemel maitsestamata jogurtit, mida mul alati kodus leidub müsli tarvis:)

Vaja läheb:

Taigen

4 kl jahu
1 kl hapukoort
200 g margariini või võid
4 tl suhkrut
soola

Vahekiht

8 õuna
kaneelisuhkrut

Määrimiseks muna.

Sulata rasvaine, sega juurde hapukoor ja kuivained. Sõtku taignaks. Tainas jaga pooleks. Üks pool rulli ühukeseks kihiks ja aseta pannile või koogivormi. Aseta peale õhukesed õunaviilud ja raputa õle kaneelisuhkruga.

Teine pool taignast rulli samuti õhukeseks ja aseta vahekihile peale. S/Torka kahvliga kattesse augud ja määri pealt munaga.

Küpseta 180-200 kraadi juures 25 minutit!

Kui kook jahtunud, raputa üle tuhksuhkruga.

Kuna muna läks ainult paari pintsli jagu ja kahju oli seda nagu ära visata, siis ülejäänud munale segasin juurde suts jahu, soola ja tilga piima. Pannil praadisin "Memme" singi tükid ja viinamarjatomatid oliivõlis ja valasin munasegu peale. Mõnus pisike omlett sai ülejäänud munast:)

Head isu!

Kuhu me siis jäime?

Kui ma siin oma vahepeal tehtud pilte vaatan, siis viimane kord sai räägitud võlgadest ja et neile tegin lõpu. Siiamaani veel igatahes kahetsenud ei ole. Süda on väga rahul tehtud otsusega ja olen vaatamata suurtele väljaminekutele päris rõõmus:)

Vannitoaga on ka nüüd ühel pool ja sellest on mul ka ausaltõeldes sama hea meel, kui võlakoormast vabanemisest. Läks küll üsna kalliks, aga eks iga korralik töömees teab oma väärtust. Kui kõik julgeks küsida väärilist tasu oma töö eest, oleks Eestis hoopis teised palgad :D Ja põhiline, et töö on korralik ja saame vannituppa sooja sisse. Praegu küll peame temperatuuri veel madala hoidma, kuni põrand tasapisi kuivab. Nädal tuleb vähemalt nii toimida ja siis võib tasapisi soojemaks keerata.

Selline "roosa" laik meie sinises vannitoas nüüd

Kartuliga olen ka selleks aastaks ühel pool. Ja tänu suurele abile minu eksi poolt jällegi. Ta võttis lausa südame asjaks, et enne kui ta Soome tagasi sõidab, saaks mu kartuli keldrisse. Ja nii juhtuski. Jällegi üks suur töö seljataga. Jääb ainult söömise vaev:D

Selja sain ka enamvähem töökorda. Käisin isegi küla peal abis kartult võtmas ja aina paremaks läheb tervis. Täna kõõlusin juba õunapuude otsas ja korjasin õunu kastidesse. Kui ilmad külmad, hea õunakooki küpsetada ja äkki saab jõulude aeg ka oma õuntega maiustada:) Õunasaak on meie talus sel aastal võrratu. Laiali on jagatud päris palju õunu ja jagada on veel küll ja küll.

                      

Lisaksin ka pilte, aga kodus ma seda teha kahjuks ei saa. Arvuti lihtsalt ei lae pilte ära. Kuna arvutile tehti uus install, siis oli vaja enne tööle asumist ühtteist juurde installida. Sellega sai ta küll hakkama ja muidu töötab ka vaikselt ja kord on ikka täitsa majas. Täiesti asja ette kulutus jällegi.

Homme naistearstile ülevaatusele ja eks jagan teiega ka oma käiku.

 

Lõpp üle oma võimete elamisele

Täna on ajalooline päev minu elus. Käisin pangas ja tegin avalduse minu arvelduslaenu ja krediitkaardi lepingu lõpetamiseks. Oleksin pidanud seda tegelikult juba ammu tegema, aga alati on raha enne käest libisenud. Pole iseloomu olnud. Ja ma arvan, et oli viimane aeg seda teha, ega paremat võimalust enam ei tule.

Üldiselt olen oma teoga väga rahul. Iseasi, kuidas edasi. Ei ole mul enam ühtki õlekõrt juhuks, kui reaalne raha otsa saab. Muidu sai ikka krediitkaart käiku lastud, kui häda käes oli. Igatahes on tegu nüüd tehtud ja tuleb reaalsusega rinda pista. Rasked ajad on ees!

Täna sai teisigi otsi kokku tõmmatud. EMT-s lõpetasin järelmaksulepingud ära. Edaspidi maksame ainult jooksvaid arveid kõnede ja neti eest. Kuu lõpus teen ka pakettides väiksed muudatused, ikka kokkuhoiu suunas.

Oma unistusele, Galaxy Tab S-ile tõmbasin jämeda kriipsu peale ja viisin hoopis oma vana "kalli" läpaka hooldusesse. Kui küsiti läpaka vanust, siis minu jaoks on ta kaks aastat tagasi eBayst ostetud kasutatud läpakas, mille eest ma tol ajal maksin 150€. Mind on ta hästi teeninud ja loodetavasti meie koostöö pärast hooldust jätkub. Lubati uus install teha ja ventika puhastus ja seda kõike 41€ eest.

Mis siis veel minu sisukas päev tõi...Kogu Viljandi ehituspoodide põrandaplaatide valik sai läbi tuhlatud. Viimasest poest leidsin lõpuks enamvähem sobiva mõõduga plaadid. 1 mm oli ainult alamõõtu või ülemõõtu, ei teagi enam. Ja nuta või naera, aga värvivalikut peale roosa ei olnud. Tuli võtta, plaate OLI vaja!

Ja päeva lõpus kohtusin veel tõlgiga, kes mind on aidanud Saksa advokaadiga suhtlemisel. Sain loodetavasti viimase kirja seoses teemaga elatisraha suurendamine ja kaasa oli pandud ka "ilus" arve, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul. Oh jumal, mitte mingisugust tolku, aga maksa ennast lolliks.

No ja minu "rikkus" ongi siinjuures kõik kenasti paigas. Õnn, kui Jaskari autojuhilubade jaoks 500 veel võtta on :D

Pea püsti!

 

Kes ütles, et meil on tööpuudus

Ei ole. Kindlaks tehtud. Kõik kes vähegi midagi teha tahavad ja oskavad, ei saa kurta tööpuuduse üle.

Kuulutasin mina FB-s, et otsin ehitusmeest ja üks inimene tundis huvi. Kusjuures temalgi on töö ja minu pakutu võttis vastu lisatööna.

Kellel tööd ei ole, need polegi sellest tõsiselt huvitatud. Või on neil koduski tegemist, nagu minul:)

Niisiis algas meil täna vannitoa parandus. Parandus jah, mitte remont. Nimelt kunagi, kui sellest ruumist, kus minu vannituba-wc praegu on, minu isa abiga vannituba sai (küll ilma vannita, aga dušikabiiniga), siis ma ei tea miks, aga isa valas sõna otses mõttes põrandasoojenduse betooni. Soojus ei suuda betoonist läbi murda :D Panen täisvõimsusel soojenduse huugama, aga põrand on leige ja anduril tuli punane kogu aeg. Seega tuleb lasta asi ümber ehitada, et enne külmade tulekut asi korda saaks. Oleme nii juba 7-8 aastat elanud, nüüd aitab.

Käisime siis ehituse tarbeks Valmieras DEPO-s vajaminevaid asju toomas. Põrandakütte kaablit oli vaja 3 m., anduri kõri, ise laialivalguvat segu põrandale ja 4 põrandaplaati.

Nimekiri oli uhke. Jumal tänatud, et ema kaasa tuli. Ma poleks üksi seal läti keelses poes vist midagi üles leidnud. Polnud elus põrandakütte kaablitki näinud. Ühtäkki oli ema juba sealse töötajaga kaablit välja mõõtmas. Loomulikult oli see jumal teab mille soojendamiseks ja meile täitsa vale asi. Aga ära tõime, 3 meetrit, üle 20 euro, lihtsalt jupp kaablit, millega pole midagi meie vannitoas peale hakata. Homme üritan uuesti, aga siis juba Eestimaal. Loodan, et läheb paremini.

Plaadid ka ei sobinud. Oli vaja mõõtu 31,5 x 31,5 cm, mida seal poes aga üldsegi ei eksisteerinud. Võtsime 33 x 33, lootuses, et vuugivahed kaotame ära. Aga asjatu lootus. Ei sobi. Jällegi homme üritan uuesti.

Ainuke asi, mis siis kaubaks läks, oli anduri kõri ja see "isevalguv asi". Naised ehituspoes pole suurem asi kooslus:D

Mina muidugi oma haige seljaga, tablettide mõju all. Midagi tõsta ei saa, veelvähem kummardada. Uurisin eile netist oma sümptomite kohta infot ja panin omale juba diagnoosi ka ära.

Täna siis otsustasin naistearstile aja ka panna. Pakuti 29.septembriks, aga ema arvas, et nii karmi diagnoosiga oleks kiiremini abi vaja äkki. Ok, helistasin uuesti ja ühendati otse arstiga. Rääkisin siis mure ära. Arst arvas ka, et minu pandud diagnoos on natuke liiga karm, aga õnnestus aeg saada 16. septembriks. Loodan, et abi hiljaks ei jää:D

Ise loodan,et kõik ikka korras on. Naistearsti kontroll on nii või naa vajalik. Ehk on ainult radikuliit ja "see asi", mis kõhus liigutab, kaob ise ära.
 

Vahva seik

Seoses minu järjekordse seljahaigusega on kodus kõik ülihoolitsevad. Ega ma ei teeskle, asi on ikka päris hull.

Loomulikult ei lesinud ma täna voodis. Ma ei suutnud ilmale vastu panna ja "roomasin" kartulihunnikute juurde korvide ja kottidega, et istudes saan tasapisi kartulit ikka sorteerida. Stigi kutsusin ka kaasa ja suunasin ta "Bobby Car"'iga sõitma. Plaan oli hea. Aga ega Stig loll ei ole. Vaatas, et emmega on ikka pahasti ja peab toeks olema. Nii ta siis peale mõningast omaette toimetamist tuli minu juurde ja istus mulle sülle ja aitas kartuleid noppida. No katsu siis nii tööd teha. Andis upitada ennast, et kartulikd korvi saaks. Nii ta siis istus raudkindlalt paigas ja kui ma läbi valu naersin, siis oli tal eriti uhke nägu peas. Kui mõni kartul korvist mööda läks, oli ta kiirelt kartulil järel ja sain hetkeks ennast paremasse asendisse sättida. Ta ei lasknud mind hetkekski silmast.

Õnneks oli varsti bussi aeg ja sain Stigi Metele ja Stenile vastu saata. Oi seda rõõmu siis, kui kumbki osapool teineteist märkasid.

Mina kasutasin loomulikult juhust, ja sain laste abiga korvid tühjendatud. Nii nad siis jooksid õppimise vahepealt korda mööda mulle appi. Sai päris palju tehtud täna.

Mete elus oli ka täna nii tähtis päev, et ta tuli ekstra mulle oma selle õppeaasta esimest hinnet näitama. Eesti keelest esimene "5" kirjas. Sõnade järjestamine tähestikulises järjekorras on seega selge:)

 

Lõpuks ometi...

Ajasin eelmine nädal natukene neid peretoetuste asju ja helistasin otse Sotsiaalministeeriumi infotelefonile ja mind suunati pädeva välissuhete spetsialisti juurde, kellele ma siis oma mure ära kurtsin ja ta hakkas kohe tegutsema. Esiteks oli neil vale piirkonna Familienkasse aadress, kuhu nad seoses minuga olid juba kolm järelpärimist teinud ilma mingit vastust saamata. Andsin neile õige aadressi ja tänaseks on otsus peretoetuste ja VH- se väljamaksmiseks olemas. Juhuu....Üks mure jälle vähem:)

Nüüd ma olen "rikas", aga mis selle rikkusega teha, kui selg on haige. Saan ainult istuda ja pikali olla, käia ka, kui hoog sees. Kõik muu on välistatud. Jah, tapsin jälle oma tervist, aga kartul oli ju vaja üles võtta. Ma ei saa ju toas lesida, kui rahvas põllul on. Pidin teistega sammu pidama ja nüüd on tulemus käes. Eks ma määrin ennast ja võtan tablette. Ja siis elab mul mingi imelik asi veel kõhus, aga selle murega ei saa enne arstile pöörduda, kui selg enamvähem terveks saab.


Hoidke oma tervist! See on ülioluline siin maailmas ikka:D


 

Porgandikook tüümiani- kakao- kattega

Jagasin FB- s üht maitsvat porganikoogi retsepti toorjuustuglasuuriga ja minu vana klassiõde põhikooli aegadest jagas kommentaarides oma varianti sellst koogist. Mitte nüüd vanuseliselt "vana" klassiõde, aga üsna ammustest aegadest e. siis ca. 20 aastat tagasi, viimati nägime 9. klassis:D

Nüüdseks olen siis selle tema variandi ära proovinud. Oli väga hea alternatiiv ja tuli just õigel ajal, sest kartulivõtuks oli plaanis seda kooki teha, aga kodus ei olnud toorjuustu. Jäi sõit poodi ära, sest kakaod ja võid mul kodus oli. Ja brändi koha pealt teritasin natuke ajusid ja tuli meelde, et pööningul peaks mul üks lonks ammustest aegadest olemas täitsa olema. Otsisin redeli ja käisin napsu järel pööningul ära. Kulus kõik täpselt glasuuri jaoks:) Tüümian oli ka maitseainete sahtlis täitsa esindatud. Lastele ma neid nüansse ei maininud. Nemad nägid ainult shokolaadi laadset glasuuri ja muudkui kiitsid kooki:)

Siin siis Kaisa variant koogist:

Põhi umbes 20x30 vormi jaoks
450 grammi toorest porgandit riivitud kujul
100 grammi võid ära sulatada ja porgandile peale valada
4 muna 1 dl suhkruga kloppida ja eelnevale hulka segada
4 dl jahule lisada tilk soola, teelusikatäis soodat ja teine küpsetuspulbrit ning seejärel kogu möks läbi segada ja võiga määritud pannile
Ahi eelnevalt 180 kraadi peale kütta, ahjus tahab kook olla umbes 30 minutit, kui jääb 2-3 cm kanti paksus. Kui tuleb paksem, tahab ikka kauem :)
Siis lasta koogil kenasti maha jahtuda.

Katteks sulata 100 g võid, lisa 2 dl suhkrut ja 2 supilusikatäit kakaod, sega ühtlaseks. Siis läheb veel 4 supilusikatäit hapukoort, lase veidi kuumal pliidil olla, sega. Kattele võib lisada ka sortsu brändit ja nüüd kõige tähtsam - tüümian. Panin nii värsket kui kuivatatud varianti ja ikka mõnuga. Tüümiani ei saa vist kunagi LIIGA palju olla.
Lase segul jahtuda ja siis kata kook.
Kui tahad, viska veel värsket tüümiani peale.


Mina tegin põhja selle retsepti järgi:

Vaja läheb: 4 dl suhkrut
4 muna
2 dl öli
6 dl riivitud porgandit
4 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
2 tl soodat
2 tl kaneeli

Võtsin kahekordsed kogused ja tegin kaks ahjuplaaditäit kooki. Soodaga oli mul kitsas ja panin suurema osa küpsetuspulbrit. Jahu ka ei viitsinud dl mõõdikuga mõõta ja panin silma järgi. Põhi sai igatahes mõnus mahlane, mis ka ära märgiti sööjate poolt.

 

Borš

Tahaks jagada teiega, kes te veel FB- i lehel märganud ei ole, boršisupi põhja retsepti, mida jagab Rebase Talu ja väga isuäratav oli igatahes.

Kätte võtmise asi ja vaim peab peal olema, siis polegi väga hull see eeltöö. Hullem oli minu arust purkidesse panek. Põhilise töö tegi loomulikult köögikombain. Käsitsi kõik tükeldada on päris hull kindlasti.

Retsept iseenesest on siin:

BORŠ
3 kg punaseid tomateid
3 kg väsket kapsast
2 kg toorest punapeeti...
1 kg porgandeid
300 g maguspipra kaunu
500 g sibulat
80-100 g küüslauku
100 g soola, 200 g suhkrut, 400 g õli, 30 pipratera, suur kimp peterselli, 2 spl 30% äädikat.
 
Lase toiduõli keedunõu põhjas kuumaks, hauta selles sibulat kuni 10 min, lisa riivitud porgand, maguspipra tükid, tükeldatud tomatid ja keeda mõni minut. Siis lisa sool, suhkur, pipar, riivitud peet, tükeldatud kapsas. Keeda tasasel tulel tund aega, keetmise lõpupoole lisa ka küüslauk ja petersell, kõige lõpuks pane äädikas ja maitsesta veel vajaduse korral. Tõsta kiiresti steriliseeritud purkidesse ja kaaneta. Mina ausalt öeldes panin soola ja äädikat natuke rohkem igaks juhuks, kuna meil ei ole väga külm kelder. Ning kuna ma õli ei armasta, panin vähem õli ning natuke vett. Keetmiseks läheb vaja vähemalt 12-liitrist potti ja välja annab see 8-9 liitrit purgisuppi. Aega läks minul koos juurviljade puhastamise ja tükeldamisega 5 tundi, aga tulemus on vaeva väärt ja odavdab talvist toidlauda kenasti!
 
Retsept on pärit Silvi Kohu koostatud "Soolaste hoidiste" raamatust.


Mina võtsin kogused kõik silma järgi ja kõik oma aiast. Õliks kasutasin oliiviõli. Unustasn peterselli, see tuli alles järgmisel päeval meelde. Tegin kogu seda kupatust välipliidil ja hiigelsuure potiga. Toas oleks väheke raskeks ja kitsaks läinud.

Väike tõrts, mis enam purki ei mahtunud, jäi seisma ja järgmisel hommikul pistsin ma selle külmalt nahka ja oi kui hea oli. Selline tunne on, et teen ühe laari veel, kui vaim jälle peale tuleb:)
 

Elu hakkab sisse tulema

Tasapisi. Täna pistsin nina välja juba enne kaheksat. Stig isegi magas alles. Teised olid kooli- lasteaeda saadetud.

Tuba oli üsna jahe ja et edasisi plaane saaks teleka ees mõnusasti haududa, tõin kuurist puid ja panin tule pliidi alla. Ise limpsisin kohvi ja jälgisin Terevisiooni. Pesumasina panin ka varakult käima, et nii kui päike väljas, saaks pesu välja kuivama.

Stig muideks magas oma viimase mähkmega ja selle ta kakas kohe peale ürkamist täis. Õnneks sai eelmine päev emaga kokku lepitud, et ta toob Konsumist parasjagu soodukas olevaid mähkmeid. Tema taibukas, tõi kohe kaks pakki ja ütles, et nüüd vast nendest piisab ja siis hakkab Stig potil käima. Raske uskuda :D

Tegime väiksed kohvid emaga, arutasime ilmaasju, andsin talle õunu ja suvikõrvitsaid kaasa. Soovitasin tal proovida suvikõrvitsamoosi teha ja selleks tarbeks oli vaja tal kollaseid vilju. Kui maitsat saan ja hea on, teen ka:)

Tänane päev kujunes aga päris ilusaks võrreldes eilse laisklemisega. Nii kui ema läinud oli ja Stigi magama sain, võtsin fotoka, telefoni ja ämbri- (mille peaaegu unustanud oleks) ja sõitsin Teringi rappa.

Üsna kodu lähedal, nii et julgesin Stigi üksi kodu magama küll jätta. Tema magab meil rahulikult kolm tundi jutti, kui rahulik ja vaikne on.

Ilm oli nii ilus ja soe. Mõtlesin,et teen mõned pildid ja kui marju leian, on veel parem. Plaan oli kohata pohli, aga esimese hooga sattusin jõhvikate peale. Kokku korjasin kõik, mida polnud muidugi eriti palju. Pole see aasta pohla ega jõhvika aasta. Mäletan, kui padu rase olin 2008 aastal. Ootasin Meenat ja käisin sealsamas rabas jõhvikal. Oli juba üsna hiline sügis, hommikuti külmetas ja raba oli hästi märg. Siis oli mul palju vaba aega ja käisin järjest jõhvikal. Tohutu jõhvika-aasta oli tol korral. Esiteks oli üsna pikk maa kõndida kohani, kus korjasin. Mul oli tohutult valus ennast liigutada, kõht oli hiiglama suur ja siis ma istusin seal rabas, tagumik oli märjal mättal ja muudkui korjasin. Pärast pidin veel saagi välja ka vedama.

Sissekäik rappa

Kogu minu saak

Aga mulle meeldis ja meeldib siiani. Eriti kui kerge liikuda on ja marju ka oleks. Aga no täna oli kesise saagiga ka mõnus. Midagi ikka sain ja peaasi, sain liikuma kodust. Ega ma seal ei olnud ka väga kaua, tunnikese ehk. Kordan seda aktsiooni igatahes.

Marjad (pohlad ja jõhvikad) lisasin valgeklaari moosile ja päris hea sai.Ja arvake ära, millised pildid on tehtud selle udupeene kaameraga, mida testin? :D Kas on vahe aru saada, mis on tehtud mobiiliga, mis kaameraga. Muideks... kaamera aku sai peale mõnda klõpsu tühjaks:)

 

Üleminek kooliajale

Esimesed kodused ülesanded:)

Kolm päeva on juba lastel koolis ja lasteaias käidud. Harjumine on raske ja vaevaline olnud- minul. Lastel pole häda midagi. Esimesel päeval said kõik autoga kohale, teisel viisin Meenat- Sten ja Mete said bussiga. Kolmandal e. siis täna, läksid kõik kolm bussiga. Mete viis Meena lasteaeda. Kõik oli kenasti sujunud. Ja meie Stigiga istume siin tühjas ja vaikses majas. Kuidagi harjumatu ja tühi tunne on. Midagi õieti nagu isu teha ei ole, istume ja vahime seebikaid. Väljas ilusad ilmad, aga liikuma kuidagi ei saa. Teha oleks küll ja veel. Ei oska kuidagi olla. Loodan ikka sellest suluseisust üle saada, mitte terve kooliaasta nii põdeda.

Poodi oleks hädasti vaja minna. Piim on kohe otsas, viimane mähe on Stigil all. Püüdsin päeval pissi ka potti saada aga ei õnnestunud. See laps vist ei hakkagi potil käima :D

Meena ja Stigi issi Saksamaalt võttis ühendust ja soovib "lapsi" näha. Jah, lapsi...ma ei tea, milliseid ja kui palju. Ta pole Stigist kunagi huvitatud olnud. Äkki siis Metet, Meenat ja Steni? Kummaline. Uuris, kas meie kandis paariks päevaks maja üürida võimalik oleks. Halloo, me elame Eestis, eriti veel Eestimaa ääre peal, siin selliseid võimalusi ei ole. Täiesti "kapitalisti" jutt :D
Ei kujuta ette, kuidas see kohtumine välja nägema peaks. Meie elamise on ta nii maha ja maatasa teinud, et siin ta küll "teretulnud" ei ole. Keeruline. Minu poolt on aga "roheline tuli", sest Meena kindlasti rõõmustaks. Loomulikult pole ma Meenale veel midagi õelnud, sest asjatuid lootusi ei maksa lapsele anda enne, kui asi toimumas ja 100% kindel.

Meena, foto lasteaia FB-i lehelt

No ja nii ma siin marineerin, selleasemel et küürida ja koristada, et kõik läigiks kõrge külalise saabudes :D

Teismeline majas

No mis majas nüüd, aga vahest annab ikka näole ja siis on muret piisavalt.

Õnneks tänase seisuga on ametlikult kaks teismelist majas ( 11- 19 aastane ). See noorem on veel üsna kodune. Aga elu 17- aastasega on tahtnud ikka harjumist.

Kui me nooremate lastega Saksamaal elasime, siis oli ju Jaskar meil vanaema hoole all ja ega ema mulle väga palju ei rääkinud, kui palju peavalu poiss talle tegelikult teinud oli. Ühtteist ikka kuulsin, aga nüüd, ise seda elu siin nähes, võis ikka päris hull asi olla ja üsna närvesööv, kui tuleb öid viisi oodata last kodu ja peast läbi lasta, mis kõik juhtunud võib olla.

No alguses oli mul ikka jube, kui poiss öö peale jäi. Võisin ikka päris valusasti närvidele käia oma helistamistega a la kui kaugel sa oled, kas kõik on ikka korras, millal kodu jõuad jne.

Olen ikka seda meelt olnud, et päris vangis ka ju sellises vanuses inimest hoida ei saa. Inimene peab ju õppima oma tegude eest vastutama, peab teadma, mis on õige, mis vale ja tunnetama oma piire või siis kõike seda õppima läbi oma kogemuste. Kui kodus kinni hoida inimest ja vati sees hoida, siis võib juhtuda, et kui mind enam ei ole, ja vaja on ise hakkama saada siin karmis maailmas, ei tule tal iseseisvast elust midagi välja.

Ja nii ma siis täna tundsin esimest korda, et olen hakanud harjuma nende öiste käikudega. Ei pabista enam niipalju, üldse ei helista. Ok, täna hommikul 7:30 helistasin ja poiss oli kindla koha peal. Aga öö magasin rahulikult, mis on tavatu. Tuleb lihtsalt vabaks lasta.

Õnneks on Jaskaril see suvi töine olnud ja pole eriti palju neid käimisi olnud. Ja kui on vabad päevad, las siis lõõgastub ja suhtleb sõpradega. Ei saa mina ka ju kätt ette panna. Noorus on ilus aeg, hiljem vähemalt meenutadagi midagi.

Ja pruudivalikul on meil suguvõsas üks "elus näidis" täitsa olemas, milline naine olla ei tohiks. Loodan, et Jaskar sellisesse ämbrisse ei astu :D

Oligi kõik, nüüd võin rahulikult unne jääda. Ühe kõne teen ainult veel, et ikka kindel olla,kast kõik korras on. Emad ju ikka muretsevad, see on normaalne!

 

Säästurezhiim

Kuu lõpp, lapsed vaja esmaspäeval kooli saata, Meena lasteada ja minul tänase seisuga kuskil 35 € hinge taga. Lasterahasid me IKKA veel ei saa, hakkab juba 9. kuu jooksma. Eks elame siis edasi toimetulekutoetusest, 300 € kuus 5 inimest.

Kirbuturule ka ei saa selliste vihmaste ilmadega minna. Muidu saaks sealtki mõne lisa euro, mis lööks vähe lahedamaks seda elu.

Õnneks on lastel kõik elementaarne kooliks olemas. Ostnud olen ainult vihikuid, kilekaani, ümbrisepabereid. Mete soovis ka uusi värvipliiatseid, need sai ta ka , polnud probleemi.

Täna sai isegi Nuias nii ära käidud, et vältisin toidupoodi. Midagi vaja ei olnud. Saab ka ilma hakkama, kodust leiab ikka midagi, millest süüa teha. Peaasi, et piim ja sai olemas on. Need on asjad, mida peab ostma ja selleks peab raha olemas olema.

Poes ma küll ei käinud, aga raha kulus omaajagu. Eile panin Steni raamatutele ja töövihikutele paberid ja kiled ära...kaks tundi kulus. Siis selgus, et vaja on veel raamatutele kilesid ja need läksid maksma üle 6 €. Kohutav, 6 kaant oli. Ja kui Mete veel oma hunniku raamatuid saab 1. septembril, siis temale pean terve jooksu ostma. Ja kui see kõik nüüd kroonideks ümber arvutada, siis hinnad on ikka jubedad:(

No jah, põhiline, et autos kütust oleks, toit laual ja natukene eurosid tagavaraks. Mõnus on elada vahest ka natukene säästlikumalt. See pole üldse hädaldamine siin. Ekstreemsused mulle meeldivad:D

Nuias käigust...Stig sai lõpuks perearsti. Aasta algusest siiani oli ilma.Polnud lihtsalt vajadust.Ega nüüdki ei olnud, aga perearst sai paberid varakevadise põletuse kohta, kui haiglas olime ja uuris, kes see Stig meil on:) Et tema ei teagi, poiss juba üle aasta vana. No ja nüüd on siis kõik korras sellega. Mõõdeti ja kaaluti ja võeti vaktsineerimise pass, et vaadata, mida ja kui palju Stig on vaktsiine saanud ja mida veel vaja teha. Kaalu oli 13500 g ja pikkust 86 ( 1a 7 kuud ).

Juuksuris käisin ka. Selle jaoks oli ka veel täitsa raha ettenähtud. Lasin ainult otsi lõigata. Väga hoolikat tööd tehti. Ettevalmistusteks läks juba pea 5 min. ja siis hakkas juuksur minult uurima, et kui palju ikka lõikame ja kas otse või järku. Mina vihkan juuksuritööd ja ütlesin kohe ära, et teie olete juuksur ja vaadake ise, kuidas parem on. Mina tahan, et mu juukseotsad terved välja näeks ja juuksed pärast veel hobusesabasse ulatuks. No tõesti, rohkem ma ei taha. Maanaine ja sellest ju piisab küll:) 7 € kulutasin enda peale ja seda oli vaja, uskuge mind:)

Elu on ilus!